Mart Mägi: arvude taga on põnev ja salapärane maailm

Mart Mägi: arvude taga on põnev ja salapärane maai
Statistikaameti juht Mart Mägi

„Nagu „Matrix”, ainult et veel põnevam,” poetab Statistikaameti nüüdseks juba üheksa kuud ametis olnud juht Mart Mägi, kui teeme juttu arvude ja digitaalse maailma omavahelistest suhetest, teisisõnu tänapäevasest andmeanalüüsist.

Ei saa salata, et sõnadega „statistika” ja ka „Statistikaamet” ei ole just alati seostatud midagi, mis võiks olla põnev. Pigem kõlasid need terminid kui midagi, mis on hall, igav, kohustuslik ja tüütu. Ja millest pole kellelgi pääsu, sest neid aruandeid on läbi aegade tulnud kõigil, nii füüsilisest isikust ettevõtjatel kui ka ettevõtetel, kohustuslikus korras täita.

„Kui veidi järele mõelda, on põhjus niisuguse hoiaku kujunemiseks väga lihtne – nende andmete kogumise vajalikkusest ei saadud päris täpselt aru ega teadvustatud selle töö tähtsust ja väljundeid. Mida mina või mu firma sellest saab, kellele seda kõike vaja on, küsisid inimesed. Ent see hoiak on hakanud tubli tempoga muutuma – impulsi selleks on andnud inimeste teadlikkuse kasv ning Statistikaameti enda algatatud teavituskampaaniad,” alustab ametiasutuses nüüdseks üheksa kuud ametis olnud juht Mart Mägi, kel on enese sõnul olnud nende kuudega piisavalt aega, et ameti tegemistesse põhjalikult süüvida.

Mart Mägi on mees, kelle varasem juhtimispäevik on kirju kui rahvariidevöö – ta on juhtinud mitut Eesti suurimat eraettevõtet, mille hulka kuuluvad kindlustusettevõte, liisingufirma ja autokaubanduskontsern Amserv. Lisaks on ta juhendanud apteegiketi tegemisi ning võtnud viimati vastu väljakutse asuda juhtima üht riigi olulisemat info- ja andmekeskust – Statistikaametit.

Pelgalt andmed ei ole veel statistika
„Kõik see info, mida me siin toodame,” jätkab Mägi, „muutub erinevate andmete omavahelisel kohtumisel informatsiooniks, mida on vaja väga erineval moel – valitsusele riiklikul tasandil otsuste tegemiseks, ettevõtetele erinevate sisendite saamiseks, mis võimaldavad kaaluda, kas mingile turule sisenemine on hea mõte või mitte, mida tasuks millises piirkonnas toota ja mida mitte jne,” loetleb Mägi.

„Andmed üksipäini ei anna midagi, neil ei ole kuigi suurt kaalu, kui seda informatsiooni arukalt töödelda ei osata,” jätkab ta. „Paljud inimesed ei tee suurt vahet, mis on andmed ja mis statistika, neid kiputakse ühte patta panema, ent statistika, millel on väärtus ja informatiivne kaal, saab neist alles siis, kui nad on omavahel mingisse loogilisse suhtesse asetatud,” sõnab ta.

Mägi sõnul on tänapäevased andmebaasid, õigemini andmehoidlad, digitaalsed ning teisiti ei kujuta seda tänapäeval enam keegi ette. Samuti on andmehoidlatel mitmekordsed tulemüürid ning niisama rändama andmed sealt naljalt ei pääse.

Koolitatud juhiks, kelle eesmärk on viia organisatsioon punktist A punkti B
Mart Mägi sõnul on tema kui juhi taust üsna sarnane Aivo Adamsoni ja Valdur Laidi omaga, sest neid rikkaliku kogemusega juhte iseloomustab asjaolu, et nad on end üritatud harida niipalju kui võimalik, professionaalseteks juhtideks.

„See tähendab sisuliselt, et meie eesmärk on mistahes ettevõtet juhtima asudes esmalt selgitada välja olemasolev olukord, seejärel koos ettevõtte omanikega panna paika väga selge visioon ja eesmärk, milleni tahetakse jõuda, ning siis mõelda välja just niisugune strateegia, mis seda tulemust enim ja kõige efektiivsemalt toetab,” ütleb Mägi ning täpsustab, et enamasti pannakse paika ka mingi piiratud aeg, mille vältel tuleb soovitud tulemusteni jõuda. „Siinjuures ei ole organisatsiooni valdkond kriitilise kaaluga,” märgib ta.

„Kuna nii minu kui ka teiste mainitud juhtide taust on majandus, siis on see väga hea vundament, mis võimaldab objektiivselt hinnata ja analüüsida mistahes ettevõtte tegemisi. Olulisim võti ettevõttes on inimesed, seega on teine tähtsaim fookus inimeste juhtimine,” kõneleb Mägi.

Sa võid ju helikopteriga lennata, ent samas pead suutma süviti kaevuda
„Teatud tasandilt muutuvad need teadmised mõnes mõttes universaalseks, ehkki iga organisatsioon on äärmiselt erinev, nii nagu on seda iga eraldiseisev inimene – kahte sarnast me ei leia,” lausub ta. „Tegevjuht võib ju helikopteriga kõrgelt üle lennata ja üldist pilti jälgida, ent samas peab ta olema suuteline vajaduse korral sügavale kaevuma. Tunnetus ettevõttest, selle olemusest ja eesmärkidest peab saama kolme kuni kuue esimese kuuga ehk õppimise perioodiga sedavõrd selgeks, et suuta märgata ka detaile ehk mikrotasandit, sest ettevõte on orgaaniline tervik,” selgitab ta. „Teisisõnu – nende esimese kolme kuuga tuleb ära õppida see keel, milles need inimesed räägivad,” täiendab ta.

„Nüüdseks oleme püstitanud väga selged eesmärgid ja kokku pannud väga tugeva meeskonna. Võib öelda, et meeskonna tugevdamise protsess jätkub veel mõnda aega ja kindlasti pöörame oma organisatsioonikultuuri,” sõnab ta. „Ühiskonna ootused Statistikaametile on väga suured. Tänapäeva infoühiskonnas tuleb eelkõige liikuda võimalikult kiiresti reaalaja andmete põhjal info jagamisele,” märgib ta.

Statistikaameti näitajad on sisend ülemaailmsele õnneindeksile
Sageli ei tea inimesed Mägi sõnul üldse, et Statistikaamet ei tegele üksnes majandusnäitajatega. „Vaevalt, et on palju neid, kes on teadlikud sellest, mida kõike me veel siin toodame. Näiteks meie näitajad Eesti kohta on üks sisend, mille põhjal arvutab rahvusvaheline ekspertide rühm ülemaailmset õnneindeksit, mis hõlmab väga palju parameetreid ja aspekte,” valgustab ta. „Oleme Eestis ainus riikliku statistika tootja, kes toodab statistikat kõikvõimalike valdkondade kohta, näiteks haridus, kultuur, sotsiaalelu, keskkond, rahvastik ja majandus, ning neis kõigis on tõesti väga palju erinevaid näitajaid,” loetleb Mägi. „Kuni selleni välja, et kui suur on loomaliikide arv loomaaias,” naljatab ta. „Ühtekokku toodame aastas miljard näitajat,” sõnab ta. Tõsi – seda on kaunis palju. „See võib olla rukki bilanss tonnides, see võib olla sisemajanduse koguprodukt ehk gross domestic product, kuid ka õnneindeks või mistahes,” avab ta. „Muide, selleks et koostada relevantselt sedasama gross domestic product’i, tuleb eelnevalt läbi töötada vot niisugune paks materjal,” viitab Mägi mahukale ingliskeelsele paarisajaleheküljelisele käsiraamatule, mis sisaldab selleks vajalikku metoodikat.

Näitajad võivad koosneda omakorda mitmest näitajast
Mägi räägib, et mõni näitaja on väga keeruline ja võib koosneda omakorda paljudest näitajatest. „Ehk et see manuaal siin selgitab just seda, millistest paljudest näitajatest koosneb toosama gross domestic product, mida võetakse enamasti arvesse, kui räägitakse üldistest majandusnäitajatest riikide tasandil ja võrdluses,” täpsustab ta.

„Siin on teine teooriaõpik, mis räägib sellest, kuidas koostada säästva arengu näitajaid. Näiteks räägitakse siin sellest, mida tähendab palgalõhe, mis on keskmine palk, milline on mere ökoloogiline tase jne,” avab ta.

„Nagu juba mainisin, toodame näitajaid väga erinevate valdkondade kohta. Võtmeküsimus selliste näitajate puhul on aga, et kellele neid toodetakse ja millises võtmes neid andmeid hiljem vaadeldakse ja analüüsitakse,” lisab ta.

Kõigist toodetavatest näitajatest on 50% rahvusvaheliselt võrreldavad
Kõigist neist näitajaist, mida toodetakse, on Mägi sõnul rahvusvaheliselt võrreldavaid ehk kasutatavaid andmeid 50%. „Siia alla saame tuua näiteks soolise palgalõhe ja suhtelise vaesuse. Kõikide nende puhul on olemas Euroopa keskmised, mille suhtes neid näitajaid siis võrrelda saab,” selgitab ta.

Mägi jätkab, et on olemas andmed, mida toodetakse Eesti-siseseks tarbeks ning mida kajastatakse iga ministeeriumi arengukavas. „No võtame näiteks haridustaseme – seame mingi eesmärgi, näiteks et Eesti keskmine haridustase tõuseks, tuues siis välja praeguse olukorra, ning saame siis olemasolevat reaalsust eesmärgiga võrrelda,” räägib ta.

Teatud andmeid avaldab Statistikaamet Mägi sõnul iga kuu, teisi andmeid korra aastas ja teatud asju koguni mitme aasta tagant. „Näiteks mainitud säästva arengu uuring – seda avaldame vaid kord aastas – haldussuutlikkus lihtsalt kannataks tihedama intervalli korral,” põhjendab ta.

Viis, kuidas seda tööd tehakse, tähendab Mägi sõnul seda, et andmeid korjatakse väga erinevatest allikatest. „Inimesed on enamasti harjunud mingit kitsast valdkonda puudutavate küsimustikega. Ent noodsamad küsimustikud on tegelikult üksnes jäämäe tipp – riikliku statistika tegemiseks kasutame sadakonna riikliku andmekogu ehk registri andmeid. Nii on meile kättesaadavad näiteks kõik statistika tootmiseks vajalikud maksu- ja tolliandmed,” avaldab Mägi. „Ehk et me arvutame paljusid näitajaid Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal,” täpsustab ta.

Veel on Statistikaameti kasutuses rahvastikuregistri, ehitisregistri, sünni- ja surmaregistri andmed – kõik need jooksevad meile kokku, see on üks keskne traffic, sarnaselt Stockholmi metroojaamade keskpunkti T-Centraleniga,” naljatab Mägi.

Andmeedastus registritest on digitaalne
Nüüdseks on andmeedastus registritest Statistikaametisse digitaalne juba mitu aastat. „Paberil küsimustikke, mis ümbrikuga koos asutustele laiali saadeti, sisuliselt enam ei ole,” lausub Mägi.

Küsitlusi on Statistikaametil Mägi sõnul suures piires kolme tüüpi: esmalt on netis ehk digitaalselt täidetavad küsimustikud. „Siis on suuliselt esitatavad küsimustikud – andmeid palutakse telefoni teel ühendust võttes. Kolmas lahendus on, et sulle tullakse koju ja palutakse vastata erinevatele küsimustikele,” jätkab Mägi valgustamist. „Meie mõistes on need kõik küsimustikud. See on üks osa andmetest.

Teine osa on aga näiteks niisugust laadi, et kui keegi registreerib ARK-is enda nimele uue auto, siis jõuavad need andmed teatud aja pärast Statistikaametisse ning meie arvutame selle põhjal mingeid näitajaid,” lausub ta.

„Kolmas tasand on suurandmed – need on andmed, mis on mahult väga suured, ent samas väga kiiresti muutuvad. Üldjuhul koosnevad need väga paljudest pisikestest infokildudest, nagu näiteks mobiiltelefonide positsioneerimisandmed, mida on – võib öelda – meeletus koguses,” jätkab Mägi ja lisab, et praegu kasutab Statistikaamet enim Eleringi andmeid. „Tänu sellele saame näiteks öelda, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meilt küsib, et ütelge palun, kui palju on Eestis renoveerimata kortermaju, või millised need majad on, siis suudame selle info täpselt välja arvutada,” jätkab ta.

Info bussiliikluse, apteekide ja raamatukogude kättesaadavuse kohta
Veel suudab Statistikaamet tuvastada, kas bussiliiklus näiteks Võru vallas on piisava kättesaadavusega. „Suudame seda olemasolevate andmete pinnalt tuvastada täiesti lihtsalt,” kostab Mägi. „Meil on teada inimeste liikumiskohad ja peamised trajektoorid ning see info võimaldab selle pildi kokku panna.”

Sel moel on Mägi sõnutsi uuritud apteekide ja raamatukogude kättesaadavust. „Suudame ennustada näiteks kas või seda, kui Pärnu linnas peaks toimuma looduskatastroof ja vesi tõuseks üle kallaste, siis mitu elamist jääb vee alla, kui suure tõenäosusega, kui palju ja millise aja vältel suureneb Eesti rahvastik ning muid selliseid prognoose – kõik see, mida Statistikaamet reaalselt iga päev teeb,” sõnab Mägi. „Tegelikkuses on see kõik inimestele hoomamatu, millises mahus andmeid meieni kokku voogab ja millises mahus erinevaid näitajaid me tõepoolest pidevalt kokku paneme.

Statistikaameti peakontor Tallinnas Tatari tänaval on asutuse süda ja hing. „Siin luuakse kõiki neid süsteeme, kõiki neid algoritme, mis loovad seoseid erinevate andmevoogude vahel ning integreerivad need mingiks loogiliseks tervikuks, ühes või teises võtmes,” ütleb Mägi. „Võib julgelt väita, et selles majas luuakse suuri asju.”

Andmed ei ole alati täiuslikud, imesid teeb siin andmeteadus
Keerulisem pool Statistikaameti tööst on Mart Mägi sõnul asjaolu, et andmed, mis nendeni jõuavad, ei ole alati täpsed ja täiuslikud. „Näiteks küsivad inimesed meilt tihtipeale, et milleks on vajalik täita veel erinevaid küsimustikke, kui andmed, mis näiteks tööjõu ja töötasude kohta käivad, jõuavad meieni Maksu- ja Tolliameti kaudu, sama lugu ettevõtete käibe kogumahu kohta,” räägib Mägi. „Ent konks on siin selles, et näiteks kõik ei ole käibemaksukohustuslased. Nii on palju sellist informatsiooni, mis tuleb meil puhtmatemaatiliselt eraldi välja arvutada,” selgitab ta. „Meie majas on tööl palju kõrgharidusega matemaatikuid, kes tegelevad niisuguse suunaga nagu seda on andmeteadus. See on metoodikate kogum, mis võimaldab matemaatiliste tehete abil välja rehkendada mingid puuduvad andmed, leida puuduva informatsiooni maatriksis,” näitlikustab Mägi. „Luuakse mudel, mille abil me need lüngad täidame.”

Mägi toob näite trahvisüsteemist liikluses, kus kaamerate ja robotite abil arvutatakse välja mingi informatsioon, mille alusel tehakse kellelegi meist trahvi ja kellelegi mitte. „See tähendab, et arvutatakse välja mingid andmetel põhinevad asjaolud, mille pinnalt on võimalik teha otsus,” avab ta.

Veel toimub Statistikaameti majas niisugune asi nagu andmekaeve. „Valdavalt tehakse meil siin andmeteadust, millest ma just rääkisin, kuid teisisõnu see ongi andmekaeve ehk vajalike algoritmide väljamõtlemine, milliste alusel mõõta ühiskonnas ja majanduses toimuvaid näitajaid,” selgitab ta.

Mägi sõnul ei ole Eestis just ülemäära palju neid inimesi, kes suudavad esiteks süviti ja rohujuuretasandil aru saada, kuidas koostatakse ja analüüsitakse gross domestic product’i ehk sisemajanduse koguprodukti. „Meie analüütikud teavad, kuidas seda tehakse, ning kuidas luua need algoritmid, mis neid parameetreid arvesse võtta oskavad ja tervikuks seovad. See on, ma võin öelda, päris keeruline teadus,” lausub ta.

„Veel on suur asi aru saada, milliseid andmeid omavahel kokku panna, või siis aru saada, et ei tehtaks topelttööd, et kõik protsessid oleksid optimaalsed,” jätkab ta. „Veel on olemas metaandmed, mille olemasolu on vajalik, et mingit informatsiooni saaks kasutada. Loogika on siin sama, mis näiteks SEO puhul (search engine optimization ehk otsimootorite optimeerimine),” lisab ta.

Andmejärved kui uus metafoor andmebaasidele
Veel räägitakse Mart Mägi sõnul tänapäeval mõistest „andmejärved” – need on andmebaasid, mille maht on meeletu. „See on selge näide keelest, mida sa õpid kindlas ja spetsiifilises valdkonnas,” sõnab ta. „Ka räägitakse suurte andmekogumite puhul andmeladudest, otsapidi jõuavad need välja praegu enam tuntud andmejärvedeni,” räägib ta.

Statistikaameti jaoks on väga oluline andmekaitse. „Me ei väljasta kunagi informatsiooni, kui ettevõtete arv mingis valdkonnas on alla viie, sest on väga lihtne panna pilt kokku, kellega tegu,” selgitab Mägi. „Kui ettevõtted on oma nõusoleku andmete avaldamiseks andnud, on teine asi,” lausub ta.

Statistikaameti eesmärk on saada Euroopa kõige efektiivsemaks tarbijasõbraliku statistika tegijaks. „Tahame teistega võrreldes töötada kõige tõhusamalt. „Veel tahame olla tarbijasõbralikud – see tähendab, et soovime peegeldada tagasi seda, mida inimesed ja ettevõtted meile sisendina annavad – et nad tunneksid, et sellest kõigest on ka neile kasu,” põhjendab ta. „See on see, kuhu me lähiajal väga suure kiirusega liigume.”

Statistikaamet on olnud varem ja on ka praegu kaalukas partner riigiasjade otsustamisel. Mägi sõnul tehakse väga suurt tööd selleks, et vähendada ettevõtete koormust kõikvõimalike küsimustike täitmisel. „Juba praegu on paberil küsimustikud vaat et kadunud ja üldjuhul toimub kõik üksnes veebis,” märgib ta.

Lähedased on suurim varandus
Kui tööst aega üle jääb, võluvad Mart Mäge kitarr, trenn, reisimine ja head raamatud. Suurima varanduse ütleb mees olevat oma lähedased.

Käimatõmbavalt mõjuvad talle kõik väljakutsed, mis väärivad pingutamist. Praegusel ajal ning kontekstis ütleb ta aga suurima väljakutse olevat soovi ja vajaduse luua kiiretele muutustele reageeriv, tarbijasõbralikku statistikat loov organisatsioonikultuur.

Kui olukorrad kisuvad keeruliseks, toetub Mägi meeskonnale ja peamisele eesmärgile. „Kui leian end pingelisest perioodist, mil pean endast maksimumi andma, on mul üksainus ja tõhusaim strateegia – lähen lihtsalt vara magama,” lausub ta sõbraliku muigega.

Ka isiklikku õnne valemit defineerib Mägi perekonna ja lähedaste kaudu. „Olen õnnelik, kui mu lähedased ja sõbrad on õnnelikud. Nii lihtne see ongi,” sõnab ta.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Veebiseminarid 24/7

Valdkonna tööpakkumised

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

Uudised

Tööriistad