Autor: Raamatupidaja.ee • 15. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olulised seadusemuudatused Riigikogus

Raamatupidajatele olulised seadusemuudatused Riigikogus
Foto: Postimees/Scanpix
Riigikogus läbisid esimese lugemise olulised seaduseelnõud, samuti võeti vastu mitu seadust.

Riigikogus vastu võetud seadused: (558 SE) võimaldatakse kohalikel omavalitsustel pakkuda 16–26-aastastele noortele proaktiivset tuge haridustee jätkamiseks või tööturule naasmiseks. Seaduse eesmärk on aidata noori, kes ei õpi, tööta, otsi tööd ega viibi muul mõjuval põhjusel tööturult eemal ning vajavad riigi aktiivset tuge olukorra parandamiseks.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega

Seadus näeb ette, et välja töötatakse noorte aitamiseks IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Nii saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle tuge haridusellu või tööturule naasmiseks. Noorel on õigus abist keelduda ja tema isikuandmete töötlemine lõpetatakse.

Lisaks sotsiaalhoolekande seaduse muudetakse ka maksukorralduse seadust, käibemaksu seadust ja täitemenetluse seadustikku. Käibemaksu seadust muudetakse seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Täitemenetluse seadustikku muudetakse nii, et edaspidi ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel, ega represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel. (536 SE) eesmärk on vähendada maksupettusi, suurendada maksulaekumisi, parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris, edendada elektroonilist asjaajamist ning vähendada ebakvaliteetse kütuse kättesaadavust.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

Seadusega parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. Seadusega luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi asutamiseks. Selline süsteem võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle e-keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.

Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.

Seadusega sätestatakse piirang, mille kohaselt võib kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Riigikogus läbis esimese lugemise karistust sissetulekuga siduv seaduseelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt seotakse trahviühik raskemate liikluskuritegude korral süüdlase sissetulekuga. Eelnõu eesmärk on raskemate liiklusrikkumiste eest kohaldatavate karistuste muutmine senisest mõjusamaks. Täna kehtib kindlaks määratud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.

Eelnõu tutvustanud justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et ettepanek on kitsa grupi raskemate liiklusrikkumiste puhul näha ette sarnaselt kuriteosanktsioonidega sissetuleku põhine trahv. Nende rikkumistena loetles ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine, sõidukijuhi poolt kohustusliku peatumise märguande tahtlik eiramine. Samuti mootorsõidukijuhi poolt üle 41 km tunnis kiiruse ületamine, samuti liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi või narkootikumi tarvitamine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõuga (586 SE) luuakse ka võimalus Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahvide kohaldamiseks.

Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on inimese nõusolek ja tema loobumine vastulause esitamise võimalusest.  Eelnõuga võimaldatakse liiklusrikkujaid karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Kehtivas õiguses on liiklusväärteo toimepanijat võimalik karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid sellist karistust ei saa kohaldada tingimuslikult. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele ka üheaastane katseaeg, mille jooksul on inimesel võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele.

Majanduslikult vähekindlustatud inimestel tekib võimalus maksta trahv osamaksetena. Samuti pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.

Allikas: Riigikogu

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700