Kristiina Koel: tulevikuraamatupidaja usaldab rutiinsed toimetused robotile ja mõistab nende keelt

Kristiina Koel
Orkla Accounting Centre juht Kristiina Koel

Põhjamaade suuremaid jaekaubandustoodete tootjaid ja müüjaid koondavas kontsernis Orkla Grupp finantsvägesid juhatav Kristiina Koel teab, et ühel päeval tulevad robotid, et jääda. „Ei, nad ei võta meie tööd päriselt ära, ent rutiinsemad töölõigud jäävad kindlasti nende kanda,” ütleb Kristiina.

Aasta tagasi toimunud raamatupidamiskonverentsil kõneles Kristiina Koel tulevikuraamatupidaja rollist praeguses maailmas. „Mulle imponeerib ja meeldib igasugune areng, tööprotsesside automatiseerimine ning igas mõttes hästi kuluefektiivne toimetamine, mis võimaldab raamatupidajale enam aega tegeleda mõttetööga ning hoiab kokku iga organisatsiooni jaoks tähtsaimat ressurssi – aega,” alustab Kristiina, kellest saab juba paari esimese vahetatud lause pinnalt aimu, et tegu on kellegagi, kes jõuab hämmastavalt palju. Ning et suurt rolli mängib selle asjaolu juures tema kerge ja positiivne hoiak, otsekui poleks ei temal enesel ega maailmas ühtegi muret ega keerukat olukorda eales olnud. Hiljem selgub, et intuitiivne hinnang peab tõepoolest paika: Kristiina ei tea enda sõnul kuigi palju neid olukordi, mil miski või keegi oleks suutnud teda kuidagi endast välja viia.

Nüüdseks on Kristiina Orkla Grupi kontserni rahaasju suunanud ühtekokku kuus aastat.

Kristiina ei ole kunagi nõustunud nendega, kes arvavad raamatupidamise olevat millegi rutiinse, saati veel igava. „Samamoodi saame anda stereotüüpseid hinnanguid nii müügitööle kui mistahes valdkonnale. Iga töö võib eemalt vaadatuna näida igav, kõik sõltub vaataja mõttemaailma avatusest,” leiab ta.

Sinasõprus robotiga

„Põhjus, miks ma veel aastapäevad tagasi polnud valmis neil teemadel kõnelema, oli asjaolu, et toona oli meie esimese päris oma roboti arendamine alles algusjärgus, ent nüüd on ta meil olemas,” jätkab Kristiina ja naeratab viisil, mis ei jäta kahtlust – tegemist on tema jaoks emotsionaalselt suure kaaluga asjaga. „On olemas nii lollid robotid kui ka targad robotid, meie loodame, et meie oma on see viimane,” naljatab Kristiina ja selgitab samas, et tegelikult on praeguseks välja arendatud üks konkreetne funktsioon, mida see robot haldab. „Eks see roboti mõiste ole ka üksjagu eksitav,” sõnab ta. „Reaalsuses on tegemist programmijupiga, mis iseseisvalt, ilma inimese sekkumiseta mingeid tegevusi teeb. Meie robotil on kindel ja selge funktsioon: anname talle ette nimekirja, mida ta siis ise filtreerib ja sordib ning e-kirjaga õigetele inimestele saadab,” selgitab Kristiina. „See tegevus on kontsernisisene, ühtekokku kuulub Orkla kontserni pea 200 ettevõtet, aga meie teenindame neist 27 suuremat. Seega kõikide nende ettevõtete töötajaile, kelle käes on tarnijate arveid, mis on kinnitamata, saadab robot meeldetuletused arvete kohta, millel on saabumas maksetähtaeg, et on viimane aeg need viseerida,” jätkab ta. „Veel on robotil ülevaade arvetest, mis on juba tähtaja ületanud. Sellisel juhul on ta kogunisti nii tark, et paneb kirjale CC-na juurde ka ülemuse, ning üldjuhul selline samm kiirendab asjade kulgu märgatavalt,” selgitab ta sõbraliku huumoriga.

Varem, enne roboti „sündi”, suudeti seda teha vaid kord nädalas, suurema tempo korral oleks kontserni Eestis asuv finantsteenistus pidanud spetsiaalselt inimesi juurde värbama.

Nüüd, mil kogu see rutiinne ja ajamahukas töö on robotile pandud, sujub kogu protsess tõrgeteta ning aja kokkuhoid on Kristiina sõnul määratu.

Varem ei olnud Orkla kontsernis roboteid kasutatud, tegemist on pilootprojektiga, mida kureerib Eestis asuv finantsüksus. „Testimisele kulus omajagu aega, testiti fake-meilidega, kaasates alul katsetuseks vaid ühe ettevõtte, ja kui olime veendunud, et kõik toimib, laiendasime selle funktsiooni kõikidele grupiettevõtetele,” selgitab Kristiina.

Nüüd saavad töötajad meeldetuletuskirju senise ühe korra asemel kaks korda nädalas. „Esimene etapp on meil nüüdseks õnnelikult läbitud, järgmiseks tahame roboti täidetavaid funktsioone juurde luua, lähem eesmärk on tänavu jõuda vähemalt kolme uue funktsioonini,” avaldab Kristiina. „Seda kõike ikka selleks, et raamatupidajal oleks enam aega tegeleda olulisemat mõttetööd eeldavate tegevustega,” lisab ta.

Juba mõnda aega saabuvad Eestis asuva finantsteenuste keskuse süsteemi arved Norrast äärmise nobedusega – e-arvetena. Norra riik hiljaaegu koguni vastu võtnud seda toetava seaduse – nimelt ei tohigi seal enam keegi väljastada ühtegi arvet muul moel kui e-arvena. „Tihtipeale võtame tarnijatega ise ühendust, et kuulge, kas te ei tahaks kaaluda e-arveldusele üleminekut, sest see kiirendab kogu protsessi märgatavalt,” ütleb Kristiina ja lisab, et Rootsis on e-arvetega seonduv alles lapsekingades, ent Soomes on juba teatavaid edusamme märgata.

Kristiina räägib, et raamatupidamises on võimalik igasuguste tarkade lahenduste abil väga suur hulk protsesse automatiseerida, kuid see tähendab seda, et inimene tegelebki vaid probleemidega ning peab samas olema suuteline ka süsteemi testima. „See eeldab, et asi on n-ö Exceli tabeli tasandil endale ikka selgeks tehtud ning et tervikutunnetus on igati paigas. Muidu oleks vigade leidmine väga keerukas, sa pead teemast rohujuuretasandil täielikult üle käima,” selgitab ta ja lisab, et need, kes suudavad näha „tabeli taha” ning mõista, mis tegelikult toimub, jäävad ka tulevikus väga headeks raamatupidajateks. „Hea on tõdeda, et meie tiimis on neid palju. Oma peaga mõtlemine on olulisim!”

Targad ja rumalad robotid

Kristiina räägib, et robotid – vähemasti raamatupidamise kontekstis – jaotuvad suurtes piirides kahte ossa: targad ja vähem targad. „Targad robotid on need, kel on lisaks võimele sooritada iseseisvalt mingit konkreetset funktsiooni võimekus ka „ise mõelda” ehk mingeid parameetreid arvestades luua seoseid ja teha järeldusi mingi järgmise tegevuse tegemise versus mittetegemise osas,” kirjeldab Kristiina. „Täpsemini – kui robot jääb näiteks mingi olukorra lahendamisega hätta, siis ta „jälgib”, kuidas inimene on mingi olukorra lahendanud ja teeb sellest järeldusi, eeldades, et kui varem on nõnda toimitud, on alust arvata, et sama tegevus kordub ka tulevikus,” lisab ta. Praegu kasutatakse Kristiina sõnul väga palju roboteid rahvusvaheliste börsiettevõtete raamatupidamises, näiteks kuu lõpetamisel. „Teadupoolest on tegemist väga ajamahuka tööga, millest mahukama ja rutiinsema osa saab usaldada robotile. „Näiteks lõpetatakse kuu õhtul ära, raamatupidajad lahkuvad töölt, ning robot jooksutab öö otsa meili teel saldokinnitusi jms. Hommikuks on suur osa tööst tehtud ja töölõigule saab joone alla tõmmata,” lausub Kristiina ning lisab, et Orkla seda veel ei tee, ent selline on üldine trend.

Orkla grupp Kristiina sõnul veel tarkade robotite maailma ei lähe, esialgu katsutakse nende funktsioonidega hakkama saada, mida vähem targad tehisintellekti esindajad võimaldavad.

Robotitel on raamatupidamise maailmas tarkvaraarendusettevõtete loodud litsentseeritud moodulid, millele müüakse kasutajalitsentsi ja mida arendatakse välja üldjuhul ettevõtte IT-üksusega koostöös ja konkreetse ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt.

Orkla peamajast Oslos hallatakse kogu grupi ostu ehk hankeid, ning nagu võib oletada, toimub see kõik niivõrd suures ettevõttes tsentraalselt. „Kogu tooraine hangitakse Oslo poolel,” sõnab Kristiina.

Kokku kuulub Orkla gruppi 200 ettevõtet, Eestis asuv finantsteenuste keskus toimetab vaid 27-ga neist. „Siia kuuluvad Põhjamaade suurimad, kuid on ka väikseimaid,” lausub Kristiina ja lisab, et üldine suund on liita kõik grupiettevõtted ühtselt hallatava finantsteenuse alla.

Orkla toimib kontserni tasandil filosoofia alusel, mille motiiv on kindlustada globaalne kohalolek ja turuosa mingis konkreetses sektoris, nii ostetakse võimaluse korral kokku ettevõtteid just selles piirkonnas, kus turuosa nõrgem. „Ka meile siin Eestis tuleb äri juurde nende ülevõtmiste tulemusel,” lausub Kristiina.

Kristiina tituleerib end Orkla kontserni tasandil kui üksuse juhti. „Ma ei ole finantsjuht ega ole ka meie üksuse pearaamatupidaja – tema on meil eraldi –, vaid vastutan üksuse kui terviku tulemuse eest,” avaldab Kristiina.

IT-valdkond lennutas finantsmaailma

Finantsmaailma suunduv rada avanes Kristiina jaoks pärast TTÜ lõpetamist. „Mu ema on olnud finantsist ja pearaamatupidaja kogu oma eluaja. Arvelaud oli meil kodus olemas ja sellega ikka tehti tööd kogu aeg. Eks sealt midagi ikka kaasa tuli,” kostab ta. „Tegelikult läksin õppima aga hoopis IT-d, sest meil kodus käis see jutt kogu aeg, et IT on tulevikuala,” räägib ta. Kujunes nõnda, et IT-d õppis Kristiina kahe õppeaasta jagu, edasi aga läks üle majandusteaduskonda ja lõpetas kokkuvõttes juhtimise erialal. „Kuna asusin õppima õhtuõppes, sain endale lubada päeval töölkäimist ja keskkooli lõpust alates töötasin väga pikalt toonases IT-lipulaevas Microlinkis,” jätkab Kristiina, kelle sõnul on päris kindel, et IT-taust on suunanud teda ka robotitega sõprust otsima.

Ühtegi sammu oma karjääri planeerimises naine teinud ei ole, ent on lähtunud põhimõttest, et tehes asju kogu südamega ja püüdes anda endast 110 protsenti, tulevad võimalused ise sinu juurde.

Kuna sekretäritööst jäi kohati aega üle, siis hakkas Kristiina mõtlema, mida veel lisaks teha jõuaks. Ta pakkus sageli oma abi raamatupidajale, kelle koormus pidevalt kasvas. „See oli minu esimene sisuline kokkupuude finantsmaailmaga,” lausub ta. Nii liikuski ta ühel päeval sekretäri kohalt ettevõtte raamatupidamisse. „Mäletan, et samal ajal õppimine oli väga hea – sai koolis õpitut vahetult praktikas katsetada,” meenutab ta.

Pangandus tõmbas endasse

Aastal 1997 leidis Kristiina, et pangandus, iseäranis välispangandus, on üks huvitav asi, ja jäi selle valdkonnaga seotuks peaaegu kaheks dekaadiks. „Ent üks oli minu jaoks kindel – telleripositsioonist ma alustada ei taha,” jätkab ta. „Kuna toonane Hansapank värbas uusi inimesi alustuseks just telleri kohale, siis see välistas Hansapanga valiku. Seevastu oli toona turul selline tore pank nagu Tallinna pank, kus otsiti parasjagu välispangandusega toimetava üksuse assistenti,” jätkab Kristiina ajamatka. „Eks see oli omal kombel küll samm tagasi, et minna teist samapalju edasi,” leiab ta tagantjärele. Taas alustas ta assistendina, ent töö pangas võimaldas näha rahvusvahelist rahamaailma vägagi variatiivse nurga alt, kuni ta jõudis välispankade kliendihalduri rollini. „Ühel hetkel võttis Tallinna Panga üle Ühispank, minu positsioon jäi selle käigus sisuliselt samaks,” täpsustab Kristiina. „Ühispanga peamajas loodi rahvusvaheliste klientide teenindamise üksus ja mingil ajal olin mina selle juht,” lausub ta.

Ideaalne ajastus uueks alguseks

Tuli aeg, mil pank keskendus Leedu panga arendamisele, ja Kristiina sõnul läks siis isegi veidi igavaks. „Ent võib-olla oli sellel laiem põhjus, sest just siis võttis minuga ühendust üks personaliotsinguettevõte, kes pakkus mulle võimalust kandideerida minu praegusele töökohale, no ja siin ma nüüd siis olen, juba kuuendat aastat,” kõneleb Kristiina ja naeratab taas.

Eestis asuv üksus on Kristiina kinnitust mööda Orkla kontserni tütarettevõte, mis teeb raamatupidamist üksnes oma kontserni kuuluvatele ettevõtetele.

„Eesti tasandil tähendab Orkla Kalevit, Põltsamaa Felixit, Vilmixit ning loomulikult kuuluvad siia hästi paljud Põhjamaade ettevõtted/kaubamärgid, näiteks Soomes Panda kommid, Taffeli krõpsud, Mölleri kalamaksaõlitabletid, Jordani hambaharjad – ampluaa on meil ikka väga suur,” loetleb Kristiina tuntumaid kaubamärke, mis gruppi kuuluvad.

Kontserni mastaapsus kui väärtus omaette

Orkla grupi mastaapsus on Kristiina sõnul just see väärtus, mis võimaldab finantsvallas end korralikult proovile panna – töö raamatupidamiskeskuses, mis haldab sedavõrd suurt hulka ettevõtteid. „Olgem ausad, siinne on ikka veel suhteliselt väike – meil on kokku 48 inimest ning teenindame 27 ettevõtet, kes on lõviosas vaid Põhjamaades,” lisab ta.

Teistes ettevõtetes, kes siinse keskuse teenindussfääri ei kuulu, on raamatupidamine ikka veel maja sees. „See on muidugi vaid aja küsimus, millal nad meie hallata tulevad,” jätkab Kristiina. Rohkem grupil selliseid finantskeskusi ei ole, kuid üldine kurss on võetud sellele, et üha uued ja uued ettevõtted liituksid n-ö tsentraalse raamatupidamisega. „Meie tegemiste hulka kuulub arvete konteerimine ja maksmine, väga palju on meil tarnijate ja äriüksustega Põhjamaades suhtlemist. Siinse keskuse funktsioon on pakkuda n-ö täisraamatupidamisteenust, kuhu kuulub osturaamatupidamine, müügiraamatupidamine ja üldraamatupidamine koos põhivara arvestusega. Kuna meil on hästi palju tootmisettevõtteid, siis tegeleme väga palju tootmisarvetega,” avab Kristiina finantskeskuse tegemisi. Keskus koosneb raamatupidajate tiimist, ent finantskeskuse alla kuuluvates ettevõttes neid enam ei olegi. „On kontrollerid ja on finantsjuhid, kuid eraldi raamatupidajaid enam ei ole,” täpsustab Kristiina.

Küsimusele, miks finantskeskus just Eestisse rajada otsustati, vastab Kristiina, et esmane põhjus oli suhteliselt soodsam teenus. „Tsentraliseeritud finantsteenuse motiiviks on aga kindlasti veel efektiivsus – tsentraalselt suudame asju efektiivsemalt hallata ja teeme asju sarnasemalt kui iga ettevõte omaette seda teeks,” lausub ta.

Elektrooniline arhiveerimine vabastas paberimägedest

Finantskeskus alustas tööd juunis 2012. „Sel ajal arhiveeriti Põhjamaades, iseäranis Norras, kõiki dokumente võimalikult palju paberil, printides kogu arhiveeritava materjali välja. Külastades sealset peakontorit, kus paiknes ka lõviosa arhiividest, jäi minu pilk pidama kõrbesuurustel arhiivipindadel ning mõistsin, et see on midagi, mis meie ruumidesse kuidagi ära ei mahuks,” meenutab ta. „Mõtlesin, kas see on just kõige arukam lahendus või tasuks ehk kaaluda elektroonilist dokumendihaldust, mida võimaldab võimas tarkvara SAP, mida kasutame,” jätkab ta. Nii ka läks – nüüdseks on sada protsenti grupi ettevõtete, vähemasti nende, mille raamatupidamist haldab Eestis asuv finantskeskus, dokumentatsioon hoiul ettevõtte serveris. Väga palju infot jagatakse Kristiina kinnitust mööda Shared Pointi abil.

„Suutsime luua olukorra, kus poole aasta jooksul ei tekkinud mitte ühtegi paberdokumenti, mida oleks olnud vajadust saata Norrasse tagasi arhiveerimiseks,” ütleb Kristiina. Ent lisab siis, et seadused on ka Skandinaavia tasandil vägagi erinevad ning kui Norras piisab elektrooniliselt sisse tulnud ning süsteemi „sisse tõmmatud” ostuarve puhul selle arhiveerimisest samuti elektroonilisel kujul, siis näiteks Rootsis see nõnda ei ole – paberkandjal sisse tulnud arved tuleb paberil ka arhiveerida. „Soomlased aga taas paberkandjal arhiveerimist ei nõua,” märgib ta. Sestap saadetakse Kristiina sõnul igas kvartalis Rootsi tagasi kõik tarnijate paberkujul arved. „Tõsi, neid ei ole teab kui palju, pigem on tegemist nende ettevõtete arvetega, kes ei ole veel suutnud e-arvetele üle minna,” selgitab ta. Ka Eestis ei nõuta enam paberkandjal arhiveerimist.

Orkla finantskeskuse tiim on avatud uutele meeskonnaliikmetele

Suurim väljakutse on Kristiina arvates lisaks pidevale paremaks saamise motiivile ja automatiseerimisele heade inimeste leidmine. Veel on plaanis lähiaastatel uuele tarkvarale üleminek grupi tasandil. „Sihiks on seatud täiesti uue lahenduse väljatöötamine, kusjuures suurim osa auru läheb ennekõike oma soovide sõnastamisele ja disainile, mida me sellelt uuelt süsteemilt õieti ootame,” kõneleb ta. Töötajate leidmiseks kasutatakse kõikvõimalikke kanaleid, sh oma kolleege. „Mitu aastat tegin ma seda täiesti üksinda, ent suvest 2017 oleme jaganud Kaleviga personalijuhti, nii et tema on koostanud nüüd suurema osa kuulutustest ka meile,” ütleb Kristiina.

Kristiina sõnul on nad oma meeskonda inimesi värvanud ka otse koolipingist, ent see ei ole naise sõnul alati parim võimalik meetod. „Tervikutunnetusest kipub neil ikka puudu jääma, reaalse elu kogemus on ju veel väike ja suurt pilti ei pruugita osata näha. Ma üritan pigem balansseerida, et oleks nii tugeva taustaga kogenud raamatupidajaid kui ka noori ja otse koolipingist tulnuid, sest tegelikult peavad ka nemad kusagilt alustama, ja kuna niikuinii ei ole SAP-i kompetentsi turul väga leida, siis teatud juhtudel on lihtsam koolitada noor enda vajadustele vastavaks,” arutleb ta. Nii on praegu Orkla finantsteenuste keskuses tööl ka ilma varasema raamatupidamistaustata inimesi ning leidub ka neid, kel finantsharidus täiesti puudub. „Kui on tahtmist areneda ja olla osa sellisest mõnusast rahvusvahelisest tiimist, siis on kõik õpitav,” julgustab Kristiina Orkla kui tulevase tööandja peale mõtlema.

Orkla grupi töökeel on inglise keel, ent ka siinses finantskeskuses on Kristiina kinnitust mööda tööl inimesi, kes suhtlevad vabalt kas rootsi, norra või soome keeles. „See ei ole kohe kindlasti nõutav, ent samas on igaühel, kes meile tööle tuleb, võimalus norra keelt õppida, ning on ju hea vähemasti esmatasandilgi suhelda osata,” leiab ta.

Ehkki Orkla finantsteenuste keskus ja selle teenindatavad ettevõtted kuuluvad ühte kontserni ning on n-ö üks grupp, valitseb nende vahel kliendisuhe ning teenuse eest esitatakse „klientidele” ka arveid. Nii on suhtlemist mitmel suunal ohtralt, samuti on pidev kontakt Norras asuva kontserni finantsjuhiga.

Töist reisimist tuleb Kristiinal ette küllaltki sageli, ehkki palju koosolekuid peetakse ka konverentskõnede abil. Kõikvõimalikele koosolekutele kulub tema enda hinnangul ligi 70 protsenti ajast. Ehkki värbamisel kasutatakse Kalevi värbamispartnerit, osaleb Kristiina siiani eranditult igas värbamisprotsessis vahetult. „Ma tahan ikkagi seda tunnetust saada, et keda me võtame, ja no värbamisprotsessidel osalemise loen ka ikka töökoosolekute alla,” sõnab ta.

Ehkki Skype ja Messenger on jooksvas suhtluses operatiivseimad, kasutab Kristiina enamasti ikka võimalust suhelda inimestega silmast silma. „Me oleme kahel korrusel, ja mõnel päeval jõuan ikka mitu tiiru edasi-tagasi teha, mõni päev võib aga mööduda nii, et üks koosolek ajab teist takka ja nii ei saagi ma enne õhtut koosolekuruumist välja,” räägib ta.

Uue ettevõtte lisandumisel finantsteenuste keskuse nimistusse kohtutakse Kristiina sõnul alati silmast silma. „Hiljem suheldakse ikka muude tänapäevaste vahendite abil. Esmakohtumine on hädavajalik, et luua kontakt ja saada tuttavaks, saada aimu ettevõtte olemusest ja senisest filosoofiast,” kõneleb ta.

Kõik finantskeskuse töötajad on naised. Ent üks meesterahvas siiski on – robot. „Tema nimi on Robert, mis päevselgelt reedab tema soo,” naljatab Kristiina ja lisab, et tegelikult poleks tal midagi selle vastu, et naiskonda ka mõni mees ära eksiks. „Kindlasti mõjuks see tasakaalustavalt, ent meessoost raamatupidajaid on üpris vähe. Need vähesed on ka enamasti kontrolleri, finantsjuhi või audiitori rollis. Meessoost raamatupidajatest on millegipärast väga harva kuulda,” arutleb ta ning lisab, et kahtlemata oleks tal väga hea meel, kui mõni meessoost raamatupidaja endast märku annaks ja Orkla finantskeskuse tiimiga liituda sooviks. Ettevõttesisene nali olevat aga: „Kuni meil ei ole meeskolleege, on meil vähemalt Robert!”

Karjääri nimel millestki loobuma ei ole pidanud

Kristiinal ja tema abikaasal on 13-aastane poeg Oliver ning perekond elab Tallinnast veidi väljas. „Sellega on nõnda, et kui kord pärast tööpäeva lõppu juba sinna jõudnud oled, siis ei kisu sealt enam mingi valemiga linna tagasi,” kostab ta. „Ja koduaias on alati midagi teha, alati,” lisab ta veendunult.

Kristiina ei mäleta, et oleks oma karjääri nimel millestki loobuma pidanud. „Noh, eks neid kordi on, mil abikaasaga mõnest teatriskäigust või lapsega mõnel üritusel osalemisest ehk olen loobuma pidanud, kuid neid kordi pole kindlasti ülemäära palju,” sõnab ta.

Oma poja lasteaia perioodi meenutab ta kui aega, mil oli tihtipeale lasteaeda jõudes üks viimaseid. „Tagantjärele mõistan, et eks see ole mu enese kohusetundlikkus ja seesmine sundus endast ikka 110 protsenti anda,” meenutab ta. „Samas oli minu poeg väiksena väga energiline ja ta ei näinud selles mingit probleemi, hoopis imestas minu saabudes, miks ta juba oma mänguasjad kokku peab korjama,” naerab Kristiina.

Kristiina on alati armastanud tennist mängida ning nüüd, mil poeg Oliver on juba piisavalt suur, teevad nad seda koos. Varem käidi perega sageli ka mäesuusatamas, kuid nüüd on seda Kristiina sõnul mõnevõrra vähemaks jäänud. „Mingil ajal tegin intensiivselt sporti, käisin võistlemas ja puha, ent pingutasin pisut üle ja sain põlvevigastuse, millest olen nüüdseks küll taastunud, ent seni pole veel julgenud mäesuusatamise juurde tagasi pöörduda,” tunnistab ta.

Veel armastavad Kristiina ja ta abikaasa rändamist, ja seda ikka nõnda, et peale sihtpunkti suurt suuremat midagi ette ei planeeri. „Enamasti vaatame kohapeal, mis edasi saama hakkab, muidu poleks huvitav,” naerab ta. Reisimata ei jäänud neil ka siis, kui poeg ikka üsna väike oli. „Esimene sõit oli temaga vist siis, kui ta oli neljakuune,” sõnab ta. Nüüdseks on ka poeg sellise lähenemisega harjunud ja niisama rannapuhkus ei köidagi, ehkki ka seda on Kristiina sõnul vahel vaja.

Optimistlik ellusuhtumine ei võimalda Kristiinal ühelegi olukorrale negatiivses võtmes läheneda, see on tema silmis lihtsalt ebaefektiivne käitumismudel. „Sedasama efektiivsust ajan ma taga kõikjal, nii tööl kui ka koduses keskkonnas. Näiteks suunan kasvõi poega kaasa haarama enam asju kui vaid üks, et saaks kiiremini. Soovin, et ta oma aega arukamalt kasutaks, kui on vaja hunnik asju ühelt korruselt teisele vedada,” toob Kristiina naiseliku näite tõhususest koduses elus. Kristiina jõuab tõepoolest erakordselt palju. Ja seda kõike rõõmsa naeratuse saatel.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad