Krüptoraha kajastamine raamatupidamises

Krista Teearu
Kuidas kajastada raamatupidamises krüptorahasid?

DStream Accounting juht Krista Teearu kirjeldab krüptoraha raamatupidamislikust vaatevinklist, selgitab millise varaga on tegemist ja millist arvestusmeetodit peaks selle investeeringu kajastamisel kasutama.

Kuidas krüptoraha kirjeldada raamatupidamislikust vaatevinklist?
- virtuaalsed, füüsilist kuju ei oma (ei arvesta neid mõnda Bitcoini münti);
- reaalse varaga tagatud ei ole;
- ettevõtte põhitegevuses ei kajastata;
- lepingulised nõuded teise poole vastu puuduvad;
- ametlikult reguleerimata, keskpankade poolt aktsepteerimata;
- avalikult kaubeldavad, turuväärtus on olemas;
- väga volatiilsed, väärtus muutub kiiresti ja suures ulatuses;
- vahetatavad muude varade vastu (vähemalt suuremad).

Krüptoraha on nii uus asi, et raamatupidamisreeglites nende kohta regulatsioon puudub. Samuti puudub ka ühine arvamus spetsialistide seas, kuidas peaks neid kajastama.

Kui krüptoraha on ostetud eraisikuna, siis raamatupidamislik probleem puudub (küll aga on oluline maksunduslik probleem – igalt kasumlikult tehingult tuleb tulumaks ära maksta).

Kuna Eesti investorid on mõistnud, et kasulik on enamusi investeeringuid ettevõttes hoida ja vastavalt on ka päris mitmed soetanud oma investeerimisettevõttesse mõned coinid, siis on Eestis tänaseks ka päris palju raamatupidajaid, kes just praegu pead murravad – kuhu ja kuidas need krüptorahad bilansis ikkagi liigitada??

Üks on selge – tegemist on varaga … aga millisega? Ja millist arvestusmeetodit peaks kasutama?

Millised varaklassid tuleksid kõne alla?
Järgmised varaklassid langevad kohe selgelt ära:
- ei ole „rahalähend“ (raha ekvivalent), kuna selle definitsioon ütleb väga rangelt, et puudub oluline turuväärtuse muutmise risk (mis kahtlemata ei ole krüptoraha puhul võimalik);
- ei ole „nõuded“ – kuna puudub lepinguline nõue konkreetse isiku vastu saamaks raha või muid varasid;
- ei ole „muud finantsvarad“ – krüptoraha ei ole aktsiatega sarnane, ei ole seotud teise ettevõtte omakapitaliga, ei ole tuletisinstrumentidega sarnane – ei ole lepingulist vahetusõigust, ei ole võlakirjadega sarnane  ja jällegi ei ole lepingulist nõudeõigust;
- ei ole „materiaalne põhivara“ – mõistagi, puudub materiaalne kuju.

Järele jäävad kolm võimalikku varianti, millel igal on omad pooldajad:
- raha;
- varud;
- immateriaalne põhivara.
Vaatame neid lähemalt.

Krüptoraha – raamatupidamises raha, varud või immateriaalne vara?

1) Raha
Mis on raha? SME IFRS terminite sõnastik defineerib raha kui „sularaha ja nõudmiseni hoiused“. Ehk, erinevalt USA-s kasutatavale „raha“ definitsioonile ei ole siin sõnagi, et keegi peaks raha tagama või juriidiliselt jõustama.

Raha liigitatakse raamatupidamises finantsinstrumendiks.

RTJ 3 p.5. - finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele ettevõttele finantsvara ja teisele ettevõttele finantskohustis või omakapitaliinstrument.

Kuidas raha kajastatakse (muid valuutasid kui eurosid)?
RTJ p.94 ütleb, et kõik välisvaluutas fikseeritud rahalised varad hinnatakse aruandekuupäeval ümber vastavalt kehtivale valuutakursile. Ümberhindlusel tekkinud valuutakursside vahesid kajastatakse kasumiaruandes valuutakursi kasumi/kahjumina.

See reegel kehtib kõigile, ka mikroettevõtjatele, kes muidu õiglast väärtust kasutada ei saa.

Kas krüptoraha võiks kajastada bilansis „rahana“?
+ Sisult on minu meelest krüptoraha just rahaga kõige sarnasem – virtuaalne, oma tarbimisväärtust ei oma, tagamata, ainult kokkuleppeline turuväärtus. Ja vähemalt Bitcoini saab maksevahendina ka kasutada. Eesti Maksuametisse on laekunud isegi päringuid, et kuidas Bitcoinis makstud töötasult makse arvestada.

+ On olemas Euroopa Kohtu otsus, mis ütleb, et krüptorahade ost ja müük on käibemaksust vabastatud (erinevalt enamusest muudest varadest, sh varud ja immateriaalne vara) ja just analoogia tõttu valuutatehingutega.

Euroopa Kohtu 22.10.2015 otsus krüptorahade maksustamise kohta

Otsus käsitleb küll krüptorahaga tehtud tehingute maksustamist, aga jutt oli veidi pikem ja üldisem. Seega võib seda argumendina arvestada.

Tehinguid, mis puudutavad mittetraditsioonilisi valuutasid, st valuutad, mis ei ole käsitletavad seadusliku maksevahendina, tuleb sellegipoolest käsitleda finantstehinguna tingimusel, et tehingupooled aktsepteerivad neid valuutasid kui seaduslike maksevahendite alternatiive.

Käibemaksust on vabastatud virtuaalse valuuta vahetamine traditsioonilise valuuta vastu ja vastupidi, sarnaselt traditsiooniliste valuutade vahetustehingutele.

+ saaks kasutada analoogiat Forexi (valuutaturu) tehingutega, mis teeb valdkonna loogiliseks. Krüptorahasid võiks ju isegi võrrelda mõningate väga volatiilsete eksootiliste valuutadega.

– krüptoraha ei vasta finantsinstrumendi definitsioonile.

– Juristid saaksid selle variandi peale tõenäoliselt päris pahaseks. Raha on klassikalises mõistes ikkagi rangelt reguleeritud ja keskpankade poolt juhitud.

2) Varud
Mis on varud? RTJ 4 p.5 -  Varud on varad:
- mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
- mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
- materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.

Kuidas varusid kajastatakse?
RTJ 4 p.19 ütleb, et varusid kajastatakse soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Börsil või muul reguleeritud turul kaubeldavate varude (nt vili, nafta) vahendajad ja maaklerid kajastavad varusid õiglases väärtuses miinus müügikulutused, muutustega läbi kasumiaruande.

Ilmselgelt krüptoraha ei sobi selle kõige levinuma varude liigi alla (äritegevuse osa ja soetusmaksumus), küll võib aga kaaluda analoogiat kaubeldavate varadega ja õiglast väärtust.

Oluline märkus: kui valida varudena kajastamine õiglases väärtuses, siis peab tegema vähemalt väike-ettevõtja aruande. Mikroettevõtja aruandes ei saa õiglast väärtust kasutada.

Kas krüptoraha võiks bilansis kajastada „varudena“?
+ Üks võimalus oleks väita, et:
 - tegemist on immateriaalse varaga (aga mitte põhivaraga), vt allpool immateriaalse vara definitsiooni;
 - kuna tegemist on müügiootel/kaubeldava varaga, siis näidata seda varude real ning kasutades analoogiat kaupvaradega, kajastada seda õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.

– Peamine probleem minu jaoks on see, et varude all kajastatakse reeglina ainult materiaalseid asju. Ka kaupvarad on tegelikult reaalsed varad (vili, nafta, metall). Kõigil neil on omaette tarbimisväärtus olemas. Kuidas sobiks siis siia gruppi rahalaadne toode, millel puudub materiaalne vorm ja omaette väärtus?

3) Immateriaalne põhivara
Mis on immateriaalne vara ja immateriaalne põhivara? RTJ 5 p.6 ütleb, et immateriaalsed varad on füüsilise vormita, teistest varadest eristatavad mitterahalised varad.

Immateriaalsed põhivarad on immateriaalsed varad, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalse põhivarana kajastatakse vaid ettevõtte tegevuseks vajalikke varasid, millest eeldatakse tulevikus tulu teenimist. SME IFRS terminite sõnastik - eristatav mitterahaline vara, millel puudub füüsiline vorm. Selline vara on eristatav, kui:
- see on kas eraldatav, mis tähendab, et seda saab kas eraldi või koos sellega seotud lepingu, vara või kohustisega ettevõttest eraldada ning müüa, üle anda, litsentsi alusel kasutada anda, välja rentida või vahetada, või
- see tuleneb lepingulistest või muudest juriidilistest õigustest, olenemata sellest, kas neid õigusi saab üle anda või eraldada ettevõttest või ettevõtte muudest õigustest ja kohustustest.

Kuidas immateriaalset põhivara kajastatakse?
RTJ 5 p.44 ütleb, et immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

RTJ ei luba immateriaalset põhivara kajastada õiglases väärtuses.

Kas krüptoraha võiks kajastada bilansis „immateriaalse põhivarana“?
Ei, kuna seda ei kasutata ettevõtte põhitegevuseks ning kajastamismeetod samuti ei sobi – amortiseeritav soetusmaksumus.

Mida siis teha?

IAS 8 p 10-12 ja SME IFRS p.10.4 lubavad konkreetsete reeglite puudumisel juhtkonnal kasutada oma hinnangut tehingu liigitamiseks. Tulemus peab olema asjakohane ja usaldusväärne.

Igal juhul on tegemist käibevaraga ning igati korrektne paistab põhimõte kajastada õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.

Sõelale jäi tegelikult vaid kaks varianti – raha ja varud, mõlemal on oma plussid ja miinused ning päris ei klapi kummagi variandiga.

Vali, kumb tundub sulle õigem ja tuleks kirjuta viide arvestuspõhimõtetesse, et vastaval real on kajastatud ka krüptorahad ja õiglases väärtuses.

Allikas: pilvebyroo

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad