Aruanded ettevõtte lõpetamisel

Egle Vainula
Vandeaudiitor Egle Vainula nõuanded ettevõtte lõpetamise aruannete koostamiseks

Kehtivate seaduste järgi peavad ettevõtted iga majandusaasta lõpus koostama aastaaruande, mille koostamisel peetakse silmas mitut põhimõtet. Üks olulisemaid on eeldus, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ehk tahteline ja suuteline tegevust jätkama veel vähemalt 12 kuu jooksul aastaaruande kinnitamisest.

Kui tegevuse jätkuvuse printsiibi kasutamine on asjakohane, siis kajastatakse varasid ja kohustusi sellistel alustel, et majandusüksus on suuteline realiseerima oma varasid ja täitma kohustusi tavapärase äritegevuse käigus. Kui aga ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist 13, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist. Oluline on rõhutada, et lisaks sellistele ettevõtetele, mille kohta on lõpetamisotsus juba vastu võetud, peavad aastaaruande koostamisel EFS-is 13 sätestatud likvideerimisaruande arvestuspõhimõtetest lähtuma ka need ettevõtted, mille kohta ei ole aastaaruande koostamise kuupäevaks likvideerimisotsust (veel) vastu võetud, kuid sellest hoolimata on nende tegevuse lõpetamine järgmise 12 kuu jooksul tõenäoline. Siinjuures tasub aga meeles pidada, et EFS 13 ei rakendata ettevõtete ühinemisel. Ühendatava ettevõtte lõppbilanss koostatakse samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi kasutades, mida kasutati viimast majandusaasta aruannet koostades.

Ettevõtte lõpetamise kaks viisi

Äriseadustikust tulenevalt saab ettevõtet lõpetada kahel viisil: vabatahtliku lõpetamise kaudu omanike otsusega või sundlõpetamise kaudu kohtumääruse alusel, sh omanike enda algatatud pankroti kaudu. Sundlõpetamine on kohtu sekkumist nõudev äriühingu lõpetamise viis nende ühingute suhtes, mis ei järgi teatud nõudeid. Kohus võib sundlõpetamise otsustada omal algatusel, kuid kohtule võivad avalduse esitada ka ettevõtte juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik või teised seaduses nimetatud isikud.

Kui seadus ei näe ette teisiti, toimub äriühingu lõpetamisel likvideerimine ehk lõpetamisotsuse järel käivitub likvideerimismenetlus. Likvideeritava äriühingu ärinime lisana tuleb ÄS §-de 117, 209 ja 372 kohaselt kasutada sõna „likvideerimisel”.

Oluline tärmin raamatupidaja jaoks on kuupäev, millal osanikud või aktsionärid lõpetamisotsuse vastu võtsid, mitte nt äriregistrisse avalduse esitamise, likvideerimisteadaande avaldamise või registrikande tegemise päev. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb äriühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus majandusaasta. Äriseadustiku kohaselt tuleb lõpetamisotsuse vastuvõtmisest kolme kuu jooksul koostada likvideerimise algbilanss ja seda selgitav aruanne, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisadele ettenähtud andmed. EFS 13 defineerib selle kui likvideerimisaruande.

EFS 13 katab likvideerimisprotsessi raamatupidamislikku poolt täies ulatuses, alates likvideerimise alustamisel koostatavast likvideerimisaruandest, likvideerimismenetluse käigus koostatavatest vahearuannetest kuni likvideerimise lõpetamisel koostatava lõpparuande ja vara jaotusplaanini.

EFS 13 nõuete kohaselt koostab ettevõte likvideerimismenetluse alustamisel likvideerimisaruande. Kuna tegevuse jätkuvuse sisuline katkemine ja likvideerimisotsuse vastuvõtmine ei lange tavaliselt kokku ettevõtte majandusaasta lõpu kuupäevaga, siis näeb EFS 13 selles olukorras majandusaasta pikkuse kohta ette erikorra. Erikord tuleneb RPS §-s 13 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib ettevõtte lõpetamisel olla majandusaasta lühem või pikem kui 12 kuud (aga ei tohi ületada 18 kuud). Teisisõnu vabastab EFS 13 ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga veel eraldi 12-kuulise majandusaasta aastaaruande koostamisest, kui likvideerimisotsus võetakse vastu enne majandusaasta lõppu või enne aastaaruande koostamist. Juhul kui likvideerimismenetluse alustamise kuupäevast on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole lõppenud, on likvideerijad kohustatud koostama likvideerimise vahearuande.

Näited aruande koostamise kohta ettevõtte likvideerimise korral

Näide 1

Aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis 12. oktoobril 2017 vastu ettevõtte likvideerimise otsuse. Ettevõtte majandusaasta on 1.01.–31.12. Sel juhul koostatakse 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne perioodi 1.01.–12.10.2017 kohta, lähtudes EFS-is 13 kindlaks määratud likvideerimisaruande põhimõtetest. Seisuga 31.12.2017 eraldi aastaaruannet ei koostata.

Näide 2

Aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis 15. märtsil 2017 vastu ettevõtte likvideerimise otsuse. 2016. aasta aastaaruanne ei olnud siis veel valminud.

Kirjeldatud olukorras ei ole keelatud koostada ka kahte aruannet, millest esimene on perioodi 1.01.–31.12.2016 ja teine perioodi 01.01.–15.03.2017 kohta. Silmas aga tuleb pidada asjaolu, et ka eraldi 2016. aasta kohta koostatud aruandes tuleb arvestuspõhimõtetes lähtuda EFS 13 nõuetest.

Näide 3

Aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis 15. märtsil 2017 vastu ettevõtte likvideerimise otsuse. 2016. aasta aastaaruanne oli selleks kuupäevaks juba kinnitatud. Sel juhul koostatakse 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne perioodi 01.01.–15.03.2017 kohta, lähtudes EFS-is 13 kindlaks määratud likvideerimisaruande põhimõtetest. Kuna 15.03.2018 ei olnud likvideerimisprotsess veel lõppenud, pidi ettevõte koostama ka likvideerimise vahearuande, mille perioodiks on 16.03.2017–15.03.2018. Järgmine likvideerimise vahearuanne koostatakse seisuga 15.03.2019 jne, kuni likvideerimine on lõpetatud.

Likvideerimisotsuse vastuvõtmisega lõpevad juhatuse ja nõukogu volitused ning algavad likvideerijate volitused. Likvideerijad lõpetavad ettevõtte tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ettevõtte likvideerimiseks. Likvideerijatel on kohustus korraldada likvideeritava ettevõtja raamatupidamist, mis tähendab, et neile läheb üle ka ettevõtja juhtkonna (juhatuse) pädevuses olnud hinnangute tegemise kohustus.

Likvideerimise alustamisel koostatav aruanne

Likvideerimise alustamisel koostatav aruanne koosneb likvideerimise alustamise bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ning lisadest, välja arvatud mikro- ja väikeettevõtjatel, kes ei ole kohustatud lisama rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet.

Likvideerimisbilansis ei järgita enam jätkuva äritegevusega ettevõtete puhul kasutatavaid arvestuspõhimõtteid, selle asemel:

  • raha kajastatakse nominaalsummades;
  • nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas;
  • bilansis kajastatud ettemakstud kulud kantakse kuludesse, sest tavaliselt ei ole neid võimalik realiseerida;
  • finantsinvesteeringud kajastatakse tavaliselt bilansipäeval kehtinud turuhinnas. Erandiks on olukord, kui näiteks soetatud võlakiri (või deposiit) lõpeb enne likvideerimisprotsessi lõppemist ning seega ei kavatseta investeeringut realiseerida. Sellisel juhul kajastatakse võlakiri laekuva rahasumma (põhiosa + lunastamistähtajal laekuvad intressid) väärtuses;
  • kogu muu vara kajastatakse eeldatavas netomüügihinnas (müügihind – müügikulutused);
  • kõik kohustused kajastatakse nende lepingukohaselt tasumisele kuuluvates summades;
  • moodustatakse reservid kõikide teadaolevate kohustuste kohta, mis kuuluvad likvideerimisprotsessi käigus väljamaksmisele ning on usaldusväärselt hinnatavad (nt töötajate koondamistasud ja teadaolevad trahvid lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest);
  • likvideerimisaruande bilansis ja edaspidi koostatavates likvideerimise vahearuannete bilanssides kajastatakse kõiki varasid ja kohustusi lühiajalisena.

Varade neto-realiseerimisväärtusesse hindamisel võetakse arvesse ka nende eeldatavat realiseerimisaega ja selle võimalikku mõju müügihinnale. Tõenäoliselt tuleb vara alla hinnata, sest vara (kiir)müügihind likvideerimis- ja pankrotimenetluses on üldjuhul palju madalam hinnast, mida võiks saada tavapärase müügitsükli korral. Sama konservatiivselt tuleb hinnata kohustusi ja vajaduse korral moodustada eraldised lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks. Raamatupidamises on allahindluse tegemise ja eraldiste moodustamise algdokumendiks likvideerija(te) sellekohane otsus.

Muud tavapärased majandusaasta aruande koostamise põhiprintsiibid kehtivad ka likvideerimisaruandele, sh võrreldavuse printsiip (võrdlusaasta esitamine). Kuigi on toimunud muutus arvestuspõhimõtetes, ei korrigeerita likvideerimisaruandes tagasiulatuvalt eelmise perioodi võrdlusandmeid.

Likvideerimismenetluse alustamisega lõppenud majandusaasta aruande (ehk likvideerimisaruande) kasumiaruandes järgitakse aruandeperioodil ettevõttes kasutusel olnud tavapärast bilansi- ja kasumiaruande skeemi. Bilanssi võib vajadusel lisada täiendavaid kirjeid, näiteks varad, mida varem kajastati materiaalse põhivarana, peaks nende müügi korral ümber klassifitseerima Käibevara koosseisu Müügiootel varaks. Kasumiaruandes tuleks enne puhaskasumini jõudmist näidata eraldi kirjel kasumit või kahjumit varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtusesse. Kui näiteks 1. jaanuaril algava ja 31. detsembril lõppeva majandusaastaga ettevõtte likvideerimisotsus võetakse vastu 15. veebruaril 2018 (ja 2017. a majandusaasta aruannet ei ole veel koostatud, mis tähendab, et 2017. a majandusaasta pikkus on 01.01.2017–15.02.2018), siis enne varade ja kohustuste ümberhindlust tehakse 15. veebruaril aastaaruande kokkuvõtlikud reguleerimiskanded tavakorras. See tähendab, et amortiseeritakse põhivara kuni bilansikuupäevani, periodiseeritakse laekumata või tasumata intressid, hinnatakse välisvaluutapõhised monetaarsed varad ja kohustused ümber jne. Pärast tavapäraseid aastaaruande reguleerimiskandeid hinnatakse varad ja kohustused ümber nende eeldatavasse realiseerimismaksumusse. See tähendab, et meie näite puhul kajastab 2017. aasta aastaaruande bilanss seisuga 15. veebruar 2018 varasid ja kohustusi juba ümberhinnatuna. Perioodi 01.01.2017–15.02.2018 kohta koostatud kasumiaruandes kajastatakse ümberhindluse tulem kirjel kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtusesse.

Aastaaruande lisad

Aastaaruande lisad koostatakse likvideerimisaruandes tavakorras, st et järgitakse nii raamatupidamise seaduses kui ka EFS-is sätestatud avalikustamise nõudeid. Kuigi praegusel juhul ei klapi paljud lisades esitatud saldod põhiaruandes esitatud andmetega (meenutame, et näiteks põhivara kajastub bilansis ümberhinnatuna eeldatavasse neto-müügihinda, aga lisa annab põhivara liikumise, lähtudes soetusmaksumuse printsiibist), aitab lisades avalikustatud info mõista varade ümberhindlusele eelnenud olukorda.

Põhiaruannetes ja lisades esitatud andmed muudab omavahel võrreldavaks EFS 13 alusel nõutud täiendav lisa, mis peab andma ülevaate kasumiaruande kirje „kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtusesse” sisust. Kuigi EFS 13 ei sätesta nimetatud lisas esitatava info täpsusastet, peab selles esitatud info olema piisav, mõistmaks ümberhindluse mõju oluliste vara ja kohustuste objektide tasandil ning muutma vajadusel taas võrreldavaks põhiaruannetes ja lisades esitatud info.

Lisaks ülaltoodule tuleb likvideerimisaruande lisades avalikustada põhjus, miks ettevõtte tegevus lõpetatakse.

Tasub meeles pidada, et likvideerimisaruande koostamisel tuleb auditi või ülevaatuse kohustuse määramisel lähtuda samadest põhimõtetest nagu tavaaruannete puhul. Samas võib kohus vabastada osaühingu või aktsiaseltsi likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui osaühingu või aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei osanike/aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik. Praktikas küsib kohus auditeerimise kohustusest vabastamise kohta muuhulgas osanike nõusolekut.

Likvideerimise vahearuanne

Likvideerimismenetluse käigus on likvideerijad kohustatud koostama iga-aastase likvideerimise vahearuande. Likvideerimise vahearuanne koosneb likvideerimise vahebilansist, perioodi tulude ja kulude aruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ning lisadest.

EFS 13 ei näe ette likvideerimise vahearuannete täpseid vorme, kuid silmas tuleb pidada allpool kirjeldatut.

  • Likvideerimise vahearuanne koostatakse samade arvestuspõhimõtete alusel nagu likvideerimisaruanne. Likvideerimise vahebilansi koostamisel lähtutakse samast esitlusviisist nagu likvideerimisbilansi puhul.
  • Likvideerimise tulude ja kulude aruandes esitatakse perioodi tulud ja kulud grupeerituna: varade ja kohustuste realiseerimise, varade ja kohustuste üm­berhindluse, likvideerijatele makstud tasude, ning likvideerimise muude tulud ja kulud.
  • Rahavoogude aruanne esitatakse otsemeetodil ning sobivalt rühmitatuna laekumiste ja väljamaksete lõikes.
  • Omakapitali aruanne peab andma ülevaate netovara muutustest alates likvideerimise algusest ning võrdlusandmeid soovitavalt kahe eelneva likvideerimise vaheperioodi kohta.
  • Lisad peavad kirjeldama olulisi sündmusi likvideerimismenetluse käigus, samuti peab olema esitatud likvideerijate arvamus likvideerimisprotsessi eeldatava lõpptähtaja kohta.

Likvideerimise vahearuande bilanss, tulude-kulude aruanne ja rahavoogude aruanne peavad sisaldama võrdlusandmeid ainult juhul, kui tegemist ei ole esimese vahearuandega.

Lõppbilansi koostamine

Likvideerimismenetluse lõppedes koostatakse lõppbilanss. See koostatakse pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist ja enne järelejäänud vara jaotamist omanike vahel. Lõppbilansis kajastatakse ettevõtte likvideerimismenetluse lõpuks allesjäänud vara ja võimalike kohustuste katteks deponeeritud rahasummad. Enamasti jaotatakse vara omanike vahel rahalises vormis. Omanike nõusolekul ei pea likvideerijad kogu ettevõtte vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellisel juhul kajastatakse allesjäänud vara lõppbilansis selle neto-müügihinnas. Juhul kui likvideerijad on deponeerinud raha kas teadaolevate võlakohustuste katteks, mille tähtaeg ei ole veel saabunud, või muude võimalike kohustuste katteks, kajastatakse vastav kohustus lõppbilansis.

Lõppbilansile lisatakse vajaduse korral likvideerijate seletuskiri, milles selgitatakse:

(a) lõppbilansis oleva mitterahalise vara hindamise põhimõtteid;

(b) võimalikke kohustusi, mille katteks on lõppbilansis deponeeritud raha.

Kõik ülaltoodud aruanded peavad ettevõtjaportaalis esitama ja allkirjastama likvideerijad. Sobiva aruande leiate uut aruannet lisades Aruande liigi alt (vt joonist)

Artikkel ilmus Äripäeva raamatupidamise teabevara veebruarikuises täienduses.

Osale arutelus

  • Egle Vainula, Raamatupidamise teabevara peatoimetaja, eLMEK Accounting OÜ tegevjuht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad