16. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hanke võitja loobub – mis edasi?

TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Foto: erakogu
Praktikas juhtub arvatust sagedamini, et pärast hanketulemuste avaldamist võtab parima pakkumuse tegija oma pakkumuse tagasi, olgu siis põhjuseks liiga optimistlikult pakutud hind või muud kaalutlused.

Samas reageerivad hankijad sellisele käitumisele suhteliselt harva, mis on ehk osaliselt ka põhjuseks, miks mitmed pakkujad on harjunud oma pakkumustest loobuma kartmata tagajärgi. Mida hankija sellises olukorras teha võiks või tegema peaks?

Riigihangete seaduse kohaselt on hankijal võimalik nõuda lisaks pakkumuse tagatise realiseerimisele edukalt pakkujalt ka hinnavahe kompenseerimist lähtudes paremusjärjekorras järgmise pakkumuse maksumusest.

Ent esmalt peaks hankija hindama pakkuja tahteavalduse sisu ja vormi ehk kuidas täpselt on pakkuja oma pakkumuse tagasi võtnud. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et pakkuja poolt oma pakkumusest loobumine ei pea olema tingimata otsese tahteavaldusena, s.t. pakkuja ei pea otsesõnu ütlema, et võtab oma pakkumuse tagasi. Piisab sellest, kui pakkuja tahteavalduse sisu tõlgendades on selge, et pakkuja ei soovi enam oma pakkumusega seotud olla ega hankelepingut sõlmida. Piisab sellestki, kui pakkuja vaikides või ettekäändeid otsides hoiab hankelepingu sõlmimisest kõrvale, oodates pakkumuse jõusoleku tähtaja saabumist.

Seminar „Uue riigihangete seaduse vaidlustuspraktika: õpi teiste vigadest“ 23.05.2018 Hotellis Euroopa, Paadi 5, Tallinn.

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Lisaks tahteavalduse sisule peab aga hankija arvestama ka seda, millises vormis on pakkuja oma pakkumuse tagasi võtnud. Hiljutises Riigikohtu lahendis leidis kinnitamist reegel, et tavapäraselt peaks pakkumuse tagasivõtmise tahteavaldus olema tehtud pakkumusega samas vormis. Seega kui pakkumus on esitatud digitaalselt allkirjastatuna, siis peaks ka pakkumuse tagasivõtmise tahteavaldus olema samas vormis ja lihtsalt e-kirja teel saadetud teatest pakkumuse tagasivõtmiseks ei piisa. Sellest johtuvad mitmed praktilised probleemid, nt kuidas peaks hankija reageerima, kui pakkuja avaldab vorminõuet rikkudes tahet hankelepingut mitte sõlmida, ent juriidiliselt ei saa hankija seda tahteavaldust lugeda pakkumuse tagasivõtmiseks.

Kokkuvõtvalt võib hankijaid julgustada tõhusamalt reageerima pakkumuste tagasivõtmisele – selleks annab ka uus riigihangete seadus mitmeid uusi võimalusi ning seeläbi on saavutatav parem distsiplineeritus hankemaastikul, kus esitatud pakkumus peab olema tõsiseltvõetav.

Autor: Kristina Laarmaa, TGS Baltic vandeadvokaat

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700