Kassapõhine versus tekkepõhine arvestus

Juta Tikk
Juta Tikk käsitleb kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse erinevusi

Vähem kogenud raamatupidajad ja finantsarvestuse õppimist alustavad tudengid on tihtipeale hädas mõistmisega, mida tähendab kassapõhine arvestus, mis on tekkepõhine arvestus ning mille poolest need arvestuspõhimõtted erinevad.

Finantsarvestuse ja -aruandluse kontseptuaalse raamistiku moodustavad üldiselt aktsepteeritud põhiprintsiibid – sektoriülesed metodoloogiliste eelduste kogumid –, mis annavad autoriteetse toetuse ühe või teise arvestusprobleemi ühtsesse lahendusse. Nende hulgas on olulisel kohal kassapõhine arvestusprintsiip ja tekkepõhine arvestusprintsiip, millega määratakse kindlaks majandustehingute raamatupidamisliku üleskirjutamise põhimõtted.
Lakooniliselt selgitab nende põhimõtete sisu ka RPS-i § 5.

Väljavõte raamatupidamise seadusest
§ 5. Tekke- ja kassapõhine arvestus
(1) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
(2) Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
(3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Kuigi üldjuhul nõutakse Eestis tekkepõhise arvestuse pidamist, sätestab RPS § 43 erandi ja lubab füüsilisest isikust ettevõtjal alternatiivina korraldada raamatupidamist kassapõhiselt.

Väljavõte raamatupidamise seadusest
§ 43. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt.

Kassapõhise arvestuse näited

Kassapõhise arvestuse pidaja kirjutab majandustehingud raamatupidamises üles siis, kui raha laekub või tasutakse. Raha laekumisi käsitletakse tuluna ja raha väljamakseid kuluna.

Näidete 2 ja 3 järgi tekkis mister X-i arvepidamises kaubakulu 10.02.20XX. Tulu samade kaupade müügilt kajastatakse 02.03.20XX. Kassapõhise arvestuse järgi sai mister X veebruarikuus kahjumit, mille suurus võrdus kaupade eest makstud rahasummaga ja märtsikuus sai ta müügitulu suuruse rahasummaga võrduvat kasumit.  

Erandiks on kassapõhises arvestuses raha liikumise seostamisel tulude ja kuludega omakapitali tehtavad sissemaksed (ei käsitleta tuluna) ja omakapitalist tehtavad väljamaksed omanikele (ei käsitleta kuluna). Kõrvalepõikena meenutagem, et sama reegel kehtib ka tekkepõhise arvestuse pidajatele. Eeltoodud erand selgitab kassapõhise arvestuse üldpõhimõtteid, kuid praktikas tuleb meeles pidada Eesti finantsaruandluse standardi nõudeid:
•    üldjuhul nõutakse majandusüksustelt tekkepõhise arvestuse pidamist;
•    osaühingult ja aktsiaseltsilt nõutakse omakapitali sissemakset äriseadustikus näidatud suuruses;
•    füüsilisest isikust ettevõtjale on Eestis kassapõhine arvestus lubatud, kuid FIE-lt ei nõuta sissemakset omakapitali.

Niisiis – Eesti arvestuspraktikas ei teki olukorda, kus kassapõhise arvestuse pidajal on vaja kajastada omakapitali sisse- või väljamakseid. Küll aga võib selliste tehingutega mõnikord kokku puutuda kassa- ja tekkepõhise arvestuse erinevusi käsitlevates ülesannetes, mille eesmärk on kontrollida vastaja teadmisi hüpoteetilise kaasuse näitel.

Kassapõhise arvestuse eelised ja puudused
Kassapõhine arvestus põhjustab mõnikord olukorra, kus aruanded ei peegelda tegelikkust. Praktikas on tavapärane, et ostjad tasuvad kaupade, toodete või teenuste eest pärast nende üleandmist. Ka ettevõtja ise kasutab võimalust tasuda tarnitud kaupade või teenuste eest hiljem. Kuna aga kassapõhine arvestus toimub raha liikumise järgi, nihkub tulu ja kulu kajastamine raamatupidamises ajale, mil saadi või tasuti raha. Sellisel juhul tekib väärarusaam, justkui langeks kaupade tegelik lähetamine või teenuse üleandmine alati kokku raha laekumisega. Samal põhjusel tekivad ajalised nihked ka lao arvestusliku ja tegeliku kaubajäägi vahel. Ka pikaajaliselt kasutatava vara soetamine põhjustab arvestuses probleeme.
Kassapõhise arvestuse kohaselt tähendab põhivara soetamine kulu, mis tekib raha maksmise hetkel põhivara eest makstud summas. Jääb tähelepanuta asjaolu, et põhivara abil teenitakse tulu mitme aasta jooksul. Sellest tulenevalt on kulud põhivara soetamise aastal ebaproportsionaalselt suured ning kasum väike, järgnevatel aastatel aga vastupidi.

! Kassapõhise arvestuse eeliseks on lihtsus ja arusaadavus.

Kassapõhise arvestuse puudused:
•    aruannetes kajastatav info on ühekülgne, puudub ülevaade majandustehingutest, mis ei ole veel rahas väljendunud – s.o nõuetest ja kohustistest;
•    ei vastandata adekvaatselt tulusid-kulusid, mistõttu kasum võib olla moonutatud. See omakorda raskendab majanduslikult põhjendatud ratsionaalset otsustamist;
•    ei vastandata põhivara soetamiskulusid tema kasuliku eluea jooksul teenitud tuludega;
•    tekib näiline arusaam, et hinnaliste ostude korral on tegu ühekordse väljaminekuga;
•    kassapõhine arvestus keskendub ühele perioodile - aruanded ei näita majandustehinguid dünaamikas (seoses erinevate perioodidega).

Kokkuvõetult võib öelda, et kassapõhine arvestus on lihtsustatud arvestus, kus majandustehingute kajastamine põhineb ainult rahal, mistõttu jääb hulk teavet raamatupidamises kajastamata.  

Tekkepõhise arvestuse näited

Tekkepõhist arvestust pidavas majandusüksuses kajastatakse majandustehing siis, kui see on toimunud, sõltumata sellest, kas majandustehinguga seotud raha on laekunud või makstud. Majandustehingu toimumise raamatupidamisliku üleskirjutuse ja sellega seotud raha liikumise kajastamise lahususe tõttu tekivad majandusüksuses nõuded või kohustised, mis kantakse raamatupidamisregistritesse.

Näidete 5 ja 6 järgi võttis majandusüksus kaubad 15.01.20XX lattu ja müüs need edasi 20.02.20XX. Tekkepõhise arvestuse järgi vastandas majandusüksus veebruarikuus kaupade müügist saadud tulu müüdud kaupade soetuskuludele, arvutades kasumiaruandes tulude ja kulude vahena välja kasumi kaupade müügist. Kaubad olid saabumise hetkest kuni müügini laos nii füüsiliselt kui ka arvestuslikult. Kui osa kaupadest jäi müümata, jäävad need endiselt nii füüsiliselt kui ka raamatupidamislikult arvele.

Tekkepõhise arvestuse pidamisega kaasneb ka mõnede tekkepõhiste tulude või kulude korrigeerimise vajadus. Korrigeerimine puudutab selliseid tulusid ja kulusid, mis küll pidevalt tekivad ja jooksvalt akumuleeruvad, kuid mida pole otstarbekas töömahukuse vähendamise eesmärgil igapäevaselt kajastada. Näiteks intressitulu, palgakulu, intressikulu, põhivara amortisatsioonikulu, sellised saadud või tehtud ettemaksed, mis on täielikult või osaliselt muutunud tuluks või kuluks. Seepärast tehakse arvestusperioodi lõpul enne tekkepõhise aruande koostamist korrigeerimiskanded, millega võetakse arvele kõik jooksvalt akumuleerunud tulud ja kulud.

Kokkuvõetult näeme, et tekkepõhiselt koostatud finantsaruannetes on esitatud:
•    kõik toimunud majandustehingud, sõltumata raha liikumisest;
•    krediitmüügil tekkinud nõuded ostjate vastu;
•    kuludega kaasnenud tasumata kohustised;
•    adekvaatne finantstulem (kasum või kahjum), sest kõik aruandeperioodi tulud ja kulud on kajastatud ja vastandatud.
 
Tekkepõhise arvestuse eelised ja puudused
Tekkepõhise arvestuse eelised kassapõhise arvestuse ees:
•    laiahaardelisus – hõlmab rahalisi ja mitterahalisi aspekte;
•    aruannete läbipaistvuse ja laiapõhjalisuse tagamine varade ja kohustiste (ka potentsiaalsete) esitamisel;
•    finantsseisundi ja -tulemi kujunemise dünaamilise jälgimise võimaldamine;
•    ratsionaalsema majandamise ja ressursside juhtimise võimaldamine.

Tekkepõhisel arvestusel on ka puudused:
•    kasutatakse palju hinnanguid (nt põhivara kasulik eluiga, lõppväärtus, ebatõenäoliselt laekuvad summad jm), mistõttu on võimalik kasumiga manipuleerida;
•    aruannete koostamine on keerukas ja töömahukas, nõuab spetsialistidelt kõrgemat kvalifikatsiooni;
•    tavakasutaja vajab tekkepõhise aruande lugemiseks ja mõistmiseks paremat ettevalmistust ja rohkem teadmisi kui kassapõhise aruande mõistmiseks.

Nagu eeltoodust nähtub, on tekkepõhiselt koostatud aruanded küll keerukamad koostada ja lugeda, kuid nad on usaldusväärsemad, sest edastavad täpsemalt majandustehingute mõju majandusüksuste finantsseisundile ja -tulemusele.

Kasutatud kirjandus
• Raamatupidamise seadus
• RTJ 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted”
• RTJ 2 „Nõuded esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”

ENESEKONTROLLI TEST KASSAPÕHISE JA TEKKEPÕHISE ARVESTUSE KOHTA

Küsimus 1
Kui 2017. aasta detsembrikuu töötasu makstakse töötajale välja 2017. aasta detsembris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2018. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10.02.2018). Kas eelöeldu on:
a) tõene
b) väär

Küsimus 2
Kui 2017. aasta detsembrikuu töötasu makstakse töötajale välja 2018. aasta jaanuarikuus, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2018. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10.02.2018). Kas eelöeldu on:
a) tõene
b) väär

Küsimus 3
Maksti ette renti 1500 eurot kolme kuu eest.
3.1. Kas kassapõhine rendikulu maksmise kuul oli:
a) 0, sest kassapõhine rendikulu kajastatakse kolme kuu möödudes
b) 500 eurot
c) 1000 eurot
d) 1500 eurot

3.2. Kas tekkepõhine rendikulu maksmise kuul oli:
a) 500 eurot
b) 0, sest tekkepõhine rendikulu kajastatakse kolme kuu möödudes
c) 1500 eurot
d) 1000 eurot

Küsimus 4
01.01.20X1 osteti põhivara ja maksti 12 000 eurot. Põhivara võeti kohe kasutusele. Põhivara lõppväärtuseks hinnati 0, kasulikuks tööajaks viis aastat ning põhivara amortiseeritakse lineaarselt.
4.1. Kas põhivaraga seotud kulu jaanuaris kassapõhise arvestuse järgi oli:
a) 2400 eurot
b) 200 eurot
c) 12 000 eurot
d) 0 eurot

4.2. Kas põhivaraga seotud kulu jaanuaris tekkepõhise arvestuse järgi oli:
a) 12 000 eurot
b) 2400 eurot
c) 200 eurot
d) 0 eurot

Küsimus 5
Teenuseid osutav majandusüksus alustas majandustegevust 1. jaanuaril 20X1. aastal. Tema tulud ja kulud aastate lõikes olid järgmised (eurodes):

5.1. Kas kassapõhine kasum (eurodes) igal tegevusaastal on vastavalt:
a) 15 000; 10 000; 10 000
b) 17 000; 22 000; 26 000
c) 5000; -2000; 4000
d) 0; -9000; -1000

5.2. Kas tekkepõhine kasum (eurodes) igal tegevusaastal on vastavalt:
a) 17 000; 22 000; 26 000
b) 0; -9000, -1000
c) -2000; -3000; -3000
d) 15 000; 10 000; 10 000

VASTUSED

• Küsimuse 1 vastus b)
• Küsimuse 2 vastus a)
• Küsimuse 3.1 vastus d)
• Küsimuse 3.2 vastus a)
• Küsimuse 4.1 vastus c)
• Küsimuse 4.2 vastus c)
• Küsimuse 5.1 vastus d)
• Küsimuse 5.2 vastus c)

Küsimuse 5.1 lahendus:
20X1. a:15 000 – 10 000 – 5000 = 0
20X2. a: 10 000 – 12 000 – 7000 = –9000
20X3. a: 10 000 – 6000 – 5000 = –1000

5.2 lahendus:
20X1. a: 17 000 – 14 000 – 5000 = –2000
20X2. a: 22 000 – 18 000 – 7000 = –3000
20X3. a: 26 000 – 24 000 – 5000 = –3000

Osale arutelus

  • Juta Tikk, Tartu Ülikooli lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad