10. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uue riigihangete seaduse probleemkohad

TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Foto: erakogu
TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa kirjutab riigihangete pakkuja kogemusest ja pädevusest eelnevate lepingute täitmisel ning sellest, mida ja kuidas hankija kontrollima peab.

Riigihangetel on tavapärane nõuda esiteks seda, et pakkujal peab olema eelnev vajalik kogemus referentslepingute näol ja teiseks, et referentslepingud peavad olema ka nõuetekohaselt täidetud. Viimase tõendamiseks nõuetakse enamasti referentslepingu teise poole kinnitust selle kohta, et leping on täidetud nõuetekohaselt ja heale tavale vastavalt. Eesmärgiks on valida välja hankelepingu täitmiseks pädev partner, kellel oleks piisav eelnev kogemus ja kinnitust leidnud pädevus ja võimekus lepinguid korrektselt täita.

Kõik on korras, kui referentslepingu partner ühemõtteliselt kinnitab, et pakkuja on eelnevat lepingut täitnud nõuetekohaselt – tänase praktika järgi kipub kõik korras olema isegi siis, kui tegelikkuses on pakkuja suhtes ikkagi sanktsioone rakendatud, ent partner hindab sellele vaatamata referentslepingu kui terviku täitmist nõuetekohaseks ja esitab kinnituse, et referentslepingut on kohaselt täidetud. Arusaadavalt tundub see konkurentidele ebaõiglase ja ebaloogilisena. Kas ja kuivõrd sellises olukorras on võimalik konkurendil oma huve kaitsta ja vaidlustada referentslepingu nõuetekohast täitmist, vajab praktikas veel täpsemat läbivaidlemist.

Kuidas peaks hankija reageerima aga olukorras, kus referentslepingu partner kinnitab küll referentslepingu olemasolu ja täitmist, ent märgib ühtlasi, et pakkuja suhtes on rakendatud sanktsioone, andmata seejuures hinnangut sellele, kas lepingut on tervikuna nõuetekohaselt täidetud või mitte? Kas pakkuja kvalifitseerimisel oleks endiselt võimalik sellisele referentslepingule tugineda? Vaidlustuspraktikas on selles küsimuses positsioon ebaselge – esineb lahendeid, kus vaatamata sellele, et referentslepingu partner viitab sanktsioonide rakendamisele, on leitud, et hankija ei tohiks sellest järeldada referentslepingu mittenõuetekohast täitmist ja pakkuja tuleks kvalifitseerida. See omakorda tõstatab keeruka küsimuse sellest, kas ja kuivõrd peab hankija hakkama ise hindama, kas pakkuja suhtes referentslepingu täitmisel rakendatud sanktsioonid või pakkuja poolt esinenud lepingurikkumised on olulised, õigustamaks kvalifitseerimata jätmist.

Praktilisi näpunäiteid konkreetsete vaidlustus- ja kohtuasjade käsitluse kaudu nii hankijatele kui pakkujatele jagatakse seminaril Uue riigihangete seaduse vaidlustuspraktika: õpi teiste vigadest.

Lisainformatsioon ja registreerimine SIIN.

Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka uues riigihangete seaduses sätestatud võimalust kõrvaldada hankest selline pakkuja, kes on eelnevalt oluliselt või pidevalt hankelepingut rikkunud ning kelle suhtes on seetõttu sanktsioone rakendatud – ning seda sõltumata sellest, kas pakkuja on sellisele hankelepingule üldse referentsina tuginenud.

Kokkuvõtvalt on pakkuja eelneva kogemuse hindamisel eelnevate lepingute täitmisel mitmeid küsitavusi, millest hetkel vaid mõned on vaidlustuspraktikas lahenduse leidnud.

Autor: Kristina Laarmaa, TGS Baltic vandeadvokaat

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700