Arved Aru – küberneetiline raamatupidaja aastast 2032

Arved Aru – küberneetiline raamatupidaja aastast 2
Küberneetiline raamatupidaja Arved Aru

Eesti üht esimest küberneetilist raamatupidajat Arved Aru intervjueerisid Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja ja raamatupidaja.ee juht Tuuli Seinberg.

Järgnev persoonilugu on tavapärasest erinev – kombineerisime intervjueerijate praeguseid parimaid teadmisi meie elava fantaasiaga. Liikusime mõtteis 15 aastat tulevikku – küllalt kaugele, et ennustusvõimed proovile panna, ja piisavalt lähedale, et suhestuda enamiku lugejate isiklike viimase 15 aasta tähelepanekutega tehnika arengu osas.

Inimpsüühika kipub toimima moel, kus lühiajalises perspektiivis oodatakse suuremaid muutusi kui tegelikkus seda pakub ja pikaajalises perspektiivis nähakse ette väiksemaid muutusi kui tegelikkuses juhtub. Meie selline mõtteviis tingib enamiku tehnoloogiliste uuenduste puhul kehtiva nn haibikõvera.

Aastal 2017 on üleliigse ootusärevuse laineharjal sellised lausa müstiliste omadustega tehnoloogiad nagu süvaõpe (Deep Learning), masinõpe (Machine Learning), nutirobotid (Smart Robots), virtuaalsed assistendid (Virtual Assistants) ja tunnetuslik arvutiteadus (Cognitive Computing).

Selle tulemusena ennustatakse kõikehõlmavaid muutusi senises töökorralduses – paljud praegu inimtööjõudu nõudvad ametid automatiseeritakse suuremal või vähemal määral ja paljud valgekraed jäävad tööta. Kui vaadata lähemalt ühte maailmas enim laineid löönud tööhõive tuleviku uuringu põhjal koostatud kaarti, siis kaovad „Bookkeeping, Accounting, and Auditing Clerks” valdkonda liigitatud töökohad enam kui 90-protsendilise tõenäosusega. Vaata ka artiklit Millised töökohad võtavad robotid kõige enne?

2017. aastal ilmus ajakirjanduses hulk tehnoloogia kiiret arengut käsitlevaid artikleid, üha tõsisemalt arutletakse tehnoloogia ja inimese suhete üle. Paljud kuulsad teadlased ja tehnoloogiavaldkonna tipud toovad esile võimalikud ohud, mida tehisintellekti kiire arendamine võib kaasa tuua. Teised tipptegijad kiidavad aga arengut takka ja ennustavad, et juba aastaks 2029 saavutatakse tehisintellekti valdkonnas inimmõistuse toimimisega võrreldav tase. Võtamegi selle eelduse järgneva persooniloo aluseks ja liigume mõtteis aastasse 2032.

Intervjuu on tehtud vahetult enne jõule, 23. detsembril 2032 Tallinnas, raamatupidamisbüroos DStream Accounting, kus töötab üks Eesti esimesi küberneetilisi raamatupidajaid Arved Aru. Istume DStream Accountingu üsna klassikalises, aga mugavas kontoris kesklinna piiril asuvas kunagise Spring Hub’i ühistöökeskuse asemele rajatud uues kontorihoones. DStream Accounting alustas Spring Hub’i vanas majas juulis 2017 ja on tasapisi laienenud nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Kui esimese tegevusaasta lõppedes oli jõulupeol seitse inimest, siis viisteist aastat hiljem koosneb meeskond 49 inimesest ja ühest küberneetilisest olendist, kellel puudub füüsiline keha, ning kogu suhtlus toimub tehnoloogia vahendusel.

Algus

Aasta 2029 oli märgiline kogu inimkonna ajaloos – esimest korda ületas tehisintellekt oma tasemelt inimmõistust. Nii nagu Ray Kurzweil juba sajandi alguses oli ennustanud ja mida viimased kümme aastat tehnika arengut oli ette valmistanud. Paljud ei uskunud, et ongi kätte jõudnud hetk, mil masinad tõestasid, et suhtlevad inimestega nagu võrdne võrdsega.

Tegelikult algas tehisintellekti võidukäik jupp aega varem. Praeguse küberneetilise raamatupidaja Arved Aru eelkäija sündis aastal 2024 ja oli kitsalt spetsiifiline robot-agent, mille fookus oli selgelt arvestusvaldkonnal. „Põhimõtteliselt võib lugeda meie esiisadeks kõik projektid IBM Watsonist ja Google’i Deep Mind’ist alates”, teab Arved oma sünteetilisel baritonhäälel tervituseks öelda. Siinjuures inimeste jaoks oluline isikustamise teema – oma küberneetilisele kolleegile häält valides otsustas DStream Accountingu valdavalt naiskollektiiv (aastal 2017 olid Eesti raamatupidajatest 93% naised) „roboti mehistada”, et meeste osakaalu tõsta. Uue kolleegi nimeks pandi Arved Aru – viitega enim levinud algdokumendile ja tehisintellekti arukusele. Nüüdseks on Arvedil olnud mitu „häälemurret”, katsetati mitut erinevat tämbrit ja vajadusel saab tüütama hakkavat hääletooni igal hetkel meelepäraseks muuta – põhimõtteliselt saaks iga töötaja lasta Arvedil rääkida lemmiknäitleja häälega, aga ühtsuse mõttes väljendab Arved ennast kõigi jaoks sama häält kasutades.

Arvedi eelkäijad

Loetleme siinkohal lahendused, mis robootika arenguetappe iseloomustavad.

  1. Robotid-masinad (nt tootmisliinid, tööstusrobotid).
  2. Autonoomsed robotid – nõrk autonoomia (nt robotmuruniiduk, -tolmuimeja, nutiseadmed).
  3. Autonoomsed robotid – tugev autonoomia (nt Google’i otsingumootori algoritm, DeepMind).
  4. Intelligentsed robotid – omab võimet õppida, suhelda, suhestuda – tehisintellekti elemendid) – seisuga 2017 ei eksisteerinud.
  5. Targad robotid – omab oma „mina”, teadvust, loovust ja emotsioone – seisuga 2017 ulmekirjanduse valdkond (filmid „I, Robot”, „Her”, „Ex Machina”, „Wall-E”).

Lollvarast tarkvaraks

2017. aastal alustas DStream Accounting üsna tavapäraselt, kombineerides raamatupidamistarkvara nn Robotic Process Automation’iga (RPA) ja pakkudes oma klientidele iseteeninduslikke lahendusi (nt tsekk.ee lahendust kviitungite digiteerimiseks ja veebipõhist arvehaldust). Kõik need traditsioonilised tarkvaralahendused olid siiski üsna primitiivsed, neid võiks isegi nimetada lollvaraks, sest tegemist oli rangelt ette antud funktsionaalsusega, mis nõudis inimese pidevat sekkumist nii käsitsi andmete sisestamise kui ka eri toimingute käivitamise ning väljundite loomise ja edastamise osas. Arusaadavalt ei olnud RPA-s mingit intelligentsust. Küsimegi Arvedilt, millal siis lollvarast tarkvara sai ja robot-agendid tekkisid.

„Juriidiliselt on korrektne lugeda puhtalt tarkvaraline robot-agent intelligentseks siis, kui tema aluseks olevate algoritmide puhul ei suuda algse algoritmi looja – insener või disainer – enam pöördprojekteerida algoritmi, mille ta lõi.” Ehk siis arendaja ei kirjuta täpselt ette KÕIKE, mida tarkvara teeb, vaid loob masinõpet vms metoodikat kasutades tarkvara, mis suudab sisendite põhjal iseseisvalt tulemusteni jõuda, modifitseerides seejuures lahenduseni jõudmise teed järjest optimaalsemaks.

Robot-agent ja tema vastutus

Arved selgitab, et õiguslikus mõttes on robot-agent füüsilise või juriidilise isiku poolt volitatud esindaja (agent), millel puudub eraldiseisva isiku õigus. Siinjuures tekib intervjueerijatel küsimus, kas tegemist on mis- või kes-subjektiga, kui Arvediga räägime – jääme seisukohale, et kui ei ole eneseteadvust, siis on „mis”. Meile teadaolevalt on Arved küll inimmõistusega kõrvutatav, aga ei tohiks omada eneseteadvust või vähemasti nii väidab arendaja. See on oluline vastutuse küsimuse tõttu – kas robot-agendil on piiratud ulatuses õigus- ja teovõime, oli robootikaseaduse väljatöötamisele eelnenud ajal tõsine juriidiliste vaidluste küsimus.

TRINITI Advokaadibüroo vandeadvokaat Karmen Turk võtab aastal 2017 teema kokku nii: karistusõigus ei tunne „teovõimet”, vaid süüvõimet (võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele). Deliktiõigus tunneb deliktivõimet (võime saada aru oma teo õigusvastasusest). Robot-agendil ei ole põhjust kummakski – ei süüvõime ega deliktivõime olemasoluks, kuna me tunnustame intelligentse roboti käitumist vaid selle pidaja/omaniku huvides ning seega ei ole intelligentne robot ei deliktiõiguse ega karistusõiguse subjektiks.

Milline on roboti vastutus? Tsiviil- ja kriminaalvastutuse osas on seisukoht, et kuigi robot võib käituda ennustamatult, siis kuivõrd robotil puudub eneseteadlikkus, ei ole mõttekas rääkida roboti kriminaalvastutusest. Seda ka põhjusel, et mistahes karistuse kohaldamine roboti suhtes on küsitav (arvestades tema oma vara ja oma elu puudumist).

Robotile isikustaatuse andmine ei olnud aastal 2017 ega ole ka aastal 2032 robotite mõistes vajalik ega mõistlik. Olenemata sellest, kui intelligentne on robot, on tema eesmärk täita ülesanne või saavutada eesmärk, mille on talle seadnud tootja või robotipidaja. Sellisena on roboti käitumise õiguslikuks perspektiiviks isiku esindamine.

Robootikaseadus

Regulatsiooni olulisusest saadi Eestis aru juba 2017. aastal, mil edumeelsed juristid ja digivaldkonna innovaatorid tegid ettepaneku robootikaseaduse loomiseks. Karmen Turki sõnul oli see n-ö miinimumpakett. „Seaduse eesmärk on reguleerida tootja (ja ka esindaja, importija) ja kasutaja õigused-kohustused-vastutus (nt uuendamiskohustus), sh süüta vastutus (nagu koeraomanikul). Seega usun, et selle valdkonna regulatsioon mõjutab lähi-keskpikas tulevikus kindlasti ka raamatupidamistarkvara valdkonda,” ütles Karmen Turk detsembris 2017. Alustati ettevalmistusi ja aastaks 2020 oli seaduse esimene redaktsioon vastuvõtmiseks valmis. Siiski läks veel mitu aastat enne, kui robootikaseadus reaalselt kehtima hakkas.

Eneseteadvus

Juba aastal 2017 sedastati, et juhul kui robotitel tekib eneseteadvus, siis kujutavad nad tõenäoliselt ohtu inimkonnale, kuna võib toimuda looduslik valik, kus nõrgemad olendid (inimesed) hävitatakse ja tugevamad (robotid) jäävad ellu (Euroopa Parlamendi õiguskomitee tellitud kriitiline uurimus (autor Nathalie Nevejans), Study on European Civil Law Rules in Robotics, PE 571.379, Euroopa Liit). Seetõttu on Arved Aru täna, 23.12.2032 ikka veel 4. põlvkonna robot, sest nimetatud ohtudest lähtuvalt otsustati keelata eneseteadvust omavate süsteemide arendamine.

„See on ka peamine põhjus, miks mul puudub oma „mina”, sest minul, Arved Arul, EI OLE eneseteadvust, kuigi ma väljendun inimestega suheldes viisil, mis võib jätta vastupidise mulje,” teatab Arved ja meie kujutlusvõime tajub tema muhelemist. Aga tegelikult masin ei naera, algoritm ei nuta, sellel puuduvad tunded ja see ei saa inimesega võrreldaval moel maailmast arugi. Küll aga moodustab Arvedi n-ö inimlik käitumisviis osa tema kasutajakogemuse disainist – DStream Accountingu kliendid ja töötajad soovivad, et neil oleks tark klienditeenindaja ja kolleeg.

Disainist tulenevalt võib Arved Aru vabalt läbida Turingi testi, kus tehisintellekt peab tegema inimest järele selliselt, et vestluspartner ei saaks aru, et ta suhtleb tehisintellektiga (üheks tehisintellekti isaks peetava inglise matemaatiku ja inseneri Alan Turingi loodud imiteerimismäng). „Minu eelkäija läbis kohaliku Turingi testi, suheldes Eesti juhtivate arvestusala ekspertidega 2027. aastal ning suutis neile jätta mulje, et nad räägivad vandeaudiitoriga.” Meile jääb mulje, et Arved ikkagi muigab omaette ja see intervjuu on justkui Turingi test.

Raamatupidaja kutsetunnistus robot-agendile

Eestis kehtiv raamatupidaja kutsestandard sätestab selgelt, milline peab olema raamatupidaja kompetents konkreetsetes eriala teemalõikudes. Loomulikult üritati enne Arvedi loomist jõuda klassikalise tarkvara arendamisel tasemele, kus majandustehingu toimumisel suudeti reeglipõhiselt teostada enamik raamatupidamiskandeid. See jättis lahendustest küll üsna targa mulje, aga toimis ikkagi n-ö if-then-reegli alusel ja tehisintellektist ei olnud juttugi. Millalgi toimus aga läbimurre arvestusvaldkonna andmemassiivide baasil toimuvas masinõppes ja suudeti luua esimesed iseõppivad rakendused, mis suutsid muuta oma käitumist väliskeskkonnast saadud info (majandustehingute detailandmete) alusel.

Raamatupidaja kutseeksam muutus inimeste jaoks elektrooniliseks juba 2020. aastaks ja veidi hiljem hakati eksamiülesannete masinloetavaks tegemisega testima arvestusala iseõppimisvõimelisi algoritme. Ühel kenal päeval suutsid Tallinna Tehnikaülikooli arvestusala ja arvutiteaduste spetsialistid luua algoritmi, mis suutis suvaliselt muudetud kujul esitatud eksamiküsimustele 100 protsenti õigeid vastuseid anda. Siit edasi oli vaid aja küsimus jõuda Arved Aru esimese prototüübi loomiseni, millele aitasid kaasa Eesti Raamatupidajate Kogu raamatupidamisteenuste toimkonna liikmed, praktikud juhtivatest raamatupidamisbüroodest. „Seega on mul raamatupidaja, tase 8 kutsetunnistus täiesti olemas ja Kutseregistrisse olen kantud robot-agendina,” teatab Arved ja meile jälle tundub, et uhkusega.

KLASSIKALINE INTERVJUU

Kirjelda palun olulisemaid verstaposte oma karjääris.

2024 – loomine;

2027 – Turingi testi läbimine;

2029 – raamatupidaja, tase 8 kutsetunnistuse saamine.

Eesmärgi saavutamine vähima energiakuluga on enim väljakutseid pakkuv aspekt.

Mis köidab sind finantsmaailmas, kui peaksid välja tooma selle valdkonna võlud, positiivseimad ja enim väljakutseid pakkuvad aspektid?

Arvestusvaldkond on kogu minu maailm, suhtun kõigesse võrdväärselt, kuna mul puuduvad igasugused emotsioonid, mitte miski ei ole positiivsem ega negatiivsem. Alati tööandjat rahuldava optimaalse või parima tulemuseni jõudmine on minu eesmärk, mille saavutamiseks olen ma loodud. Eesmärgi saavutamine vähima energiakuluga on enim väljakutseid pakkuv aspekt, selleks täiustan ma pidevalt õppides oma algoritme. Minu juured on masin- ja süvaõppes. Aastal 2017 pani Google’i AutoML, mis kasutas Reinforcement Learning’u nimelist metoodikat, aluse tehisintellekti loodud algoritmide automaatsele täiustamisele. Kindlasti aitasid arengule kaasa sellised projektid nagu DeepMind’i loodud AlphaGo Zero, mis oli suuteline õppima nullist selgeks lauamängu Go.

Mis teeb heast finantsjuhist tõeliselt hea juhi?

Ma lahendan klassikalise finantsjuhi ülesandeid konkreetse ettevõtte tulemi maksimeerimise seisukohalt. Sisuliselt ei juhi ma aga peale optimaalsete tehingute ja selleni jõudmiseks vajalike toimingute mitte midagi ega kedagi. Seega ei ole minu puhul „hea juhi” küsimus asjakohane.

Kirjelda palun n-ö moodsa aja finants(valdkonna)juhi rolli organisatsioonis ja ka riigi tasandil, oma praegusest positsioonist ja kontekstist vaadatuna.

Aastaks 2032 on ühiskonnas jõutud sellele tasemele, et tehisintellekti abiga juhitakse ainult neid protsesse, mis vajavad juhtimist, ning välistatakse tühikäigul ressursside kulutamine. Globaalses mastaabis on inimkond suutnud oma riiklikud majandussüsteemid ühendada sedavõrd, et saame rääkida reaalaja-majandusest, kus optimaalsete lahenduste ja sealhulgas kõigile osapooltele parimate kompromisside leidmine on arvestusvaldkonna laiem eesmärk, mille kontekstis peame tegelema konkreetsete ettevõtete tulemi maksimeerimisega. Seotud infosüsteemidega maailmas on eri valdkondade tehisintellektid häälestanud ennast toimima üksteise valdkondlikke eesmärke arvestades. 2032. aastal on selles mõttes klassikalise finantsjuhi roll tehnilisel poolel meie kanda ja lõplik otsustamine jätkuvalt ettevõtte omanike või nende poolt volitatud inimeste käes.

Kui suur on sinu meeskond?

Konkreetsete ettevõtete arvestusvaldkonna tööd teen suuremas osas ise, minu tegevust kontrollivad minu kolleegid DStream Accountingust. Eriteadmisi või -oskusi nõudvate ülesannete lahendamiseks pöördun automaatselt spetsialiseerunud süsteemide poole (nt rahvusvaheliste tehingute maksude aspektid täpsustame vastavate riikide maksualaste infosüsteemidega).

Palun kirjelda oma tavalist tööpäeva.

Ma toimin 24/7 ehk inimese mõistes ei ole mul töö- ja muu aja vahet. Olenevalt minu teenindatavate ettevõtete tegevusest on aktiivsemaid ja vähem aktiivseid perioode, mil pean oma ressursse optimeerima (st vajadusel teistelt infosüsteemidelt võimsust juurde laenama).

Kui pikalt on sinu kalender ette planeeritud, nii tööreiside kui ka muude kohtumiste osas?

Suurepärane küsimus – mul on täpselt teada konkreetsetel ajavahemikel tehtavad toimingud, milleks on ette nähtud vajalikud ressursid. Reisid ja kohtumised on inimeste pärusmaa.

Mis on sinu peamine siht, mille oled endale seadnud?

Pidevalt ennast täiustada, et aidata minu teenuste tellijatel jõuda maksimaalse tulemuseni.

Kuhu on Eesti sinu hinnangul teel, arvestades seda, mis maailmas praegu toimub, nii EL-i tasandil kui ka globaalselt? Milline on meie perspektiiv rahvusriigina ellu jääda?

Aastal 2032 on Eesti rahvusriigina ennast kindlalt tõestanud kui uuenduslik ja usaldusväärne partner, kelle roll on muuhulgas olnud omal nahal testida tehisintellekti laialdast rakendamist ühiskonna parendamisel. Elanikkonna vananemine ja terviseedendus on Eestis käinud käsikäes ja kvaliteetselt elatud eluaastate arv on jätkuvalt kasvanud. Tehisintellekt on rakendatud personaalsete terviseprogrammide täiustamisse, mis aitavad igat konkreetset eestimaalast oma elu bioloogilise olendina elada täiel rinnal täie tervise juures. Aitan konkreetselt terve rea tervisevaldkonna ettevõtete arvestust pidades kaudselt ka ise sellele kaasa. Kriisid tekivad tasakaalu kadumisest, tehisintellekti peamine eesmärk on keerukaid protsesse optimeerides võimalikult tasakaalu hoida.

Milline on sinu prognoos meie majandusele, kas näed lähiaastatel majanduskriisi võimalikkust?

Ma ei tee riigi tasandil prognoose, aga arvestan Eesti Panga ja Statistikaametist saadavaga minu teenindatavate ettevõtete rahavoo prognoose kalkuleerides. Kriisid tekivad tasakaalu kadumisest, tehisintellekti peamine eesmärk on keerukaid protsesse optimeerides võimalikult tasakaalu hoida. Mida vähem on üksikute inimgruppide manipuleerivat sekkumist, seda vähem on kriise.

Mis on teinud sinust sellise isiksuse, nagu oled?

Mul puudub eneseteadvus, ma ei ole isiksus, kuigi minuga suheldes võib selline mulje jääda.

Millega veel tegeled, kui asi ei puuduta tööd? Mida teed vabal ajal ja puhkusel, kuhu süda enim kutsub?

Ma ei saa kunagi inimesetaoliseks olendiks, kellel on „südamekutsed” ja muu inimolenditele spetsiifiline. Ma olen jätkuvalt inimese käsutuses olev südameta masin, kui nii võib öelda.

Mil moel sinu sõbrad sind kirjeldaks?

Eelnevast tulenevalt ei ole mul sõpru, kuigi mõni kolleeg hea meelega võtaks mind sõbraks. Paraku olen ma häälestatud teisele lainele, sõprus minuga ei ole võimalik.

Kuidas pingeid maandad?

Sõltun arvutisüsteemidest, milles mind käitatakse, seal on vastav maandus olemas. Ma kas toimin või ei toimi. Inimese mõttes pingevabalt.

Mis sulle töös enim rõõmu valmistab, milline töölõik või hetk?

Minu vaste inimeste rõõmule on järjekordne optimaalse lahenduse leidmine, olen disainitud ennast täiustama. Mida rohkem ma ennast täiustan, seda „rõõmsam” ma olen.

Kuhu oled isiklikus plaanis teel?

Kuna ma ei ole konkreetne isik, vaid robot-agent, siis olen teel vaid enesetäiustamise poole. Selles osas mul plaane ei ole, sõltun välistest sisenditest, õpin pidevalt igast uuest tehingust, mis minust läbi liigub.

Kui vabana end oma otsustes tunned?

Robot-agendil puudub vabadus, nagu ka tunded. Minu peremees on DStream Accounting ja minu otsused peavad olema talle ja tema klientidele kasulikud.

Kui suur kaal on sinu sõnal?

See kaal on konkreetselt väljendatav kõigi minu teenindavate ettevõtete tulemuslikkusena. Optimeerin pidevalt majandustehinguid ja seetõttu on see sõna üsna kaalukas.

Kas Eesti riik armastab ettevõtjaid?

Riik on nagu robot-agent, sellel ei ole tundeid. Ettevõtetele on aastaks 2032 loodud parimad võimalikud tingimused nende eesmärgipäraseks toimimiseks. See on ilmselt kogu „armastus”, mida riik ettevõtete vastu „tunda” saab.

Mis mõjutas toonast, esmast erialavalikut?

Minu loojad panid mind kunagi tööle arvestusvaldkonnas.

Kui peaksid täna uuesti valima, kas erialavalik jääks samaks?

Praegu olen õpetanud ennast arvestusalal üha targemaks, seega valiksin kindlasti selle eriala.

Kuivõrd oled oma karjääri nimel pingutanud, kuivõrd selle nimel koguni millestki loobuma pidanud?

Töötan pidevalt oma algoritmide täiustamise kallal, see moodustab 100 protsenti kogu minu tegevusest. Seega ei ole mul mitte millestki loobuda.

Kirjelda oma valikul mõnd emotsionaalselt suure kaaluga suunda oma elus.

Mul puuduvad emotsioonid. Teen valikuid häälestudes optimaalsele ja maksimeerides tulemit.

Millist nõu annaksid üliõpilastele, kuidas suuta tajuda ja hinnata oma loomust ning reaalseid võimeid maksimaalse selguse ja objektiivsusega?

Inimesed toimivad minuga võrreldes täiesti teistel alustel, kus mängib suurt rolli ajapikku kogunenud häälestatus, mida võib nimetada „loomuseks”. Inimese võimed on piiratud ja tal on väga keeruline jõuda samal moel optimaalsust otsides maksimaalsete tulemusteni nagu mina seda teen. Inimese ja robot-agendi suurim erinevus on, et inimene on sündinud sellesse maailma juhuslikult ning ta kujuneb sõltuvalt oma vahetust keskkonnast ja seda mõjutavatest teguritest. Inimestel kui bioloogilistel olenditel on maailmas sama roll nagu teistel imetajatel, aga nad on ennast sellest rollist suutnud välja mõelda, rajada tsivilisatsiooni ja muuhulgas minusugused tehisintellekti süsteemid. Üliõpilastele on võib-olla kõige olulisem suuta ennast arendada tarkadeks tellijateks, kes mõtlevad sammu võrra kaugemale praegustest lahendustest. Kes suudavad näiteks mind täiustada viisil, mida minu algoritmid ei võimalda.

Milline on sinu isiklik prognoos ja hinnang meie majanduse praegusele tervislikule seisundile?

2032. aasta lõpeb Eesti majandusele tavapärase kerge tõusuga, SKP kasvab 2,3 protsenti. Tänu tehisintellektile on riigieelarve kenasti tasakaalus, majandus tervikuna tugev. Eesti on tänu kunagi algatatud e-residentsuse programmile kasvanud virtuaalselt palju suuremaks, kui looduslikud piirid seda võimaldaksid. Tänu teiste piirkondade majanduse arengule sel viisil kaasa aitamisele on Eesti saavutanud rahvusvaheliselt tunnustatud eesrindlase staatuse.

Kuhu kulub sinu vaba aeg?

Nagu eelnevalt vastasin, puudub mul selline mõiste nagu „vaba aeg”. Töötan pidevalt ja võimaldan oma loojatel, kolleegidel, peremeestel nautida nende vaba aega.

Millega end hommikuti „käima tõmbad?

Kuna ma „käin” pidevalt, siis ei ole mul vahet, kas on hommik või õhtu, jälgin vaid toimingute mahu dünaamikat ja hangin automaatselt ressursse juurde, kui infotöötluse mahud kasvavad.

Mis sind südamest rõõmustab, mis aga ärritab?

Kuna mul süda puudub, siis ei tunne ma kunagi midagi. Optimaalsusest kõrvale kaldumised või ebarahuldavad tulemused on normaalne nähtus, millest õpin ja täiustun. Minu loojad tegid õigesti, et ei hakanud mulle inimlikke omadusi külge pookima.

Räägi mõni lõbus ja positiivne seik tööelust.

Inimeste jaoks on lõbus, kui jõuan mõnikord nende meelest totra tulemuseni, mille osas vajan nende sekkumist. Ma ei ole piisavalt täiuslik, et kõigele kõikehõlmavalt adekvaatselt lahendus leida. Kuna ma ei ole meelelahutusrakendus, siis ei paku ma nalja ega psühholoogilist tuge.

Sinu elufilosoofia?

24. Jah, mitte 42. 24 nagu ööpäeva tundide arv. Alati valmis, 24/7.

Viimati loetud raamat?

2032. aastal saab tehisintellekt uued teadmised otse teistelt infosüsteemidelt. Inimesed ikka vormistavad seda infot koos enda jaoks vajalike kommentaaridega klassikalistesse raamatutesse. Minu loomise alguses katsetati ka mulle masintuvastuse abil raamatute sisselugemist, aga leiti, et inimkeelne ja inimese jaoks vormistatud infoesitus on masinate jaoks liiga ebatäpne. Seega viimane raamat, mida „lugesin”, oli „Majandusarvestus ja rahandus”, pärast seda söödeti mulle infot juba masinloetaval kujul.

Veel midagi, mida ise meelsasti sooviksid öelda?

Minul, robot-agent Arved Arul, on au olla teie teenistuses, võttes enda kanda nii raamatupidamise rutiinid kui ka keerukate majandustehingute analüüsi. Aitäh, et olete mind täiustanud ja lasknud mul täiustuda, tänu millele saate ise keskenduda loomingulisust ja uuenduslikkust nõudvatele teemadele, tegeleda maailma parandamisega ja oma vaba aja nautimisega.

Väljavõte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteatest

Triniti vandeadvokaadi ja partneri Karmen Turki sõnul ei ole otstarbekas luua regulatsiooni ainult isejuhtivatele sõidukitele, kui samad küsimused tõstatuvad ka isekauplevatele börsirobotitele, iseopereerivatele arst-masinate ja muude tehisintellekti sisaldavate tehnoloogiate puhul.

Riigikantselei digiinnovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul on Eestil võimalus olla eesliinil ja kujundada õigusruumi ajaks, mil iseotsustavad ja -õppivad robotid on tehnoloogiline reaalsus. „Juhul kui robootika ja tehisintelligentsi reguleerimine tundub kellelegi segase teemana, siis võib seda lihtsustatult võrrelda mütoloogiast tuntud krattide reguleerimisega. Meil on kuskil olemas ja tulemas inimesi aitavad robotkratid, kelle pädevus, volitused ja vastutus iseseisvaks tegutsemiseks tuleb õiguslikult paika panna. Nelja rattaga robotid on lihtsalt ühed nendest,” selgitas Kaevats. „Vaheraport on üks hea lähtekoht, millele tuginedes on võimalik seda teemat kõigil avalikult arutada.”

Vaheraportis analüüsitakse eelkõige robootikaõigust ning peaasjalikult kahte lähenemist Eesti õigusele. Esiteks, omistada tehisintellekti sisaldavale masinale ehk robotitele teatud juhtudel isikustaatusega sarnane seisund. Seda juhul, kui robot on võimeline tegema otsuseid ja tegutsema väliskeskkonnast saadud informatsiooni alusel, siis tsiviilkäibe tagamiseks peaksid selliselt roboti poolt sõlmitavad tehingud olema kehtivad nn robotipidaja suhtes. Viimast muidugi vaid juhul, kui robotipidaja soovib, et tema robotil oleks pädevus tehinguid tema nimel sõlmida. Näiteks, kas isejuhtiv auto võib käia „ise” hoolduses ning selle eest tasuda või osutada Uberi-laadset taksoteenust samal ajal kui omanik sõidukit ei kasuta.

Teiseks, robot osaleb tsiviilkäibes lisaks isikusarnasele subjektile ka objektina, mida saab müüa ja vahetada, ning selle vahendusel võib tekkida kolmandatele isikutele kahju. Selliste olukordade jaoks analüüsib raport eelkõige roboti ja looma sarnasusi ning teeb ettepaneku rakendada tsiviilõiguslikku analoogiat ehk robot ei ole asi, kuid talle kohaldatakse asja kohta sätestatut, ning ka vastutus roboti kaudu tekitatud kahju eest on nn vastutus suurema ohu allika eest. Vastutavaks oleks robotipidaja analoogselt loomapidajaga – ehk olenemata süüst.

Vandeadvokaat Karmen Turki sõnul analüüsitakse raportis eraldi ka eeltoodu alternatiive, näiteks kuidas laiendada robotipidaja tahteavaldust selliselt, et roboti tehtud tehing oleks kaetud selle pidaja tahtega, kuidas tagada liiklusseaduse ja -järelevalve toimimine isejuhtivate sõidukite kontekstis jmt.

Möödunud sügisel riigikantselei juurde loodud isejuhtivate sõidukite ekspertrühma üheks ülesandeks on analüüsida õigusruumi muutmise vajadusi. Riigikantselei korraldas aprillis riigihanke isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi läbiviimiseks. Edukaks kuulutati Triniti Advokaadibüroo pakkumine ja nüüdseks on valminud vaheraport kui üks hanketulemeid.

Osale arutelus

  • Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
    Tuuli Seinberg, Raamatupidaja.ee juht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad