Egle Vainula: elu poolt kätte mängitud kaarte tuleb targalt kasutada

Egle Vainula
eLMEK Accounting OÜ tegevjuht Egle Vainula

Rõõmsa ja energilise moega raamatupidamisbüroo eLMEK Accounting OÜ looja ning juht Egle Vainula ütleb, et elus tuleks ära kasutada hetki, mis end meile justkui ise kätte mängivad. Aastajagu tagasi oma ettevõttega algust teinud Egle tunneb end koos oma meeskonnaga kindlalt ja motiveeritult.

Vahel kujunevad olukorrad justkui iseenesest just niisuguseks, et tunneme selle hetke ära. Hetke, mil lasta lahti mingist eluetapist ja alustada sootuks uuega. Just nõnda oli see vaid aasta tagasi ka Egle Vainula elus.
Egle ütleb end olevat x-generatsiooni töötegija, kellele on oma põlvkonnale omane põhjalikkus, ent ka tahtejõud ja töötahe. „Eks ma olen selline töösipelgas eluaeg olnud,” alustab ta. „Mõnevõrra on seda mõjutanud ka minu lapsepõlv – ma ei ole suurest linnast pärit, hoopiski Paidest, ja arvan, et ju sealt selline püüdlikkus ja pühendumine minusse tulnud on,” ütleb ta muigamisi. „Ega vanemad mind kuidagi otseselt suunanud ei ole, pigem on nad aktsepteerinud kõiki minu valikuid, ent kuna neil on juba aastaid olnud pereettevõte, siis on nad, iseäranis minu isa, õpetanud praktilist ellusuhtumist ning realistlikku maailmataju.

Eksamite suvi
Gümnaasiumi lõppedes pidas Egle plaani Tartusse matemaatikat õppima minna, ent sinna ta sisse ei pääsenud. „Seejärel proovisin ma Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialale, ent sinna mind samuti ei võetud,” räägib Egle eluterve huumoriga. Seetõttu oli see esimene aasta talle mõnevõrra ehmatav ja sisemist segadust tekitav, sest koolis häid hindeid saama harjunud neiu oli endas küllaltki kindel ning selline stsenaarium talle väga pähe ei tulnud.

„Olin viimases lennus, kus pidi tegema eksameid ülikoolide juures, seega kulus mul toona vaat et pool suve kõiki neid eksameid tehes,” meenutab Egle. Ning selleks, et järgmisel aastal uuesti ülikooli katsetada, tuli tal teha ära riigieksamid. Nii käis ta kogu järgneva aasta erinevatel ettevalmistuskursustel, et riigieksamid ära teha. „Riigieksamid mul küll õnnestusid, ent ülikooli ikka ei pääsenud,” kõneleb ta edasi. Nii otsustas ta visata mõneks ajaks ülikoolimõtted peast ja asuda õppima eriala.

Egle asus õppima Tammsaare teel asuvasse majanduskooli rahandust ja krediiti. „See näis mulle selline üldisem ala ning uskusin, et seeläbi saan aimu mitmest erinevast valdkonnast, nagu pangandus, raamatupidamine ja ettevõtlus, ning et sellelt pinnalt suudaksin ehk välja valida selle, mis mind tõeliselt köidab ja mis on minu kutsumus,” jätkab ta.

Muide, praegu asub Egle enda ettevõtte kontor sealsamas Tammsaare teel, sellesama kooli vastas.

Majanduskoolis oli juhtumisi üks õppejõud Rita Sikk, kes suutis Egle sõnul teha raamatupidamise talle sedavõrd lihtsaks ning samas seeläbi ka köitvaks, et ta mõistis, et tema valik on nüüdseks tehtud. „Äratundmine oli selgemast selgem – raamatupidamine on minu tee,” sõnab ta. Toona tehti kõiki erialaseid ülesandeid ikka paberil ning see võimaldas üles ehitada selge ja tugeva vundamendi, mis naljalt enam vajuma ei hakka. „Joonistasime kõiki neid kontoriste ja deebeteid ja kreediteid senikaua, kuni asi sai täiesti klaariks,” kostab ta.

Egle on seisukohal, et moodsad programmid võimaldavad küll sisuliselt kõike, ent ennekõike peavad asja „füüsikaline sisu” ning toosama vundament ikka enesel selged olema.

Ootas pühapäeva õhtul esmaspäeva, et taas tagasi tööle minna
Kohe pärast kooli lõpetamist sai Egle tööle ühes raamatupidamisbüroos ning edasi kujunes töölkäimisest talle midagi niisugust, mis pani nädalavahetustel suisa pühapäeva õhtuid ootama. „Ootasin, et saaks juba tagasi tööle – seal oli lihtsalt nii meeletult põnev,” kõneleb ta õhinal. Kõik see andis talle kinnitust, et tehtud valikus pole põhjust kahelda.

Põnev on Egle sõnul siiani ja iga päev pakub uusi võimalusi midagi uut õppida või siis teha midagi senisest efektiivsemalt.

„Töötasin Dexteri Raamatupidamisbüroos – nii oli mu esimese tööandja nimi – üsna mitu head aastat,” jätkab Egle. „Ja kuna mulle on tõesti omane asju südamega teha, ju jäi see siis ka sealsele juhtkonnale kuidagi silma ning lõpuks kujunes nõnda, et sain selle büroo juhatajaks.” Nüüd kannab sama büroo nime IMG Numeri. „Seda läbi mitmete ühinemiste ja nimemuutuste,” lisab Egle.

Töölkäimise kõrvalt astus Egle lisaks veel Tallinna Tehnikaülikooli Tõnismäel asuvasse Tallinna Kolledžisse, ja nüüd oli valik juba mõnevõrra teadlikum – ta asus õppima arvestuse suunal. „Ka see oli väga põnev aeg, kuna see oli hoopis teistmoodi õppimine, sest olemas olid juba selged teadmised ning töökogemus, ning seda täpsemini sobitusid uued teadmised olemasolevasse konteksti – kohe, kui õppejõud midagi rääkis, sai seda sidustada reaalse töö ja pärisolukordadega, ka reaalselt rakendada,” arutleb ta.

Kolmeks aastaks Eestist eemale
Selleks, et kooli lõpetada, võttis Egle mõneks ajaks aja maha. „Minu mees oli oma töö tõttu sel ajal püsivamalt Hispaanias, ning kujunes nõnda, et olin paari kuu kaupa ja vahelduva eduga Eestist eemal ühtekokku kolm aastat,” jätkab ta.

Sellesse ajavahemikku jäi Egle poja sünd ning ajaks, mil laps jõudis lasteaiaikka, oli temas küpsenud plaan saada kindlapeale vandeaudiitoriks. „Kogu senise tööelu käigus – vahepeal olin töötanud mõnda aega ka jaekaubandusettevõtte (pea)raamatupidajana – kujunes minusse arusaam, et igapäevane sisestustöö pole päris minu jaoks,” kõneleb Egle, kelle jaoks oli oluline end pidevalt proovile panna ning liiga lihtsakoelised asjad teda enam ei kõnetanud.

Nüüd aga oli uus suund, mille nimel kõvasti pingutada, seatud. „Pean tunnistama, et minu ellu on alati sattunud just neil otsustavatel ja murrangulistel hetkedel, mil olen mõne uue sihiga silmitsi, mõni tore inimene, kes on just siis olemas ja usub minusse,” ütleb Egle ja naeratab taas. „Nii ka nüüd. Kohe, kui olin Hispaaniast tagasi tulnud ja lapse lasteaeda pannud, pakuti mulle võimalust asuda ametisse audiitorbüroos BDO Eesti. Ettevõtte toonane juht Jaak Annus pakkus tööd audiitori assistendina.”

Selleks, et saada vandeaudiitoriks, on vaja töötada kolm aastat audiitori assistendina, mis oli ka Egle siht ja suund.

Õpipoisi aeg on intensiivne, kuid väga suure kaaluga valuuta
Vandeaudiitori assistendi aega meenutab Egle kui igas mõttes keerulist ja pingelist perioodi. „Peab täiesti paika arusaam, et audiitorbüroos töötamine, iseäranis just assistendina, on ikka tõsiselt intensiivne ja tempokas, sest kliendid vahelduvad kiirelt ja tuleb olla suuteline ümber lülituma erinevate ettevõtete konteksti ja tegemistesse, samas tuleb kogu aeg peale uut infot. Pidevalt tuleb õppida ning samas teha intensiivset ja ränkrasket tööd, tagatippu veel ka väga pikki päevi ja hästi palju ületunde,” kirjeldab Egle oma õpipoisiaega ettevõttes, millega jäi kokkuvõttes seotuks kaheksa aastat.

Naise sõnul pani see ajajärk teda korduvalt tõsiselt järele mõtlema, et kas see on ikka see, mida ta oma ellu soovib ning müüdid ja lood audiitorbüroode assistentidest, kes oma töölaua taga magavad ning tihtipeale koju ei jõuagi, ei sünni Egle sõnul sugugi päris tühjalt kohalt. „Eks see tingib ka kaunis suure voolavuse audiitori assistentide ametikohtadel, sest neid, kes sellele valule pikki aastaid vastu peaks, ei ole kuigi palju,” märgib ta.

Ei ole reaalsuses nii seksikas, kui paistab
Egle ütleb, et paljusid võlub audiitori kutse kui midagi, mis on „seksikas ja vinge”, ent reaalsuses ei ole glamuuriga kuigi palju seost ning tegelikkuses on see üks raskemaid ameteid, mida enesele tahta. Ning seda ei kujuta paljud ettegi. „Samas olen tohutult õnnelik, et selle aja läbi tegin ja kõige sellega hakkama sain, sest see on väga arendav töö ja elu ning olen saanud tohutult kogemusi, mida ma raamatupidajana töötades iialgi saanud ei oleks,” resümeerib Egle ning lisab, et stressitaluvus ja ümberlülitusvõime peavad selles rollis olema ikka väga head.

Ka audiitorbüroos ei jäänud Egle töökus ja ka julgus oma arvamust välja öelda märkamata. „Vahetult pärast vandeaudiitori eksami tegemist liikusin ma auditi poolelt edasi raamatupidamisteenuste osakonna juhi positsioonile,” sõnab ta tagasivaatavalt.

Nii oli ta BDO raamatupidamisteenuste osakonna juhi rollis kokku kolm aastat ning tema suunata oli paarikümne alluva tegemised. Osakonna juhi positsioonile liikudes sai minust ka BDO Eesti juhatuse liige ning ühtlasi sain partneri staatuse,” sõnab Egle.

Partnerid on tema sõnul välismaal enamasti meesoost vandeaudiitorid vanuses 50–70. „Tegemist on eksperdi staatusega. Lisaks kõneleb partneristaatus asjaolust, et ollakse saanud ettevõtte omanikuks,” ütleb ta. „Eks see ole mingis mõttes ka prestiižiküsimus, st sa oled millegagi justkui ikka silma paistnud,” selgitab Egle soliidse tagasihoidlikkusega.

Mullu kevadel tuli Egle ellu taas pööre. „Võiks öelda, et mitte täiesti minu vabal tahtel,” kõneleb ta edasi viisil, mis annab aimdust, et tegemist oli mõnda aega temas maad võtnud sisemise dilemmaga. „Mitte keegi ei saatnud mind kusagile ära, ent juhtkonna tasandil oli kujunenud teataval määral pingeline õhustik ning see puudutas ja mõjutas ka töötajaid,” jätkab Egle rahulikul toonil. „Eks kindlasti loodeti vaikselt, et see periood möödub ning kõik on taas endine, ent kui pinged püsivad pikemalt, hakkab see pikapeale väsitama,” sõnas ta.

Olukord soosis ettevõtjaks hakkamist
Pärast BDO-st lahkumist leidis Egle end ühel hetkel arutlemast, et miks mitte teha midagi päris ise. „Otsus ei olnud kerge – vastupidi, päris vaevaline,” jätkab ta. „Ent samas taipasin, et paremat aega selleks ei pruugi tullagi. Ka sellel „teel” koges Egle paljuski sõprade ja tuttavate toetust ning sõbralikke õlalepatsutusi, mis kinnitasid, et ta saab sellega hakkama.

Ning Egle saabki edukalt hakkama. Ta usub filosoofiat, mille kohaselt tulevad kõik inimesed meie ellu mingi selge põhjusega.

Nüüdseks on tema meeskonnas kokku neli inimest, keda ta võib usaldada ning kellega koos on üsna mitu puuda soola koos ära söödud. „Meil on üsna selge ja funktsionaalne jaotus, kes mida teeb ning mis on kellegi tugevaimad küljed, moodustame üsna tasakaalus meeskonna,” sõnab Egle ja kinnitab, et praeguseks ei ole esialgsest ebakindlusest nullist alustamise ees mitte raasugi järel.

Endiselt eelistab Egle tegeleda ettevõtetega ja küsimustega, mis pakuvad võimalust mõistust teritada ning reaalseid olukordi lahendada. „Sestap on meie klientideks pigem keskmise suurusega ettevõtted, kelle profiil seda üldjuhul ka võimaldab,” sõnab ta.

Ettevõtte loomise kogemus kui lisaväärtus finantskonsultandina
Praegust ja vahetut kogemust oma ettevõtte nullist ülesehitamisel võtab Egle kui lisaväärtust oma ettevõttele, mis võimaldab tal kliendile ühte või teist selgemini soovitada, sest on ise kogu protsessi äsja vahetult ja omal nahal läbi teinud. „Üks kild lisandus kaleidoskoopi juurde,” sõnab Egle.

Aktiivset müüki Egle oma sõnul noorele firmale teinud ei ole, küll aga on üritatud igati pildis olla, kirjutades siin-seal mõne valdkonnapõhise arvamusloo. „Eks teatud määral turundusena mõjub ka minu osalemine liikmena ERK (Eesti Raamatupidajate Kogu) nõukoja ja kutsekomisjoni töös, mille tegemistes olen aktiivselt kaasa löönud,” jätkab ta. Nii korraldati eelmisel aastal kaks diskussioonipäeva, mille õnnestumisse ka Egle oma panuse andis, olles üks päeva juhtidest.

Tahab rumala töö automatiseerida
Oma ettevõtte loomisel on ta oluliselt otsustanud panustada „rumala ja mehaanilise” töö automatiseerimisse. „E-arved on üks osa asjast,” sõnab ta. „Raamatupidamisprogrammid on tema sõnul muutumas üha „targemaks” ning tihtipeale oskavad varasema tegevuse pinnalt teha osa protsesse juba automaatselt,” valgustab ta.

Olles kõige sellega nüüd süviti seotud, on teema Eglet üha enam kaasa tõmbamas ning justament nendesamade rumalate tööde ärakaotamisest oli pikemalt juttu ka mainitud diskussioonipäevadel, mil üks kahest päevast oligi tervenisti suunatud e-arvetele. Egle räägib, et toona käidi diskussiooni käigus välja ka idee, et tegelikult ei ole programmi kasutajal vaja sõlmida e-arve operaatoriga otse lepingut, vaid ehk oleks mõistlik, kui tarkvaaraarendajad teevad seda ise, nii et lõpptarbijale pakutavas teenuses oleks see „töölõik” juba sees. „See tähendab, et kui ostan tarkvaraarendajalt litsentsi, on e-arveldus juba tema poolt sisse integreeritud. Praegu on üks neid ettevõtteid Merit Tarkvara, kes on niisuguse lepingu sõlminud Omnivaga, ühega e-arvete operaatoritest,” räägib Egle. „Nii ei pea lõppkasutaja selle üle pead murdma, missuguse operaatorfirmaga tasuks kaupa teha,” jätkab ta.

Tarkvaraarendajad võiksid hakata ise e-arvete osas operaatoritega lepinguid sõlmima
Egle on seda meelt, et kui tarkvaraarendajad seda vajadust ja ühtlasi ka potentsiaali mõistaksid, hakkaks meil ka e-arvete osas elu kiiremini edasi liikuma. „Praegu toppabki kõik just selle taga, et arendajad ei tee omalt poolt samme teenusele lisaväärtuse loomiseks, tammume selles osas võrdlemisi selgelt paigal,” leiab Egle. „No sellest on meil ehk juba hakatud aru saama, et mis see e-arve on, ent samas ei tehta ka omalt poolt mingeid samme, et oma elu lihtsamaks muuta. See on üks teadmisi, mida soovin raamatupidajateni viia – tuleks mõista, et oma tööd on võimalik lihtsamaks ja efektiivsemaks muuta, sest see annab võimaluse pakkuda kliendile sisukamat teenust, mis omakorda looks eeldused ehk ka teenuse hinna tõstmiseks,” argumenteerib ta.

Egle sõnul on kõik niisugused „ühiskondlikud” funktsioonid nagu ERK töös osalemine rangelt vabatahtliku iseloomuga töö, mida üldiselt ei tasustata. „Raha pärast ei teeks seda vast keegi, pigem ikka seesmisest vajadusest ja missioonitundest valdkonna arengusse panustada,” sõnab ta.

Panustab järelkasvu
„Minu jaoks on veel teine argument ERK töös osalemiseks võimalus kasvatada järelkasvu. Kui vaatame viimaste aastate kutseeksamite tulemusi ja statistikat, siis näeme, et raamatupidamise viienda taseme läbimismäär on alla viiekümne protsendi,” märgib ta ning see on Egle sõnul murettekitav.

Teades neid eksamiülesandeid, mis ei ole Egle hinnangul kuigi keerulised, tundub talle, et midagi on siin pildil valesti. „Näib, et paljud lähevad ka kirvega kurge püüdma. Eksamit ei võeta tõsiselt ning ei teadvustata, et need ülesanded on kõik õpitavad,” lausub ta.

Egle sõnul ei olnud uute töötajate leidmine tööturult juba audiitoribüroos töötamise ajal just ülearu kerge ülesanne. „Selle töö juures on olulisim seoste leidmise ja loomise oskus. Näiteks niisugust assistenti, kes tervikut kohe haarata suudaks, polnud sugugi lihtne leida. Ent keerulisim oli leida juba kogenud võõrkeeleoskusega inimest, nagu rahvusvaheline audiitorbüroo seda eeldas,” hindab Egle tagantjärele audiitorbüroos töötatud kogemust.

See kõik on ajendanud teda panustama raamatupidajate taseme tõstmisse ning kutse arengusse.

Eglele on värbamisintervjuusid läbi viies jäänud tunne, et mida aeg edasi, seda vähem loetakse erialast kirjandust. „Raamatupidamises on lisaks A-le ja B-le olemas Eesti hea raamatupidamistava ehk uue nimetusega Eesti finantsaruandluse standard, kus on etteantud reeglid raamatupidajale. Ja kui sa siis seda põhivara lugenud ei ole, siis ongi kaunis raske hakkama saada,” leiab ta.

Ei viitsita enam lugeda erialast kirjandust
Ka kohtab Egle sõnul tänapäeval väga palju foorumeid, sh Facebookis, kus inimesed tekitavad mingi arutelu või küsivad midagi ilma, et nad eelnevalt midagi kusagilt lahti teeks või iseseisvalt uuriks. „Minu silmis on see võrdlemisi piiratud käitumine – ehkki saadakse võib-olla sadakond vastust, ei pruugi tõde niisuguste arutelude pinnalt üldse välja tullagi,” teab ta. „Seda seetõttu, et ühe küsimuse taustal võib olla mitmeid erinevaid mõjutajaid, mida vastajad ei tea – taustsüsteem puudub ju. Ent tihtipeale kiputakse saadud vastuseid ikka tõe pähe võtma ning väga sagedasti ka praktilises töös ellu viima,” sõnab Egle ja leiab selle olevat üha süveneva ühiskondliku laiskuse.

Nüüdseks on Egle ja tema meeskond teinud juba päris palju müügipakkumisi ning välja on kujunenud kaks selget suunda teenuse pakkumisel: raamatupidamine ja palgaarvestus. „Kui ettevõtte raamatupidajal töökoormus üle pea kasvab, on palgaarvestus kõige lihtsam moodul, mida tervikust eraldada, sest lähteandmed on vaadeldavad täiesti iseseisvalt,” selgitab ta ja lisab, et paljudes rahvusvahelistes kontsernides on koguni reegel, et palgaarvestus viiakse ettevõttest välja. „Seda siis objektiivsuse ja konfidentsiaalsuse tagamise motiividel.”

Selline mõttelaad hakkab Egle sõnul nüüdseks jõudma ka Eestisse, mistõttu kasvab ajaga ka vajadus selle teenuse järele. Veel pakub eLMEK Accounting OÜ personaliteenust laiemalt, näiteks on tehtud ka värbamisi. „Selle suuna peal on eraldi inimene, kes ei ole meil praegu küll veel palgaline töötaja, ent nõudluse kasvades on see tulevikus kindlasti loomulik areng,” märgib ta.

Hiljaaegu alustas Egle koos oma meeskonna niisuguse lahenduse väljatöötamist, mis võimaldaks ilma pabereid mängu toomata puhkuseavaldust sisestada veebipõhisesse programmi, kust peale juhi viseeringut liigub see automaatselt palgaarvestuse tarkvarasse. „See arendus valmib meil lähiajal, ning loo ilmumise ajaks on meil tõenäoliselt juba kasutusel,” lubab Egle.

Egle suurim soov on olla teenusepakkujana kliendi meeskonna liige. „Tahaksime käia rohkem inimeste juures, olla kliendi juures ja anda talle võimaluse oma tegemisi jagada määral, mis võimaldaks meil anda ennetavat nõu ning võimalikke probleeme seeläbi ära hoida,” sõnab ta.

Seepärast tahabki ta vähendada n-ö lolli tööd, et vabastada selle arvelt aega mõtlemiseks ja kliendi jaoks olemas olemiseks.

Vandeaudiitori litsentsi ei ole Egle uuendanud, sest see on seotud ettevõtte aktsiakapitaliga. „Vandeaudiitori litsents on mul endiselt alles ja see ei kao kusagile, ent praegu on meie peamine fookus saada üks asi – raamatupidamisteenus – korralikult toimima,” ütleb ta.

Sportlik meespere tõmbab kaasa
Kuna Egle abikaasa on professionaalse lauatennisemängijana tihedalt seotud spordiga, on see nakatanud kogu pere ning nüüdseks on ka tema kümneaastane poeg sellega seotud. Enamik pere nädalavahetusi möödub ühel või teisel võistlusel, olgu siis mehe või poja osalusel. „Nii ei jää ka minul muud valikut, kui nendega kõike seda kaasa teha,” sõnab Egle. Nüüdseks on paar abielus kuuendat aastat, ehkki koos elatakse juba kuueteistkümnendat.

„Kui kusagile reisi plaanima asutakse, võetakse esmalt ette ikka nii mehe kui poja spordikalender,” naerab Egle. Lisaks mängib Egle abikaasa Saksamaal, mis seab omajagu kitsendusi ühistele tegemistele. Ent kord aastas leiab pere aega käia Austria mägedes suusatamas. „See on asi, milles lööme kõik kaasa ning praeguseks on sellest saanud meie pere traditsioon.”

Maikuus tähistab eLMEK Accounting OÜ aastast sünnipäeva. Õnnitlused ka toimetuse poolt!

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

Uudised

Tööriistad