Kui kroonilisest konfliktist saab töökiusamine

Taimi Elenurm
Tööpsühholoog ja superviisor, EEK Mainori lektor Taimi Elenurm

Krooniline konflikt kasvab töökiusuks, kui alandav ja vaenulik käitumine (mida tajuvad sellisena nii kiusatu kui ka pealtvaatajad) kordub ning on pikaajaline (st on kestnud mõne kuu) ja kui kannatanul pole võimalik end selle eest kaitsta

Selline käitumine põhjustab emotsionaalset kahju, mis mõjutab töötaja vaimset ja füüsilist tervist ning vähendab ka töövõimet – sellise selgituse annab töökiusamisele Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuur. Töökiusamiseks ei saa pidada korduvat konflikti või lihtsalt mühaklust ega ka seda, kui juht esitab töökorraldused valjuhäälselt või nõudlikult ning kordab neid jõuliselt. Töökiusamine on tõenäoline, kui see on tekitanud vaimse ja emotsionaalse seisundi häireid: kroonilise tööstressi ja tööhirmu, ärevuse, depressiivsuse; kui on kahanenud töövõime ja töötahe ning soov töökaaslastega suhelda.

Kiusaja on enamasti isik, kes tunneb, et omab võimu ja kontrolli kellegi teise üle. Teda iseloomustab oskamatus ja tahtmatus temast erinevate või talle vähem sobivate inimestega koostöötamiseks suhelda. Enamgi veel, ta püüab nende arvelt endale kasu lõigata.

Austraalia psühhoterapeut Meredith Fuller koostas kiusaja psühholoogilise portree: teda kannustab külm ja kalkuleeritud soov töökaaslast kahjustada, mistõttu pole kiusamine juhuslik, vaid enamasti teadlik ning tahtlik tegevus. Kiusaja siht on saada endale eeliseid, parem positsioon, näidata oma üleolekut. Kiusamine ei tulene Fulleri järgi psüühikahäirest, vaid pigem külmast ratsionaalsusest, mille põhjuseks on ametialane või isiklikku elu puudutav kadedus. Kiusajal on vajadus teist maha teha, et end upitada ja tema üle võimu saavutada. Põhjuseks on tungiv vajadus imetluse ja heakskiidu järele. Kiusajal pole kiusatava vastu kaastunnet ega austust. Kui kiusaja tajub, et tema käitumist ei peatata, valib ta oma sihtide saavutamiseks üha alatumaid ja moraali seisukohast taunitavaid vahendeid, näiteks konkurendi mustamise, laimamise, mahategemise.

Kui kiusatav kiusaja mõju alt lahkumist mingil põhjusel võimalikuks ei pea, muutub tema isiksus: ta võib võtta üle kiusaja käitumisviisi ja rakendada seda ise endast nõrgemate peal või muutub krooniliselt ärevaks või loiuks. Kiusamise tõttu võib inimene alistuda ja muutuda kiusaja „teenriks“ või kaotada usu endasse ning oma võimekusse, mis omakorda vähendab töövõimet ja -tahet.

Varjatud pikaaegsele vastasseisule ja töökiusule viitav pingeline tööõhkkond on äratuntav inimeste käitumisest tiimis: üksteist süüdistatakse pisiasjades, kokkulepetele ei jõuta või ei peeta neist kinni, koostöö asemel eelistatakse jäist viisakust, boikoteerimist ja lõpuks ka avalikku vastuhakku. Tiimi liikmed jagunevad eri leeridesse, vastastikku käiakse üksteise peale juhile või juhtkonnale kaebamas. Pilked ja solvangud kasvavad üle laimuks ja ässitamiseks. Kui usk teist poolt seljatada kaob, siis pinge ei vaibu, vaid teiseneb pigem hirmuks, loiduseks või näiliseks ükskõiksuseks, millega kaasneb üldine töövõime langus ja vastutöötamine muudatustele. Omakasu nimel organisatsiooni (muutuvaid) eesmärke või töötajate vajadusi eiravatele ja neid saboteerivatele juhtidele ning mõjuvõimu omavatele liidritele võib tiimi selline meelestatus olla kasulik.

Mida saab töökiusu olukorras teha personalijuht, töökeskkonnavolinik või usaldusisik

Kolmas osaline, kes kaasatakse töökaaslaste või juhi-alluva võimalikku kiusamise olukorra lahendamisse, on enamasti järgmise tasandi juht ja juhtkond, personalitöötaja või mõni töökeskkonna nõukogu liige. Kiusamise olukorra lahendamine nõuab delikaatsust ja konfidentsiaalsust. Kui keegi tunneb, et on kiusatud, peaks tema kaebusele reageerima kohe ja kiiresti, kuid kindlasti nii, et kaebaja nimi jääb välja ütlemata. Sageli tehakse viga, kui uuritakse, kes ja miks ütles, selle asemel et arutada, mida selles olukorras edasi teha. Arutellu tuleks kaasata nii kiusu osalised kui ka need, kes on toimuvat pealt näinud. Seejuures on oluline rääkida läbi lahenduste otsimise reeglid: solvanguid ja süüdistamist tuleb vältida, keskenduma peab lahenduste leidmisele, aktsepteerida tuleb töökontaktide vajadust, välja tuleb näidata head tahet (kas või vähimaks võimalikuks) koostööks ning esitada mõistlikud vastastikused ootused jms.

Positiivne ja edasiviiv suhtlus pole võimalik enne, kui osalised on saanud oma hingevalu ja arusaamatuse teise poole kavatsuste või käitumise suhtes välja elada. Kummalegi poolele peaks võimaldama seda teha tema jaoks usalduslikus ja toetavas õhkkonnas. Lahenduste pakkumisele häälestumine on võimalik alles siis, kui kriisi kaks esimest etappi – teise poole eitamine ja tõrjumine ning endale paremate tingimuste kauplemine – on edukalt läbitud.

Kui osalised pole valmis kriisi lahendama, tuleks neid toetada eraldi.

* Nõustada kiusatut, et tema personaalne haavatavus ja negatiivsed tõlgendused teise käitumise kohta väheneksid. Anda aega, et tema vaimne heaolu ja töövõime taastuks. Aidata tal leida oma tugevad küljed töötajana ja anda talle tööd, mis tal hästi välja tuleb. Koolitada teda kasutama rahumeelset kehtestavat suhtlemist nõnda, et ta karastatus kiusamisena tajutud töösuhtluse suhtes kasvaks.

* Arendada, nõustada, koolitada ja suunata kiusajaks osutunud osalist kasutama senisest laiemat ning erinevat suhtlemisstiili kannatanuga koostööni jõudmiseks. Pakkuda sellist koolitust, nõustamist või töösuhtluses edukama kolleegi mentorlust kindla teadmisega: tema suhtlussiili ja juhtimisvõtete muutmine on vältimatu, et olemasolevate inimestega koostöös tulemused saavutada.

Kriisi saab lahendada, kui mõlemad osalised soovivad olukorda parandada. Kannatanul peab jätkuma nii kannatust kui ka suuremeelsust toetada töökaaslast tema arengus parema töösuhtluse suunas. Rahumeelset ja osaliste töökohti säilitada aitavat lahendust peab soovima ka juhtkond ning ümbritsevad töökaaslased üheskoos.

Kuidas võiksid kiusu korral toimida pealtnägijad

Palju uuringuid on näidanud, et töökiusamise pealtnägijad elavad toimuvat üle ja kannatavad seetõttu samavõrd kui selle osalised. Soome Töötervishoiuamet soovitab sel juhul teha järgmist:

* soovitage kiusatul kiusajaga rääkida otsekoheselt: kiusajale tuleb öelda, et tema käitumine on vastuvõetamatu, ja paluda tal see lõpetada. Pakkuge end vajaduse korral rahumeelseks ja osalisi lahendusele suunavaks kaaslaseks, kui kiusatu läheb kiusajaga rääkima;

* kiusatakse enamasti varjatult. Soovitage rääkida ka teistega, töökeskkonnavoliniku või usaldusisikuga, et selgitada, kuidas paistab olukord teistele töötajatele. Vestlus jäägu neljasilmajutuks ja kumbki ei tohi selle sisu edastada teise poole nõusolekuta. Oma mure kurtmine ei tähenda veel seda, et kellelegi esitataks seejärel ametlik kaebus. Pigem püüavad juhid ja töökeskkonna eest vastutavad isikud muuta töökorraldust ja töösuhtlust nii, et kiusamise risk väheneks;

* soovitage pidada päevikut. Üksikud ebaõiglase kohtlemise juhtumid võivad tunduda tühisena, kui neid vaadelda eraldi, seepärast on oluline registreerida need pikema aja jooksul. Soovitage hoiduda emotsioonidest ja tõlgendustest ning talletada tõenduspõhised faktid.

Viimane soovitus on Eesti töökultuurile üsna võõras. Enamasti kiputakse väljendama tundeid (solvumine, süü, häbi jm) ja tõlgendusi („ta ähvardas, mõnitas, õiendas korduvalt“). Faktipõhist juhtumi talletamist kardetakse, sest seda käsitletakse pealekaebamisena.

Mõistlikkuse ja hea usu taastamine töösuhetes on oluline just kõrvalseisjate jaoks, et konfliktsust, vastasseisu ja töökiusu sisaldav töösuhtlus ei laieneks ega muutuks vaikimisi järgitavaks normiks.

Osale arutelus

  • Taimi Elenurm, tööpsühholoog ja superviisor, EEK Mainori lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad