Uusi töövorme hakatakse reguleerima

Rando Maisvee
Eversheds Sutherland Ots&Co partner Rando Maisvee

Tööandja kohustused on kehtestatud rahvusvaheliste kokkulepete täitmiseks ja Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks.

Selliste direktiivide puhul on hea näide tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv 89/391, mis pärineb aastast 1989. Internet oli sellel ajal küll olemas, aga jõudis Eestisse aasta hiljem ja levis laialdaselt 1994–1995. Esimene iPhone anti välja 2007. aastal ja praeguseks algatatakse enamik veebiühendusi mobiiltelefoniga.

Infotehnoloogia plahvatusliku arengu ja viimase suurema, 2008.–2009. aasta majanduskriisi mõjul on töölepingu seadus ja rahvusvahelised kokkulepped ning direktiivid ajale jalgu jäänud, sest uute töövormide puhul hägustub ja mitmel juhul kaob peamine töösuhte tunnus: töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile. Teiselt poolt jäävad uute töövormide puhul kaitseta töötajate õigused. Eelkõige tõstetakse esile töötingimuste läbipaistmatust ja ettenägematust.

Kuigi tööpuuduse vähenemine on muu hulgas tingitud uute töövormide kasutamisest, hakatakse just töötajate õiguste parema kaitse eesmärgil uusi töövorme reguleerima. Tööandjate kasuna kavandatavatest muudatustest toob Euroopa Komisjon esile tootlikkuse tõusu, mille tingivad töötajate lojaalsus, paremad töösuhted ja väiksem kaebuste arv.

Uued töövormid

Alates 2000. aastast on Eurofond uute töövormidena toonud esile aina tähtsamaks kujunenud töövorme:

* töötaja jagamine – rühm tööandjaid palkab töötaja ühiselt, et ta täidaks mitme ettevõtte vajadusi, omades ühte täistööajaga töökohta;

* töökoha jagamine – üks tööandja palkab ühele töökohale mitu osalise tööajaga töötajat;

* ajutine juhtimine – palgatakse ekspert ajutiselt ühte projekti ellu viima;

* juhutöö – tööandja kasutab töötajat üksnes siis, kui selleks on vajadus;

* IKT-põhine kaugtöö – töötajad saavad sidevahendite abil töötada, kus ja millal iganes;

* vautšeripõhine töö – teenuse eest makstakse palga ja maksukulu katva vautšeriga;

* portfellipõhine töö – FIE töötab paljude klientide jaoks;

* hulgakesi töö – tööandjad ja töötajad ühinevad veebiplatvormi abil, suure ülesande osad jaotatakse n-ö parve abil;

* koostööpõhine töö – vabakutselised, FIE-d või mikroettevõtted teevad koostööd, et ületada eraldatusest ja suurusest tulenevad piirangud.

Pooled Eesti tööandjatest kasutavad kaugtööd

Sotsiaalministeeriumi avaldatud uute töövormide uuringu kohaselt on Eestis üle poole tööandjatest hakanud kasutama töölepingute asemel võlaõiguslike lepingutega töötavate iseseisvate teenuseosutajate teenuseid, veidi rohkem kui igas teises ettevõttes kasutatakse kaugtööd ja iga neljas tööandja on kasutanud töökoha jagamist.

Uutest töövormidest on Eestis seni kõige rohkem levinud IKT-põhine mobiilne töö, mis on paindlik töö tegemise aja ja koha poolest. Sellise töö all mõeldakse tööd veebis väljaspool põhitöökohta või kontorit, mis enamasti tähendabki kaugtööd.

Kirjeldatud tegelikkusest hoolimata kehtivad piirangud praeguseni, näiteks kodus töötamisel kehtivad tööandja töötervishoiu ja ?ohutuse kohustused. Valitsus saatis 18. jaanuaril 2018 riigikogule töötervishoiu ja ?ohutuse seaduse muutmise eelnõu. Eelnõus ei arvestatud selliste kohustuste leevendamiseks tehtud ettepanekuid, mis olid esitatud sotsiaalministeeriumi avaldatud uuringus, aga ka eelnõu menetluse käigus advokatuuris, eri ministeeriumites, Kaubandus-Tööstuskojas ja Tööandjate Keskliidus. Samas on tõenäoline, et lähiajal seaduseid uute töövormide reguleerimiseks siiski muudetakse.

Töösuhete paindlikkus väheneb

Töölepingu seaduse kehtestamisel üle võetud direktiivid puudutavad töö- ja puhkeaja korraldust, rasedate ja väikelaste vanemate ning alaealiste kaitset, tähtajaliste lepingute sõlmimist ja osalise tööajaga tööd, kollektiivseid koondamisi ja ettevõtete üleminekut, renditööd, samuti töötajate teavitamist töölepingu tingimustest. Direktiividega seatud raame hakatakse nihutama.

Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsioonide esimene etapp töötajate töötingimustest teavitamise direktiivi 91/533 muutmiseks on läbitud hoolimata tööandjate organisatsioonide vastuseisust. Teises etapis sisulisi läbirääkimisi ei toimunud, mistõttu tegi komisjon 21. detsembril 2017 parlamendile ja nõukogule oma ettepanekud asendada senine direktiiv uuega.

Komisjoni eesmärk on direktiivi mõju senisest suurendada, et see kataks ka uusi töövorme. Hinnanguliselt suureneb töölepingulises suhtes töötajate arv Euroopas kuni kolme miljoni võrra. Muu hulgas nähakse komisjoni eesmärgis ette ka platvormipõhiselt töötavate inimeste hõlmamist. Praktikas tooks see kaasa vastuse seni lahendamata küsimusele, kas sõidujagamisteenuste osutamisega tegelevad autojuhid saavad töötajatega sarnase kaitse. Tuntuim näide on Uber, kellel on siiani lahendamata vaidlusi töösuhte olemasolu üle näiteks Inglismaal, kus viimane, seni jõustumata 10. novembri 2017 otsus tehti autojuhtide kasuks. Siinjuures väärib märkimist, et Euroopa Kohtu hiljutine, 20. detsembri 2017 otsus Uberi ja Barcelona taksojuhtide vaidluses puudutas ainult teenuse liigitust, kusjuures kõrge kohtu hinnangul ei ole tegemist infoühiskonna teenuse ega ka taksoteenusega (nagu otsust kajastati), vaid transpordi valdkonna teenusega. Kuivõrd komisjoni ülalviidatud ettepanekutest jäävad välja iseseisvad teenuseosutajad (võlaõiguslike lepingute alusel töötavad inimesed) ja sõidujagamisteenuse tingimused samade platvormide puhul erinevad riigiti, on Eestis väike sarnaste ettevõtjate risk, et nende juhtidele hakkaks tulevikus tööseadusandlus kohalduma.

Kui komisjoni ettepanekul võetakse uus direktiiv vastu, tuleb töölepingu seadust direktiivis nendes raamides muuta. Euroopa Komisjoni tähelepanuväärsemad ettepanekud on:

* töölepingu kirjalikus dokumendis (töölepingus) tuleb peale senise informatsiooni esitada teave katseaja, koolituse, ületunnitöö ja selle hüvitamise, tööaja summeerimise ning hüvitisi maksva asutuse kohta;

* tööleping tuleb esitada kõige hiljem tööle asumise päeval;

* riik peab töötama välja töölepingu vormi;

* sätestatakse töötaja õigus töötada mitme tööandja heaks, tänu millele ahenevad konkurentsipiirangute seadmise võimalused.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik märtsinumbris.

Osale arutelus

  • Rando Maisvee, Eversheds Sutherland Ots&Co partner

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad