Eesti raamatupidamine – kust tuled ja kuhu lähed?

Kaire Uusen
Ajakirjanik Kaire Uusen kajastab raamatupidamise ajalugu

Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhul küsime raamatupidamisvaldkonna tippudelt, kui palju olulisi verstaposte jääb sada aastat tagasi aluseks olnud Venemaa kaubandusseadustiku ja 2003. aastal jõustunud raamatupidamise seaduse vahele.

Kui esimese iseseisvusperioodi jooksul olid jätkuvalt jõus mitmed Vene seadused, mida muidugi vastavalt vajadusele kohandati, siis 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti on vanast loobumisel kiirem olnud. Mida tasub sel pikal perioodil eraldi esile tõsta ja millise pilguga vaadata tulevikku?

Keerulised ja huvitavad üheksakümnendad

Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja tunnistab ajakirjale Raamatupidamise Praktik, et Eesti on oma saja-aastasel arenguteel läbinud vastandlikke etappe, mis on jätnud olulise jälje ka majandusarvestuse valdkonnale. „Esimese vabariigi aegses Eestis tugineti varasemale praktikale, mida tänu avatud majandusele arendati edasi rahvusvaheliste eeskujude järgi. Nõukogude Liidu periood tõi kaasa sunnitud muudatused, määravaks sai plaanimajanduslik lähenemine ja raamatupidamine taandus suuresti arvepidamiseks. Majandustehingute kirjeldamise alused ja paljud põhimõtted jäid siiski samaks, mistõttu nõukogudeaegse raamatupidamishariduse baasil oli suhteliselt valutu taasiseseisvunud Eestis raamatupidamine rahvusvaheliste standarditega vastavusse viia,” räägib Margus Tammeraja. Ühtlasi tõdeb ta, et küllap ongi 1990. aastate algusest jäänud staažikamatele raamatupidajatele kõige eredamalt meelde raamatupidamise seaduse jõustumise ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite väljatöötamisega kaasnenu.

Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu rõhutab, et sarnaselt raamatupidamisega ei saanud auditeeriminegi Eestis 20. sajandil loomulikul teel areneda. Seetõttu oldi iseseisvuse taastamisel üheksakümnendate algul keerulises, ent samas ka võimalusterohkes olukorras. Keeruline oli olukord seepärast, et ühiskonnas puudus arusaam raamatupidamisest kui funktsioonist, mis annab ausa ja lihtsa ülevaate omaniku varast, ning audiitorist kui sõltumatust osapoolest, kes annab ettevõtte omanikule ja avalikkusele kindlust andmete õigsuse kohta. Võimalusterohkeks võib taasiseseisvuse aja algust Arengu sõnul nimetada seepärast, et uued süsteemid saadi ehitada üles nullist, arvestades just siis kättesaadavaks muutunud ja tormiliselt arenenud tehnoloogilisi võimalusi. „Puudusid nn pärandsüsteemid, millest loobumiseks paljude teiste riikide ettevõtjad pidid aastaid vaeva nägema,” selgitab Märt-Martin Arengu.

See kõik ei tähenda, nagu poleks nõukogude ajal või varem mingit audiitortegevust olnud. „Loomulikult tegeldi raamatupidamiskontrolliga ka varem, kuid tänapäevase audiitortegevuse sünnihetkeks Eestis loeme 1990. aastat,” rõhutab audiitorkogu president. Tähtis verstapost on 19. november 1990, kui ilmus määrus ENSV-s audiitortegevuse korraldamise esmaste abinõude kohta. „Loodi Audiitortegevuse Nõukogu, mis tegutses 1999. aastani, mil uue audiitortegevuse seadusega tekkis nõukogu asemele praegune Audiitorkogu, millega Eesti audiitorite katusorganisatsioon saavutas rahvusvahelise tunnustuse. Kolmas tähtis aasta audiitorite jaoks on 2010, mil audiitorite töös mindi täielikult üle rahvusvahelistele standarditele,” selgitab Märt-Martin Arengu.

Raamatupidamise tulevikuvisioon

Eesti raamatupidamine areneb Tammeraja sõnul kogu ülejäänud maailmaga samas suunas. „Raamatupidamise sisulist muutmist mõjutavad globaliseerumine, eri riikide või riikide ühenduste maksustamispoliitika uuendamine, vajadus suurema läbipaistvuse ja võrreldavuse järele. Samas näeme, et väikeettevõtete tasandil soovitakse arvepidamist muuta senisest lihtsamaks,” rõhutab Tammeraja, tuues Eestis näiteks ettevõtluskonto projekti, mis käivitub 2018. aasta teisel poolel ja mida on reklaamitud kui raamatupidamis- ja aruandekohustusest vabanemist.

Kui raamatupidajad on juba viimasel kümnel aastal kogenud – kes valusamalt, kes valutumalt – tehnoloogia arengust tingitud muudatusi ja osa raamatupidamistöö ülevõtmist arvutiprogrammide poolt, ka töökohtade kadu või rohkeid ümberkorraldusi, siis tulevik toob veelgi enam muudatusi, mis ei pruugi tingimata halvad olla.

Tammeraja lisab, et tänu infotehnoloogia hüppelisele arengule on Eesti raamatupidamine näinud tõepoolest klassikalise arvepidamise üha suuremat automatiseerimist. Tema sõnul tuleb olla valmis, et ühel hetkel võib see võimaldada juba enamiku majandustehingute sooritamist ja kajastamist reaalaja-lähedaselt ehk tulemas on nn real-time economy visioon ja projektid. „Rutiinsete majandustehingute kirjendamise automatiseerimise kõrval jõuame tõenäoliselt juba lähiaastatel selleni, et majandustehingute sisulisel interpreteerimisel ja kajastamisel abistavad raamatupidajaid senisest palju nutikamad lahendused,” lisab ta.

Märt-Martin Arengu jagab Margus Tammeraja seisukohta, et tänast ja homset raamatupidamist ja audiitortegevust hinnates ei saa kuidagi mööda vaadata tehnoloogiast. „Selge on, et me pole veel jõudnud lõppjaama nende protsessidega, millega 1990. aastatel algust tehti. Arengud, nagu näiteks real-time economy, mida juhib ettevõtjate, avalikkuse ja riigi soov infot üha kiiremini kätte saada, pakuvad palju võimalusi nii raamatupidajatele kui ka audiitoritele,” rõhutab audiitorkogu president.

Oluline on tema sõnul tähele panna, et see baas, millest jutt käib, on just andmed – ja neid tuleb kogu aeg aina juurde. „Kuidas andmeid koguda, grupeerida, tõlgendada, esitada, verifitseerida – need on vaid mõned näited funktsioonidest, mille tähtsus aina tõuseb. Ja ma pole veel maininud projitseerimist – huvitatud osapooled, keda eespool mainitud, tihti veel ei tea, et kõigi nende andmete pealt saab ka tulevikku palju täpsemalt prognoosida,” loetleb Arengu. „Miks vaadata eelmise aasta andmeid, kui võib vaadata eilseid? Miks vaadata eilseid andmeid, kui võib vaadata eeldatavat olukorda poole aasta pärast? Ees on põnevad ajad.”

Kas raamatupidaja peab muretsema?

Tõsiasi on, et praegu töötavaid raamatupidajaid kõik tulevikumuudatused veel ei puuduta, nii et ei tasu karta, et lähematel aastatel või aastakümnetel raamatupidaja töö nüüdsel kujul päris otsa saaks. „Paljuräägitud tehisintellekt, mis peaks raamatupidaja ameti üldse välja sööma, on 2018. aastal siiski veel üsna lapsekingades ning kindlasti on vaja hulka pädevaid ja IT-võimekaid raamatupidajaid, et sellised projektid ellu viia,” rõhutab Margus Tammeraja.

„Ka Eesti raamatupidamisvaldkonna tulevik võib seotud olla just intelligentsete jagatud andmekogudel baseeruvate rakendustega, mis jätavad inimestele võimaluse keskenduda enam väärtust loovatele tegevustele, tõhusamale kohalikule majandusele ja Eesti ekspordivõimekuse suurendamisele,” lisab ta. Seega võib öelda, et raamatupidaja väärtus tingimata ei kahane, kui Eesti suudab nn targa töö osakaalu suurendada. IT-riigina kuulsust kogununa on potentsiaal selleks olemas.

KOMMENTAAR

Kas Eestis pakutava haridusega võib rahule jääda?

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Raamatupidamisharidust on Eestis katkematult pakutud erineval kvalifikatsioonitasemel, kohati on keskendutud rakenduslikule poolele, aga Tallinna Tehnikaülikoolis või Tartu Ülikoolis on võimalik omandada ka finantsarvestuse peensusi, mis tulevad kasuks raamatupidajatele, kes teevad karjääri rahvusvahelistes kontsernides või konsultatsioonifirmades. Kutsekoja OSKA raporti (2016) andmetel peab meil kasvama just kõrgema kvalifikatsiooniga ärinõustaja rolli sobivate raamatupidajate osakaal.

Raamatupidamine Eesti Vabariigis 1918-1940

Raamatupidamise aluseks oli suuresti veel Venemaa kaubandusseadustik, mille sätteid vajaduste kohaselt uuendati:

1925 – hakkas kehtima kuldbilansside seadus;

1934 – jõustus äriettevõtete raamatupidamise keele seadus (äriettevõtted pidid oma raamatuid pidama eesti keeles).

Allikad:
1. Alver, L. „Raamatupidamisest Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940” (2004)
2. Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 2 (23. jaanuar 1935)

1935. aasta ajalehes kajastati raamatupidamise seaduse eelnõu

Mida sisaldab uus raamatupidamise seaduseelnõu? (Uus Eesti, 30.11.1935)

Arveasjanduse revidentide ühingu poolt majandusministrile esitatud raamatupidamise seaduseelnõu tahab asendada meil senini maksnud veneaegse kaubandusseadustiku §§ 669—691, mis välja antud saja aasta eest ja mis eriti raamatupidamisse puutuvas osas ammugi vananenud. /…/ Seaduseelnõu koosneb 17 paragrahvist ja määrab kõigepealt kindlaks, millised ettevõtted on kohustatud pidama äriraamatuid. /…/

Praeguse väga varieeruva raamatupidamise tehnika juures arvatakse mõttetu olevat üksikuid kohustuslikke raamatuid seaduses loetleda ja seepärast piirdutakse üldnõudega, et äriraamatud tuleb pidada raamatupidamise seaduse ja heades ärimehe-kommetes üldtunnustatud reeglite ja põhimõtete järgi. /../ Kui vene seadus seda sada aastat tagasi tegi, siis oli see tingitud tolleaegsest olukorrast. /…/ Seadus astuks jõusse arvatavasti 1. jaanuarist 1937.”

Lähiminevik ja tänapäev

1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariigi raamatupidamisarvestus n-ö tänapäevases vormis algab 1994. aastast, kui võeti vastu Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus, mis jõustus 1995. aasta alguses. Üheksakümnendate alguses kehtis 1991. aasta algul (ehk veel nõukogude võimu ajal) jõustunud „Raamatupidamise põhimäärus”.

Oluline isik sel perioodil

TPI (praeguse TTÜ) majandusarvestuse professor Erik Linnaks (1926-2001), kes osales 1990-1999 raamatupidamise ümberkorraldamisel, sh raamatupidamise põhimääruse ja raamatupidamisseaduse koostamisel. Tema suurimaks teeneks loetakse eestikeelse majandusarvestuse metoodilise kirjanduse loomist.

Tänapäev

2003. aasta 1. jaanuaril jõustus uus raamatupidamise seadus (võeti Riigikogus vastu 20. novembril 2002), mille järjekordne uus redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2018.

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, RP kaasautor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad