Täna raamatupidaja, homme finantsnõustaja või finantsjuht

Kairi Oja
Ajakirjanik Kairi Oja uurib, kuidas saada raamatupidajast finantsjuhiks

Üha enam kõneldakse töö mõtestatuse vajadusest. Teisisõnu – töö, mida teeme, peab meile korda minema.

Kui tajume juba mugavustsooni ja tegemised enam rõõmu ei too või siis ihkab hing vallutada uusi tippe, oleks aeg mõelda edasiliikumisele. Võimalusi end oma valdkonnas arendada on alati. Ainus, mida vaja, on tahtmine.

Riskivalmidus kui märksõna

Vesiir OÜ juhatuse liige ja konsultant Enno Lepvalts ütleb täiesti normaalse olevat, et finantsanalüütiku või -konsultandi ametikohani jõutaksegi otse koolipingist. „Iseküsimus on tema nõuannete või tegevuste väärtus selle teekonna alguses. Seetõttu võiks enne nõustama või finantse juhtima asumist olla kasulik tekitada endale teatav põhi, millele tuginedes siis nõustada või mille alusel finantse juhtides riskidest ja nende realiseerimisest aru saada,” räägib Lepvalts ja toonitab, et veel on oluline oskus juriidilistest tekstidest aru saada.

Nii-öelda rearaamatupidaja arengusse finantskonsultandiks või finantsjuhiks usub Lepvalts samuti. „Kindlasti on selline areng võimalik. Palju sõltub siin inimese riskijulgusest. Mina olen mõnest sellisest arenemisest kuulnud küll,” sõnab ta julgustava naeratusega.

Lepvalts ütleb iseenda olevat kogemusest õppija. „Teisisõnu talupojamõistusega,” lisab ta. Konsultandiks, kelle nõu ka midagi väärt on, saavat maksu- ja raamatupidamisalal vaid siis, kui ollakse valmis seadustesse sügavuti sukelduma. „Need peaga mõeldes läbi töötama, nende sätete üle julgelt juurdlema jne,” lausub ta.

Töötajate leidmine oma ettevõttesse on Lepvaltsi sõnutsi aga tõeline võtmeküsimus. „Oluline on aru saada, et isegi kui raamatupidajad on suhteliselt omaette rahvas, siis juhina lood ju ikkagi meeskonda,” kõneleb ta ning lisab samas, et õpetamine käib kogu aeg, töö kõrvalt, uusi asju läbi arutades ja läbi mõeldes.

Kui tuleb juttu finantskonsultandi vastutusest, kostab Lepvalts, et harilikult finantskonsultant mingit vastutust ei võta. „Vastutus piirdub tavaliselt sellega, kas talt järgmine kord midagi küsitakse või mitte,” naljatab ta.

Neile raamatupidajaile, kes finantskonsultandi positsioonist unistavad, soovitab Lepvalts leida lihtsalt võimalus ennast näidata. „Eks see ole elus ikka nii – kes millegagi positiivses võtmes silma jääb, sel on vast enam võimalusi,” lausub ta.

IT-teadmised on olulised

Grow Finance OÜ tegevjuht Ulvi Tallo leiab, et kindlasti on finantsnõustamise või -juhtimise suunas edasiliikumisel eeliseid ülikoolis majandust õppinud inimesel, kuid ainult sellest ei piisa. Peale majandushariduse tulevad tulevikus järjest enam kasuks IT-teadmised, sest suhtarvudest olulisem on, kuidas need arvud võimalikult kiiresti ja arusaadavalt kuvada huvitatud osapooltele. „Aga veel enne kui midagi kuvama hakata, on vaja aru saada konkreetse ettevõtte olulistest näitajatest, mille põhjal otsuseid tehakse,” ütleb ta.

Kuna ettevõtete juhid on erinevad, võib Tallo ütlust mööda varieeruda ka arusaam, mis on neile oluline, ja sellega peab ka finantsjuht kohanema. „Edasine tuleb analüüsivõimest, oskusest näha suuremat pilti, praktikast ja võimalikult paljude erinevate ettevõtete kogemuste põhjal,” jätkab Tallo, kes kinnitab samuti, et raamatupidaja tasandilt finantskonsultandi positsioonini edasi liikumine on küllalt tavaline praktika. „Arvan, et enamik finantskonsultante on alustanud raamatupidaja tasemelt. Kuid kõikidest raamatupidajatest kohe kindlasti finantsjuhti ei saa,” möönab ta.

Finantskonsultandiks enesele teadvustamata

Tallo räägib, et üldjuhul annavad väiksemate firmade omanikud raamatupidajale finantskonsultandi ülesanded ise seda teadvustamata. „Kõige lihtsamate ülesannetega saavadki majandusharidusega raamatupidajad enamasti hakkama, kuna neid baasteadmisi õpetatakse nii kutseharidustasemel kui ka ülikoolis,” põhjendab ta. „Väheke nutikamad ja innukamad töötajad suudavad sealt juba ise edasi areneda ja nii ettevõttele lisaväärtust luua.”

„Kui Microsoft lõi Exceli, tegin ettevõttes, kus töö kõrvalt raamatupidajana töötasin, graafikuid, mis kuvasid töölõikude kaupa erinevaid finantsnäitajaid,” jätkab Tallo. „Pakkusin juhile midagi, mida tema enne ei olnud näinud ja millest tal oli abi otsuste tegemisel. Sellest sain innustust ja nii sai alguse minu huvi finantsjuhtimise vastu,” meenutab ta ning lisab: „Tänapäeval on muidugi analüüsiks loodud palju paremaid ja ägedamaid programme, aga ega vana hea Excel ka päriselt kusagile kadunud ole.”

Tallo sõnul oli ta kooliajal tugev just reaalainetes ja lisaks paelus teda tehnika. „Mulle meeldis parandada kassettmakke, auto- ja masinaehitus oli huvitav ning näis igati loogiline,” jätkab ta. Ülikoolist tuli lisaks piisav annus majandusteadmisi ja tema lemmikud olid IT-loengud. „Praeguse töö juures näen, et nimelt seda kõike on mul vaja läinud nii finantskonsultandina kui ka ettevõtte juhina.”

Kuigi tugev matemaatikaoskus tuleb kasuks, usub Tallo, et hea finantsjuht ei saa olla kuiv numbriinimene. „Tal peab olema visiooni tuleviku suhtes ja teatud määral riskijulgust,” usub ta.

Elukestev õpe on Tallo sõnutsi tähtsaim märksõna. „Kui baasteadmised on olemas, tuleb leida vahendid, kuidas oma oskusi pidevalt lihvida ja paremaks teha. Praegu arendame eeskätt just oma töötajate IT-võimekust,” sõnab ta.

Vastutusala on kokkuleppeline

Finantsjuhi vastustusala on Tallo ütlust mööda kokkuleppeline – see võib olla väga pealiskaudne ja vaid olukorda kirjeldav, ent võib olla ka väga vastutusrikas.

Finantskonsultant tegeleb nii mineviku analüüsiga kui ka tuleviku projekteerimisega. „Mineviku analüüs annab hinnangu, kas tehtud otsused on läinud ka tegelikult nii, nagu eeldati. Enamasti saab mineviku põhjal teha järeldusi tuleviku tarbeks, kuid kiiresti muutuvas maailmas on vaja järjest kiiremini aruanded lukku saada ja periood, mida tuleviku prognoosimiseks kasutatakse, on samuti järjest lühem,” räägib Tallo.

Finantsjuhi peamine ülesanne on Tallo sõnul projekteerida tulevikku arvuliselt, arvestades nii sise- kui ka väliskeskkonna mõjusid. „Selle põhjal saab ettevõtte juht langetada olulisi otsuseid.”

Tänapäevase finantsjuhi peamine tööriist on Tallo sõnul oluliste näidikute tuvastamine ja siis nende näidikute tarvis andmete võimalikult lihtsalt kättesaadavaks tegemine. „Viimane eeldab üldjuhul väga head arusaama erineva tarkvara kasutamisest, seadistamisest ja parimal juhul ka algteadmisi programmeerimisest,” ütleb ta.

Tallo soovitab arengust huvitatud raamatupidajail ennekõike näidata üles initsiatiivi. „Uuri, mida juht vajab, tuleta meelde koolis õpitu ja paku võimalusi, millest ettevõttel võiks kasu olla. Pelgalt kasumiaruande ja bilansi kokkupanek juhile erilist infot ei anna,” möönab ta. Lisaks tasub osaleda erialastel seminaridel ja koolitustel. „Väga palju on võimalik leida ka internetist,” lisab ta.

Väärtuse loomine klientidele

Kristian Allikmaa ettevõttest Datafruit OÜ ütleb, et nende ettevõtte puhul ei ole tegemist traditsioonilise finantskonsultatsiooni ettevõttega. „Meie loome oma klientidele väärtust andmetest, sh finantsandmetest,” lausub ta. „Oleme andmete kasutamise spetsialistid. Ühelt poolt saab kokku tehniline osa, näiteks kliendi finantssüsteemi operatiivandmed, teiselt poolt äriline osa,” selgitab ta.

Nii on Datafruit OÜ analüütikutel sageli finantstaust ? see aitab ettevõtte klientide jaoks kokku panna pildi, mida raamatupidamisprogrammi analüütika tavapäraselt ei võimalda. „Seega on kogenud finantstaustaga inimene selles äris väga väärtuslik. Lisaks väärtustame neid andmeid andmetega kliendi teistest infosüsteemidest ? tootmine, müük, ladu jms – ning kliendil tekivad hoopis teistsugused vaatenurgad, sellest tulenevalt sünnivad aga paremad, kiiremad, kvaliteetsemad, faktidel põhinevad otsused,” jätkab Allikmaa ning lisab, et nii tekitatakse ettevõttele võimalus näha jooksvalt trende, sõltuvusi ja ka n-ö pudelikaelasid.

Tarkvaralahendused on tihtipeale üpris piiratud

Allikmaa toob lihtsa näite: tänapäevased finantstarkvarad võimaldavad hästi finantsandmeid kokku koguda, kuid nende pakutav aruandlusvõimalus on tihti piiratud ? staatilised aruanded, mille kohandamine on kallis. „Kui jäätisemüüja müügiaruandesse lisada ilmaga seotud info, näiteks temperatuur, siis saame hoopis teistsuguse vaatenurga ? näeme trende, korrelatsioone,” selgitab ta. „Täpselt samasuguse efekti saame, kui rikastame näiteks tootmisega seotud andmeid, ehk teisisõnu teeme need kättesaadavaks koos elektritarbimise mõõteandmetega Eleringi andmelaost.”

Tänapäeva äri on Allikmaa sõnutsi nii tihedalt seotud tehnoloogiatega, et IKT kombineerituna mõne spetsiifilise erialaga, näiteks rahandusega, on väga väärtuslik. „IKT all ei pea ma silmas pelgalt programmeerimist, vaid valdkonda palju laiemalt. Nendest inimestest, kes tunnevad mingit valdkonda, on alati puudus,” tõdeb ta.

Tänapäevased tööriistad võimaldavad Allikmaa ütlust mööda väga palju tegevusi lõppkasutajal iseseisvalt ära teha ? see tähendab seda, et näiteks finantstaustaga inimesel on palju lihtsam mõne tehnoloogia/tööriista vms kasutamisega kohaneda, sh täiendusõpe, kui IT-spetsialistil mõista finantsmaailma nüansse ja peensusi. Sama kehtib ka muude valdkondade kohta ? näiteks kui meditsiinivaldkonna kogemustega spetsialistile pakkuda IKT ümberõppe- või täiendusõpet, siis lisandväärtus on märkimisväärne.”

Allikmaa näeb finantsmaailmas töötavatele inimestele ühe väljundina teed IKT-sse. „Valdkonda tundvatest spetsialistidest on siin väga suur puudus ? ärianalüütikud, andmete visualiseerimine jms,” julgustab ta selles suunas võimalusi kaaluma.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad