Mis on uut töövaidluste lahendamises?

Alice Salumets
Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Alice Salumets

Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustus töövaidluse lahendamise seadus (TvLS), mis asendas kuni eelmise aasta lõpuni kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse. Uue seadusega soovis seadusandja luua töövaidluskomisjonide töö korraldamiseks ja töövaidluse tõhusaks lahendamiseks ühtse ning tänapäevase normistiku.

Töövaidluskomisjoni pädevus

Töövaidluskomisjoni pädevuses on lahendada järgmisi vaidlusi:

  • töötaja ja Eestis registreeritud või Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi tööandja vahelisest töösuhtest või töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);
  • Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (individuaalne töövaidlus);
  • kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli (kollektiivne töövaidlus).

Võrreldes eelmise seadusega on TvLS laiendanud töövaidluskomisjoni pädevust. Uue seaduse kohaselt on töövaidluskomisjonil õigus lahendada vaidlusi, mis tulenevad töösuhtest. Eelmise seaduse alusel lahendas töövaidluskomisjon ainult neid vaidlusi, mis tulenesid töölepingust. See uuendus võimaldab lahendada ka teistest töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid vaidlusi ega piira vaidluse lahendamist vaid töölepingu seadusega. Lisaks on uuendusena sisse toodud pädevus lahendada kollektiivseid töövaidlusi, mis varem olid kohtute pädevuses.

Kaotatud on rahalise nõude piirang. Eelmise seaduse kohaselt ei lahendanud töövaidluskomisjon vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületasid 10 000 eurot.

Töövaidluskomisjoni ei ole pädev läbi vaatama vaidlusi, mis on seotud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamisega.

Pöördumine töövaidluskomisjoni poole

Esmalt rõhutame, et töövaidluskomisjoni poole pöördumine ei ole kohustuslik ja isikul on alati õigus pöörduda hagiga maakohtusse.

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda nii töötaja kui ka tööandja. Töötaja võib kirjaliku avalduse esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Tööandja võib avalduse esitada töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile.

Avaldus kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile.

TvLS näeb ette võimaluse ka leppida kokku töövaidluskomisjonis, kes on pädev vaidlust lahendama. Selleks on vajalik poolte eelnev kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe.

Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile on riigilõivuvaba. Kohtusse pöördumise korral tuleb tasuda riigilõiv.

Kohustus suunata vaidluse pooli kompromissile ja lepitusmenetlus

Töövaidluskomisjon peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Selleks võib töövaidluskomisjoni juhataja näiteks esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni.

Uus seadus näeb ette lepitusmenetluse võimaluse töövaidluskomisjonis. Sellisel juhul on lepitajaks töövaidluskomisjoni juhataja.

Töövaidluse läbivaatamine; kirjalik menetlus

Sarnaselt eelmise seadusega vaatab töövaidluskomisjon töövaidluse läbi kolmeliikmelises koosseisus, v.a siis, kui tegemist on rahalise nõude kirjaliku menetlusega.

Üldjuhul tuleb avaldus läbi vaadata 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest. Objektiivsetel asjaoludel võib menetlusaeg ka pikeneda.

Töövaidluskomisjoni juhataja võib ainuisikuliselt omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot.

Töövaidluskomisjoni otsus; vaidlustamine; otsuse jõustumine

Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sellisel juhul tuleb maakohtule esitada hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja tegemist on täitedokumendiga, mille täitmist on võimalik nõuda ka kohtutäituri kaudu.

Osale arutelus

  • Alice Salumets, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad