Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs

Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs
Ave Nukka selgitab rahavoogude aruande koostamist ja analüüsi

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest ning rahavoogudest anda õiglane ülevaade, mis tähendab, et aruandes tuleb avaldada asjakohast ja tõepärast infot.

Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ning lisadest. Olulise muudatusena ei ole mikro- ja väikeettevõtjad juba teist aastat kohustatud esitama lühendatud raamatupidamise aastaaruandes rahavoogude ja omakapitali muutuste aruannet.

Vajalik infoallikas majandus- ja juhtimisotsusteks
Omakapitali muutuste aruanne ettevõtte tegevuse hindamiseks olulist infot ei annagi, kuid rahavoogude aruande informatsioon on vajalik infoallikas majandus- ja juhtimisotsusteks.

Kui ettevõttel on korralik kasum, aga raha võlgade tasumiseks siiski napib, näitab rahavoogude aruanne, kus on ettevõtte raha kinni. Seega võiks rahavoogude aruandest olla huvitatud ka mikro- ja väikeettevõtte juht, et tegevust hinnata ja teha tulevikuplaane.

Aruandeaasta jooksul raha liikumise kohta tõepärase ülevaate andmiseks vaatame üle põhimõtted rahavoogude aruande koostamisel ning võimalused aruandest saadava info analüüsimiseks.

Rahavoogude aruande eesmärk ja sisu
Rahavoogude aruande koostamise eesmärk on anda ülevaade ettevõtte genereeritavast rahast ja ettevõtte tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses oleva raha ja rahalähendite hulgas. Rahavoogude aruandest saadava info alusel saavad nii juhtkond, koostööpartnerid, laenuandjad, investorid jt huvigrupid anda hinnangut ettevõtte tegevusele ja raha genereerimise võimele tulevikus. Rahavoogude aruande alusel suurendab analüüsitulemuste usaldusväärsust ka asjaolu, et rahavoogude aruandes on elimineeritud mitterahalised ja hinnangutel põhinevad tehingud. Näiteks saab aruande alusel hinnata põhitegevusest laekuva raha piisavust, investeeringute mahtusid, kaasatud finantseeringute suurust, intresside ja dividendide tasumise võimet jms. Rahavoogude aruande osade analüüs annab infot, millises tegevusfaasis on ettevõte: kasvufaasis (laieneb) või stabiilses tegevusfaasis.

Kuna rahavoogude aruanne on kassapõhine aruanne, kajastades reaalselt sissetulnud (+) ja väljaläinud (–) summasid, siis iseloomustab see raha juhtimist ning võimaldab hinnata ettevõtte üldist likviidsust. Kasum ja raha ei ole sünonüümid, seega ka suure varade mahu ja kasumiga ettevõtet võib ähvardada pankrot tulenevalt ebaotstarbekast raha juhtimisest.

Rahavoogude aruannet võib koostada kahel viisil: otse- või kaudmeetodil. Kaudmeetodit on lubatud kasutada vaid äritegevuse rahavoogude osas, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood tuleb koostada igal juhul otsemeetodil.

Otsemeetodi puhul on aruande kirjete aluseks tegelikud rahaliikumised ning sissetulekud ja väljaminekud liigitatakse vastavalt etteantud kolme kategooriasse. Kaudmeetodi puhul tuletatakse äritegevuse rahavood bilansi ja kasumiaruande alusel, ehk korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõjuga ning äritegevusega seotud varade ja kohustiste jääkide muutustega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse alati otsemeetodil.

Rahavood äritegevusest
Äritegevuse rahavoogude osa näitab, kas ettevõte suudab põhitegevusest saadava rahaga katta põhitegevuse väljaminekuid.

Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit.

Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete liigid, nagu näiteks
• kaupade või teenuste müügist laekunud raha (+);
• kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha (–);
• makstud palgad (–);
• makstud tulumaks (–), alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all;
• makstud intressid (–), alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all (RTJ 2).

Otsemeetodil koostatud äritegevuse rahavoo eeliseks on mõistmise lihtsus ning esitatud info on arusaadav ka finantsalaste teadmisteta isikule. Samuti on sellise aruandeinfo alusel lihtne koostada tuleviku rahavoogude prognoose.   

Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse esmalt kasumit või kahjumit:
• mitterahaliste majandustehingute mõjuga, näiteks amortisatsioonikulu (+);
• eraldise moodustamine (+);
• reservide moodustamine (+);
• äritegevusega seotud varade ja kohustiste saldode muutusega;
• käibevara saldo suurenemine (–) ja vähenemine (+);
• lühiajaliste kohustiste ja ettemaksete saldo suurenemine (+) ja vähenemine (–);
• investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega, näiteks
• kasum põhivarade või finantsinvesteeringute müügist (–);
• kahjum kasum põhivarade või finantsinvesteeringute müügist (+);
• makstud tulumaks (–), alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all;
• makstud intressid (–), alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all;
• laekumised sihtfinantseerimisest (+).

Kaudmeetodil äritegevuse rahavoo koostamisel korrigeerimistega kõrvaldatakse tekkepõhised tehingud ja tehingud, mis tuleb kajastada aruande teistes osades. Oluline on meeles pidada, et tekkepõhised tulud tuleb lahutada ja kulud juurde liita. Käibevara kirjete suurenemine avaldab rahavoole negatiivset mõju ehk see tähendab raha kasutamist, väljaminekut ja näidatakse miinusmärgiga. Vastupidi käibevara kirjete vähenemine avaldab rahavoole positiivset mõju, tähendab raha laekumist ning näidatakse plussmärgiga. Lühiajaliste kohustiste kirjete saldo suurenemine tähendab raha laekumist (+) ja vähenemine väljamakseid (–). Seega kaudmeetodil koostatud äritegevuse rahavoogude mõistmine on keerulisem, sest vaja on uurida lisaks ka bilanssi ja kasumiaruannet.

Jätkusuutliku tegevuse tagamiseks peavad sissetulekud põhitegevusest ehk äritegevuse rahavood olema positiivsed ning suuremas summas kui investeerimistegevuse või finantseerimistegevuse rahavood.

Rahavood investeerimistegevusest
Investeerimistegevuse rahavoogude osa näitab, kuidas ettevõte põhitegevusest saadavat raha kasutab investeeringuteks põhivarasse ja finantsvarasse, samuti laekumisi investeeringute müügist.

Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil ning brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete liigid:
• materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ost (–) ja müük (+);
• kinnisvarainvesteeringute ost (–) ja müük (+);
• tütar- ja sidusettevõtete ost (–) ja müük (+);
• muude finantsinvesteeringute ost (–) ja müük (+);
• teistele osapooltele antud laenud (–);
• antud laenude laekumised (+);
• kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide (tuletisväärtpaberite) ost (–) ja müük (+);
• saadud intressid ja dividendid (+), alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all lisaks finantsasutustele ka muudel ettevõtetel (RTJ 2).

Oluline on meeles pidada, et varade soetus ja müük näidatakse tegelikult tasutud või laekunud summas (brutosummas) ning rahavoogusid ei saldeerita. Laenu andmisel näidatakse eraldi antud laenusumma väljamaksena ja tagasi saadud summa sissetulekuna.

Otsemeetodi rakendamisel tuleb jälgida, et põhivara soetusel ja müügil tuleb investeerimistegevuse rahavoogudes summad näidata ilma käibemaksuta ning käibemaks esitada äritegevuse rahavoogudes.

Rahavood finantseerimistegevusest
Rahavoogude finantseerimistegevuse osa selgitab rahalisi liikumisi bilansi passiva poolel, omakapitali ja võetud laenude suurust ning struktuuri. Finantseerimistegevuse rahavoog näitab, mil viisil ettevõte finantseerib äritegevust ja investeeringuid.

Finantseerimistegevuse rahavoogudes esitatakse brutosummadena kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete liigid (mõlemad eraldi):
• saadud laenud (+);
• saadud laenude tagasimaksed (–);
• kapitalirendi põhiosa tagasimaksed (–);
• laekunud aktsiate või osade emiteerimisest (+), kui nende eest on makstud rahalise sissemaksega;
• laekunud omaaktsiate või osade müügist (+);
• tasutud omaaktsiate või -osade tagasiostmisel (–);
• makstud intressid (–);
• makstud dividendid (–);
• makstud ettevõtte tulumaks (–).

Ka siin tuleb jälgida põhimõtet, et summad kajastatakse ilma maksudeta, sest maksude mõju võetakse arvesse äritegevuse rahavoogudes nõuete ja kohustiste muutuses. Dividendide ja sellega kaasneva maksukohustuse puhul tuleb näidata tegelikult väljamakstud summad, mitte näidata välja kuulutatud dividende ja nendelt arvestatud tulumaksu.

Rahavoogude aruande analüüs
Rahavoogude aruande analüüsile on seni suhteliselt vähe tähelepanu pööratud ja tõenäoliselt see sarnaselt ka jätkub tänu mikro- ja väikeettevõtja lühendatud aruandluse võimalusele. Enam levinud on ettevõtte tegevusele hinnangu andmine kasumiaruande ja bilansi näitajate põhjal, kuid need mõlemad aruanded sisaldavad mitterahalisi ja hinnangulisi tehinguid, mis tegelikkuses loodetult ei pruugi olla täpsed või loodetult ei realiseeru. Näiteks müügitulu sisaldab krediitmüüki, amortisatsioonikulu või varade õiglane väärtus põhineb juhtkonna otsustel jne.

Rusikareegel on, et äritegevuse rahavood peavad olema positiivsed. Äritegevus peab raha ettevõttesse sisse tooma ning osaliselt katma ka investeerimis- ja finantseerimisvajaduse. Negatiivne äritegevuse rahavoog võib olla vaid lühiajaliselt näiteks alustaval või tegevust laiendaval ettevõttel. Kuid see tähendab, et kulutatakse kas olemasolevat või laenatud raha ning pikemaajaliselt pole selline tegevus võimalik. Negatiivne äritegevuse rahavoog stabiilses tegevusfaasis ettevõttel annab märku probleemidest nõuete laekumisel.

Kui investeerimistegevuse rahavood on negatiivsed, on enamasti selle põhjuseks põhivarade suuremahuline soetus kas põhivarade uuendamisel või tegevuse laiendamisel. Positiivsed rahavood investeerimistegevusest näitavad, et põhivara ja muude investeeringute müügist laekunud summad ületavad sarnaste varade soetuseks makstud summasid. Negatiivne rahavoog investeerimistegevusest pole mitme aasta vältel jätkusuutlik, sest ükskord saavad varad, mida müüa, lihtsalt otsa.

Finantseerimistegevuse positiivsed rahavood näitavad enamasti võõrfinantseeringu kaasamist, mis on iseloomulik laienemisfaasis ettevõttele, kellel investeerimisvajaduseks äritegevuse rahavoost ei piisa. Stabiilses tegevusfaasis ettevõttel võib finantseerimistegevuse rahavoog olla pigem negatiivne, mis tähendab, et tasutakse võetud laenusid ja makstakse omanikele dividende.

Suhtarvudest, mida rahavoogude aruande kirjeid kasutades arvutada, võiks olla olulisemad puhaskasumi rahasiduvus, maksevõime (likviidsuse) ja rentaabluse näitajad.

Puhaskasumi rahasiduvuse leidmiseks tuleb äritegevuse rahajäägi muutus jagada puhaskasumiga. Leitud suhtarv näitab, kuidas on ettevõte suutnud puhaskasumi rahaks muuta. Eelistatav on, et puhaskasumi rahasiduvus oleks suurem kui 1. Arvutustulemuse järgi saab hinnata kasumi kvaliteeti ehk oskust muuta kasum rahaks.

Ettevõtte maksevõimele hinnangu andmiseks saab leida likviidsussuhtarvu, kui rahavoog äritegevusest jagada lühiajaliste kohustistega. Kui arvutuse tulemus on > 0,4, tähendab see maksejõulist ettevõtet.

Käibe rentaabluse leidmiseks tuleb rahavoog äritegevusest jagada müügituluga (korda 100%). Suhtarv näitab, millise osa müügitulust moodustab laekunud raha.

Kokkuvõetult on rahavoogude aruande koostamist peetud sageli keerukaks ja vähetähtsaks infoallikaks. Hiljutiste muudatustega aruandluse mahu vähendamisega võib rahavoogude aruande koostajaid ja esitajaid oluliselt vähemaks jääda. Siiski, kajastades tegelikku raha liikumist, on rahavoogude aruandest võimalik välja lugeda olulist infot raha juhtimise kohta.

Puhaskasumi rahasiduvus ehk kasumi kvaliteet näitab, kui oskuslikult firma oma kasumi rahaks suudab muuta: puhaskasumi rahasiduvus ehk kasumi kvaliteet = äritegevuse rahavoog / puhaskasum. Soovitavalt võiks see suhtarv olla vähemalt 1.

Osale arutelus

  • Ave Nukka, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, majandusarvestuse juhtiv lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad