Tasub teada: puhkusearvestus

Egle Vainulal
eLMEK Accounting OÜ tegevjuht ja Eesti Raamatupidajate Kogu nõukoja liige Egle...

Olulisi puhkustega seonduvaid teemasid, millega iga raamatupidaja, tööandja ning töötaja kalendriaasta alguses kursis peaks olema, selgitab eLMEK Accounting tegevjuht ja Eesti Raamatupidajate Kogu nõukoja liige Egle Vainula.

Vastavalt töölepingu seadusele § 55 on töötaja igaaastane põhipuhkus 28 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemas puhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse kohaselt on alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse pikkuseks 35 kalendripäeva, millest 7 kalendripäeva hüvitab riik. Riigi poolt hüvitatava puhkusetasu väljamaksmise kohustus on tööandjal, kes teeb seda põhipuhkusega samadel alustel. Hüvitise saamiseks tuleb pärast puhkusetasu väljamaksmist esitada Sotsiaalkindlustusametile andmik Riigieelarvest puhkusetasu hüvitamiseks.

PUHKUSERESERVI TULEB ARVESTADA VÄHEMALT KORD AASTAS BILANSIPÄEVA SEISUGA
Lähtudes raamatupidamise tulude ja kulude vastavuse printsiibist tuleb väljateenitud puhkuse kohustus kajastada välja teenimise hetkel, mitte perioodis, kus seda töötaja poolt kasutatakse. Kui kuude vaates on tegemist ebaoluliste summadega, võib olulisuse printsiipi silmas pidades kehtestada raamatupidamise sise-eeskirjadega korra, et seda tehakse kord aastas. Kajastamise hetkeks peab sellisel juhul olema bilansipäev, kui raamatupidamiskohustuslasel on raamatupidamise seadusest tulenev kohustus inventeerida kõik oma varad ja kohustused, nende hulgas ka puhkusetasueraldis ehk puhkusereserv. Puhkusereservi inventeerides tuleb korrigeerida puhkusekohustuse jääki bilansis ja seda nii väljateenitud, kuid kasutamata puhkuse päevade, kui ka töötajate poolt ettepuhatud puhkusepäevade osas.

Puhkuse reservi arvestuseks tuleb esmalt välja selgitada töötajate poolt kasutamata puhkuse päevade jääk. Selle paremaks mõistmiseks on alljärgnevalt toodud üks näide.

Mati Maasikas asub tööle 15.05.2017. Inventeerimise hetke seisuga (31.12.2017) on töötaja töötanud 231 kalendripäeva, sealhulgas riigi- ning rahvuspühad. Selgitamaks kui palju on töötaja selleks ajaks puhkust välja teeninud, tuleb töötatud kalendripäevade arv jagada terve aasta kalendripäevade arvuga ning korrutada tulemus töötajale ette nähtud põhipuhkuse päevade arvuga. Seega on Mati 2017.a välja teenitud põhipuhkus 231/365*28=17,72 kalendripäeva.

Juhul kui Mati 2017. aastal puhanud ei ole, on puhkusereservi inventuuris selle töötaja kasutamata puhkuse päevade jääk 17,72. Puhkusereservi arvestuses võib ümardada selle puhkusepäevade jäägi täisarvuni ehk 18ni. Juhul aga kui Mati 2017. aastal puhkas 7 päeva, oleks vastav jääk 10,72 päeva.

Kokkuvõtvalt - kasutamata puhkusepäevade jäägi leidmiseks liidetakse eelmise aasta lõppsaldole jooksval aastal teenitud puhkusepäevad ning lahutatakse kasutatud ning aegunud puhkusepäevad.

Alljärgnevalt veel mõned olulised nüansid, mida päevade jäägi arvestamisel meeles tasub pidada.
- Põhipuhkust ei teenita ajal, kui töötaja on tasustamata puhkusel, ajateenistuses ja lapsehoolduspuhkusel. Seega, kui näiteks Mati oleks olnud 2017. aastal palgata puhkusel 14 päeva, tuleks 231 kalendripäevast lahutada 14 ning jagada see terve aasta kalendripäevadega.

- Põhipuhkus ei sisalda rahvus- ega riigipühi, mistähendab, et kui näiteks töötaja võtab nädalase puhkuse ning sinna satub ka üks riiklik püha, siis kasutatud puhkuse päevade arv on 6.

- Vaatamata sellele, et alaealistel ning töövõimetuspensionäridel on ette nähtud seadusega 35 päevaline puhkus, siis neid päevasid, mida hüvitab riik, ettevõtte oma reservi arvestusse ei kaasa, kuna tegemist ei ole ettevõtja kuluga. Sama kehtib ka lapsepuhkuse ning isapuhkuse korral.

- Reserviarvestusse tuleb lisada tööandja enda poolt lubatud täiendavad puhkused, mida võib kasutada järgnevatel perioodidel. Näiteks on ettevõtte siseselt kokku lepitud üle 5 aasta töötanud töötajatele täiendav 7-päevaline lisapuhkus, millele kehtivad samad reeglid nagu põhipuhkusele. Juhul kui neid päevi saab kasutada ainult jooksva aasta sees, siis puhkusepäevade jäägi arvestusse neid päevi ei lisata, kui aga need kanduvad järgmisse aastasse edasi, tuleb need reserviarvestusse kaasata.

- Töölepinguseaduse § 68 lg 5 kohaselt tuleb põhipuhkus kasutada kalendriaasta jooksul ning kasutamata puhkuseosas viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Oluline on meeles pidada, et põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2017 aastal välja teenitud puhkus, tuleb vastavalt töölepingu seadusele ära kasutada hiljemalt 31.12.2018. Samas võib tööandjaga kokkuleppel antud tähtaega pikendada või üle üldse aegumist mitte rakendada. Seega peaks puhkusereservi arvestuses lähtuma sellest, millised täpselt on ettevõttes kokku lepitud reeglid seoses puhkuste aegumistega. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Sellisel juhul nihkub peatumine edasi eemal viibimise aja võrra ja aegumise aja leidmiseks tuleks seadusejärgsele aegumise kuupäevale liita juurde eemal viibitud aeg.

- Kuigi töölepingu seadus ei puuduta juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid (juhatus, nõukogu), tuleb nad puhkusereserviarvestusse lisada juhul kui lepingutes on viited puhkust võimaldavatele töölepingu sätetele või muud erikokkulepped.

Peale kasutamata puhkuse päevade leidmist on võimalik arvestada puhkusereserv. Selleks on vaja iga töötaja kasutamata puhkusepäevade arv bilansipäeva seisuga korrutada tema keskmise kalendripäeva tasuga. Vastava tasu arvutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Keskmise tasu arvestamisel jagatakse eelneva kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasud sama ajavahemiku kalendripäevadega. Sealjuures jäetakse kalendripäevadest välja riigi- ja rahvuspühad ning samuti töötaja puhkusel oldud või haiguse päevad. Tihti tekitab ka küsimusi, et millised aluskuud üldse arvestuse aluseks võtta. Pigem leiab praktikas kasutust juuli-detsember, kuna puhkusetasude väljamakse ei toimu varem kui järgmise aasta jaanuaris. Samas, aga ei ole ka vale kasutada juuni – november ehk arvutamise vajaduse tekke eelnev kuud.

Tulemuseks saadud kasutamata jäänud puhkuse tasu tuleb koos sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksega kajastada aruandeperioodi kuluna ja bilansilise kohustusena. (Reservi vähenemise korral võrreldes eelneva aastaga, tuleb kajastada vastava kulu vähendus). Raamatupidamiskannete aluseks on vaja koostada vastavat arvestust sisaldav õiend.

Puhkusetasu eraldise kajastamiseks raamatupidamisarvestuses kasutatakse kahte meetodit:
1. Puhkusetasu kohustust arvestatakse ainult kord aastas inventuuri meetodil ehk raamatupidamises suurendatakse või vähendatakse vastavat kohustust ja/või nõuet (töötaja on puhkust bilansipäeval rohkem saanud kui ta õigus on olnud).
Üheks kirjendamise viisiks võib reservi suurenemisel olla:
    K Puhkusetasu kohustus (bilansi konto)
    D Palgakulu
    D Sotsiaalmaksukulu
Reservi vähendamisel tuleks teha täpselt samasugune vastand kanne.

2. Puhkusetasu kohustust arvestatakse igal kalendrikuul. Sellisel juhul kasvatatakse aasta jooksul puhkusereservi kindla protsendi võrra töötasu-, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kuludest (% kujundatakse vastavalt ettevõtte varasemale kogemusele) ning vähendatakse väljamakstud puhkusetasude kulu võrra. Aasta lõpul tehakse inventuur ning korrigeeritakse arvestatut.

31. MÄRTSIKS TULEB KOOSTADA PUHKUSTE AJAKAVA
Iga kalendriaasta alguses tuleb jooksva kalendriaasta kohta tööandjal koostada puhkuse ajakava, mille peab töötajale teatavaks tegema kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31. märtsiks. Ajakavasse märgitakse nii põhipuhkus kui ka eelmistest perioodidest kasutamata jäänud puhkus. Lisaks võib märkida poolte kokkuleppel ka muud seaduses ette nähtud puhkused, sellisel juhul lähtutakse nende andmisel kokku lepitud ajakavast. Tähele tuleks panna, et riigi poolt hüvitatavad lapsepuhkuseid ja isapuhkusi on võimalik välja võtta vaid tööpäevadel. Kui ajakava ei koostata või kui mingit puhkust ajakavasse ei märgita (nt õppepuhkus), siis on töötajal õigus 14 päevase etteteatamisega vastavast puhkust kasutada. Teatamine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tööandjal ei ole võimalik sellest keelduda.

Kui töötaja soovib minna põhipuhkusele enne 01.04 ning ajakava ei ole veel koostatud, siis on tal seda õigus teha poolte kokkuleppel. Muude puhkusteliikide korral peab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva oma soovist ette teatama.

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, kuid samas võib tööandja otsuse alusel tööaja hulka arvata ka muud aega, kui töötaja on poolte kokkuleppel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.

Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses, sealjuures ei sõltu saada olevate puhkuse päevade arv sellest, kas töötaja on täistööajaga või osalise koormusega. Igal juhul on tal õigus terve töötatud kalendriaasta eest vähemalt 28 puhkuse päevale, kui seadus ei sätesta pikemat põhipuhkust või kui pole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses. Pikem puhkus võib tulla ka eriseadustest.

Kui kalendriaastas oli ajavahemikke, mida tööaja hulka ei arvestata, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on töötanud vähemalt kuus kuud. Tööandjaga kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Puhkuse andmine vormistatakse tööandja poolt kehtestatud sisemistes reeglites toodud korras. Lisaks tuleks töötajate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tööandjal selgitada oma põhimõtteid kõigile töötajaile kättesaadavas korralduses. Korralduses võib olla näiteks ära toodud tööandja seisukoht, et puhkuse taotlustes ja puhkuse ajakavas (muudatustes) on kõikide töötajate puhul sarnane käsitlus, mille kohaselt puhkuse perioodid ei lõpe tavaliselt reedega.

Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkuste ajakava saab muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Põhipuhkust endale sobival ajal on õigus nõuda:
 - naisel vahetult enne ning pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
 - mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
 - vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal;
 - koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Tööandja võib töötaja puhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks. Puhkuse katkestamisest ning edasilükkamisest tekkinud kulud on tööandja töötajale kohustatud hüvitama. Samuti on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötaja on kohustatud teatama tööandjale puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel. Töötajal on õigus kasutada saamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

Kui üldjuhul on puhkuseajakava muutmine vaid poolte kokkuleppel siis põhipuhkuse ajakava muutmine ülal toodud põhjustel võib toimuda ka ühepoolselt.

Osale arutelus

  • Egle Vainula, eLMEK Accounting OÜ tegevjuht, Eesti Raamatupidajate Kogu nõukoja liige

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad