Kasutatud autode müügi käibemaksuga maksustamine

Tõnis Elling
Tõnis Elling selgitab kasutatud autode müügi käibemaksuga maksustamist

Alates 2018. aasta algusest hakkasid kehtima ulatuslikud tulumaksuseaduse (TuMS) muudatused, millega muudetakse oluliselt seni kehtinud firmaautode erakasutuse maksustamise reegleid. Muudatused puudutavad peaasjalikult sõiduautosid, kuid ka kaubikute maksustamist.

Sõiduautode erakasutust ei maksustata enam läbitud kilomeetrite alusel, vaid selle järgi, kui võimsa autoga erasõite tehakse. Tähtis on erasõidu olemasolu fakt. Sõidupäeviku pidamise kohustus sõiduautode erakasutuse puhul kaob.

Seadusemuudatused on pannud ettevõtjaid otsima uusi lahendusi, kuidas firmaautode kasutust maksustada. Paljudele tundub uus regulatsioon ebaõiglane. Nii on oluliselt suurenenud firmaautode erakasutusse müük. Ilmselt soodustab seda asjaolu, et isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kompensatsiooni maksmise regulatsioon ei muutunud. Siin kehtib endiselt sõidupäeviku pidamise kohustus ja maksuvabalt võib kompenseerida isikliku sõiduauto kasutamist kuni 335 euro ulatuses kalendrikuus[1].

Suurem kasutatud autode müügi laine on aga kaasa toonud ka palju segadust. Ettevõtjad kasutavad ebaõigeid müügiskeeme ja riskivad sellega maksuhalduri kohaldatavate sanktsioonidega. Siinjuures on sobilik lahti kirjutada levinumad sõiduautode erakasutusse võõrandamise viisid ja välja tuua suuremad vead.

Kasutatud kauba edasimüügi erikord

Ettevõtjad kasutavad ekslikult oma kasutuses olnud sõiduauto võõrandamisel kasutatud kauba edasimüügi erikorda. Käibemaksuseaduse (KMS) § 41 lõike 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. Oma ettevõtluses kasutuses olnud autode puhul seda moodust kasutada ei saa. Ettevõtja kasutuses olnud auto võõrandamisel tuleb kogu auto müügihinnale käibemaks lisada.

Erikorda saab rakendada, kui kaup on soetatud:

1) Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi isikult, kes ei ole maksukohustuslane;

2) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ega saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;

3) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kauba, originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme müügil KMS §-s 41 nimetatud erikorda.

KMS § 41 annab maksumaksjale võimaluse valida, kas ta rakendab maksustamise erikorda või mitte. See tähendab, et KMS § 41 rakendamine ei ole kohustuslik. Säte on mõeldud eelkõige selleks, et vältida võimalikke käibemaksu kumuleerumise juhtumeid.

Euroopa Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ on kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord sätestatud XII jaotise 4. peatüki artiklis 314. Sarnaselt KMS-iga lubab direktiiv 2006/112/EÜ erikorda rakendada siis, kui kasutatud kaup soetatakse mittemaksukohustuslaselt või maksukohustuslasest edasimüüjalt, kes rakendab ise müügil erikorda. Samuti on sarnane see, et erikorda saab rakendada siis, kui kauba võõrandaja ei lisanud kauba müügil käibemaksu ega saanud seda ise soetamisel maha arvata. Neljas võimalus puudutab väikeettevõtjate astmelist maksusoodustust, mida Eesti KMS ei sätesta.

Sõiduauto sisendkäibemaksu ümberarvestus auto müügil

Kui ettevõtja müüb oma kasutuses olnud sõiduauto, siis üks levinumaid küsimusi on sisendkäibemaksu korrigeerimine: kas ja mis tingimustel tuleb sõiduauto ostmisel tasutud sisendkäibemaksu tagasi maksta. Nendele küsimustele vastamiseks tuleb kõigepealt vaadata seda, kas auto ostmisel arvati maha 100% või 50% sisendkäibemaksu. Juhul kui auto ostul arvati maha 100% sisendkäibemaksu, mis tähendab, et sõiduautot kasutati ainult maksustatava ettevõtluse tarbeks, siis auto võõrandamisel auto ostmisel tasutud sisendkäibemaksu korrigeerimist teha ei tule. Auto võõrandatakse koos käibemaksuga, mis tähendab, et seda kasutati maksustatava ettevõtluse tarbeks.

Kindlasti tuleb siin tähelepanelik olla, et mitte auto müüki segamini ajada olukorraga, kus 100% maha arvatud sisendkäibemaksuga auto võetakse enne kahe aasta möödumist kasutusele osaliselt ettevõtluses ja osaliselt eratarbeks. Sellisel juhul tuleb tõesti 50% liigselt tagasi küsitud sisendkäibemaksust riigile tagasi maksta. Uue regulatsiooniga lisandub tagasimaksele ka intressikohustus. Sõiduautode sisendkäibemaksu arvestamise seadusemuudatustest oli põhjalikumalt juttu Raamatupidamise Praktiku eelmises numbris.

Juhul kui sõiduauto soetusel arvati maha ainult 50% sisendkäibemaksu, siis ei tule sõiduauto müügil samuti midagi riigile tagasi maksta, eeldusel, et maksumaksja teeb kõik õigesti ja võõrandab auto koos käibemaksuga. Küll aga võib sellisel juhul olla, et auto võõrandamisel saab maksumaksja tagantjärele osa sisendkäibemaksu täiendavalt maha arvata. Sõiduautode sisendkäibemaksu ümberarvestamise kohta on Maksu- ja Tolliameti kodulehel palju asjalikke näiteid, millega tasub kindlasti tutvuda. Toon siin ära ühe, mis puudutab just 50% sisendkäibemaksuga sõiduauto võõrandamist enne korrigeerimisperioodi lõppu. Autor on näidet küll pisut kohandanud, aga sisu ei muutu.

Näide 1

Sõiduauto ostetakse jaanuaris 2015 hinnaga 20 000 eurot, käibemaks on sellelt 4000 eurot. Auto võetakse kasutusele ettevõtluses ja isiklikeks sõitudeks ning arvatakse maha 50% sisendkäibemaksu ehk 2000 eurot. Sõiduauto võõrandatakse veebruaris 2018 hinnaga 15 000 eurot + käibemaks 3000 eurot. Sõiduauto korrigeerimise periood on viis aastat, nii nagu igasugusel põhivaral, välja arvatud kinnisasi.

Esimeseks soetamise aastaks loetakse 2015 ja viimaseks kasutusaastaks 2018. Kolme aasta jooksul, 2015?2017 on sisendkäibemaksu õigus maha arvata 50% ehk 2000 / 5 × 3 = 1200 eurot.

Sõiduauto võõrandamise aasta ja sellele järgnev aasta loetakse kasutamiseks üksnes ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks.

2018/2019 eest on õigus maha arvata sisendkäibemaksu 100% ehk 4000 / 5 × 2 = 1600 eurot. Seda põhjusel, et kui auto võõrandati koos käibemaksuga, siis on see 100% ettevõtluses kasutusel.

Korrigeerimise tulemusena on selle auto puhul õigus sisendkäibemaksu kokku maha arvata 2800 eurot (1200 + 1600). Sõiduauto soetamisel arvati sisendkäibemaksu maha 2000 eurot, seega 2018. aasta veebruari eest esitatavas käibedeklaratsioonis on õigus täiendavalt maha arvata sisendkäibemaksu 800 eurot, mis deklareeritakse täpsustuste lahtris 11.

Selle näite puhul tuleb maksumaksjatel olla tähelepanelik, sest teadmatusest võib auto müügil jääda täiendav sisendkäibemaks riigilt tagasi küsimata. Samas tuleb tähele panna, et juhul kui auto võõrandatakse vähem kui poolega soetusmaksumusest, siis müügil ümberarvestust ei tehta.

Näide 2

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2015 hinnaga 10 000 eurot, käibemaks on sellelt 2000 eurot. Auto võetakse kasutusele ettevõtluses ja erasõitudeks ning sisendkäibemaksu arvatakse maha 50% ehk 1000 eurot. Auto võõrandatakse 2018. aastal hinnaga 4000 eurot + käibemaks 800 eurot. Esimeseks kasutusaastaks loetakse 2015 ja viimaseks kasutusaastaks 2018. Sõiduautot kasutatakse kõigil aastatel nii ettevõtluses kui ka erasõitudeks. Kuna võõrandatava sõiduauto maksustatav väärtus on väiksem kui ½ vara soetusmaksumusest, ei võeta sisendkäibemaksu korrigeerimisel järelejäänud perioodi arvesse (määruse nr 39 lõige 7)[2]. Seega sisendkäibemaksu korrigeerimist sõiduauto võõrandamisel ei tehta[3].

Tulles tagasi kasutatud kauba maksustamise erikorra juurde, tuleb rõhutada, et KMS § 41 sätestatud erikorda saab kasutada vaid juhul, kui auto ostetakse Eesti või Euroopa Liidu eraisikult või selliselt ettevõtjalt, kes ise juba ostis selle auto erikorra alusel või pole muul põhjusel müügile käibemaksu lisanud ega seda ise maha arvanud. Teine oluline nõue on see, et auto osteti edasimüügi tarbeks, mitte ei kasutata seda ise oma ettevõtluses.

Näide 3

Eesti autokauplus soetab Eesti eraisikult 1000 euro eest kasutatud auto ja müüb selle ilma seda ise kasutamata 3000 euro eest Soome maksukohustuslasele. Autokauplusel on kaks võimalust seda tehingut deklareerida ja maksustada. Kui kauplus valib erikorra kasutamise, peab ta esitama arve 3000 eurole ja arvel eraldi käibemaksusummat välja ei tooda. Maksustatava väärtuse saamiseks tuleb ostu- ja müügisumma vahest arvutada maksustatav väärtus: 2000 / 1,2 = 1666,67. Käibemaksusumma on sellel juhul 333,33 eurot. KMD-s kantakse seega 1. reale 1666,67 ja 4. reale 333,33 eurot. Kui rakendatakse erikorda, tuleb arvele kindlasti märkida ka viide erikorrale, nagu seda nõuab KMS § 37 lõike 8 punkt 7.

Teine võimalus on maksustada seda müüki tavakorras, sel juhul oleks tegemist ühendusesisese käibega. Arve esitatakse 3000 eurole ja sellele lisatakse 0% käibemaksu. Seega kajastatakse seda tehingut KMD ridadel 3, 3.1 ja 3.1.1.

Näide 4

Eesti autokauplus ostab Venemaa eraisikult 5000 euro eest kasutatud sõiduauto, mis tuuakse Eestisse. Samal maksustamisperioodil müüakse see sõiduauto 6000 euro eest edasi Eesti eraisikule . Venemaa eraisikult auto ostmine ja Eestisse toomine on import ning siin tuleb tasuda impordikäibemaks ja deklareerida see KMD ridadel 5 ja 5.1. Sõiduauto edasimüügil ei saa kasutada kasutatud kauba edasimüügi erikorda, sest auto osteti väljastpoolt Euroopa Liitu, mille tõttu ei saa seal varjatud kujul juures olla Euroopa Liidu käibemaksu.

Näide 5

Eesti autokauplus ostab Eesti eraisikult 1000 euro eest kasutatud sõiduauto ja müüb selle 2000 euro eest edasi teisele Eesti eraisikule. Sõiduauto ostu autokauplus KMD-l ei deklareeri, sest füüsilisel isikul ei ole õigus auto müügile käibemaksu lisada ja autokauplusel ei ole seetõttu ka midagi sisendkäibemaksuna maha arvata. Sõiduauto edasimüügil on aga autokauplusel kaks võimalust. Kauplus võib sõiduauto edasi müüa kui tavalise kauba ja lisada müügihinnale 2000 eurot käibemaksu 400 eurot, deklareerides ridadel 1 – 2000 ja 4 – 400. Teine võimalus on arvestada kasutatud kauba edasimüügi erikorda ja maksustada käibemaksuga vaid ostu-müügihinna vahet ehk marginaali. Sellisel juhul leitakse maksustatav väärtus (2000 – 1000) / 1,2 = 833,33 ja sellelt arvutatud käibemaks 166,67. KMD-l tuleb sellisel juhul deklareerida real 1 – 833,33 ja real 4 – 166,67. Kliendile väljastatakse arve ilma käibemaksuta summas 2000 eurot. Arvele tuleb kindlasti juurde panna viide vastavalt KMS § 37 lõike 8 punktile 7.

Näide 6

Eesti autokauplus ostab Soome eraisikult kasutatud sõiduauto 1000 euro eest. Kaupluse töötajad kasutavad ostetud autot mitu kuud oma ettevõtluses ja siis müüb kauplus selle auto 2000 euro eest edasi Eesti eraisikule. Sõiduauto ostu autokauplus KMD-l ei deklareeri, sest füüsilisel isikul ei ole õigus auto müügile käibemaksu lisada ja autokauplusel ei ole seetõttu ka midagi sisendkäibemaksuna maha arvata. Sõiduauto edasimüügil ei saa kauplus arvestada kasutatud kauba edasimüügi erikorda, sest auto on vahepeal ettevõtja enda kasutusse võetud. Müügil tuleb kogu müügihinnale lisada käibemaks ning KMD-l deklareerida real 1 – 2000 ja real 4 – 400.

Ettevõtte sõiduauto võõrandamisel ettevõtte juhatuse liikmele või töötajale tuleb kindlasti arvestada, et tegemist on seotud isikutega ja tehingud tuleb teha turuhinnas. Vastasel juhul tuleb arvestada tulumaksukohustusega vastavalt TuMS § 8 lõikele 2.

Seadusemuudatuste tõttu kampaania korras sõiduautode müügil tuleb arvestada sisendkäibemaksu võimaliku korrigeerimisega ja kindlasti ka sellega, et müük seotud isikutele peab toimuma turuväärtuses.

[1] Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p 2.

[2] Osaliselt maha arvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord.

[3] Maksu- ja Tolliamet

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, mag. iur., Leinonen OÜ maksuvaldkonna juht, Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad