Muudatused sotsiaalkindlustuses 2018. aastal

Kati Kümnik
Kati Kümnik tutvustab muudatusi sotsiaalkindlustuses

Uus aasta toob alati kaasa uusi seadusi ja muudatusi, nii on see ka 2018. aasta alguses sotsiaalkindlustuses. Peamised muudatused puudutavad pensione, represseeritute toetusi ja peretoetusi.

Kui seni pidi inimene pensioni saamiseks elama Eestis, siis sellest aastast on pensioni võimalik saada kõikidesse maailma riikidesse.

Seni maksti pensione väljapoole Eestit vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Selliseid riike on 35. Alates 2018. aastast selline elukohapiirang kadus ja riikide nimistusse, kuhu Eesti pensione ekspordib, lisandus veel 160 riiki.

Muudatuse eesmärk on tagada pensioniõigused ka neile inimestele, kes on liikunud Eestist välja, ning selle tulemusena on inimestel võimalus saada toitjakaotuspensioni ja vanaduspensioni kõikides kolmandates riikides.

Maksetega seotud kulud jagatakse juhul, kui inimese pension kantakse tema pangakontole kolmandasse riiki, kahasse riigi ja pensionisaaja vahel.

Pensioni eksportimisele kohaldub mitu piirangut

Kõigepealt on oluline rõhutada, et enne vanaduspensioniiga makstavat vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ja tegevteenistuspensioni eksporditakse kolmandatesse riikidesse alates üldisest vanaduspensionieast.

Teise olulise piiranguna ei maksta pensioni kolmandatesse riikidesse endise NSV Liidu territooriumil omandatud staaži eest.

Vanaduspensioni makstakse kolmandatesse riikidesse vaid isikutele, kellel on täitunud 15 aastat Eesti Vabariigi õigusaktide alusel omandatud Eesti pensionistaaži. Staažinõude täitumine on ka toitjakaotuspensioni eksportimise aluseks.

Kolmandaks kaasneb pensioni eksportimisega kohustus tõendada üks kord aastas oma elusolekut. Elusoleku tõend on pensionäri esitatav tõend, mille on kinnitanud tema uue elukohariigi ametiasutus või Eesti välisesindus ning millega pensionär tõendab oma elusolekut. Selle eesmärk on arusaadavalt vältida pensionide alusetuid väljamakseid.

Oluline on meeles pidada, et pensionisaaja peab sotsiaalkindlustusametit kindlasti teavitama kõigist asjaoludest, mis võivad pensioni maksmist või selle suurust mõjutada, olgu selleks siis elukohavahetus välisriigis või välisriigis tööle asumine.

Tõendi peab esitama igal aastal hiljemalt 31. märtsiks, tõendi esitamata jätmisel pensioni maksmine peatatakse.

Mida teha, et välisriigis pensioni saada?

Pensioni saab välisriigis elav inimene taotleda vaatamata sellele, et ta Eestis enam ei ela, ning selleks ei pea ise Eestisse kohale tulema. Pensioni taotlemiseks peab täitma nõuetekohase avalduse ja lisama oma töötamist kinnitavad dokumendid (nt tööraamat jms). Avalduse vormi leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Pension määratakse inimese poolt posti teel saadetavate dokumentide alusel, arvestades erinevates registrites olevaid andmeid.

Samas peab arvestama, et pensioni väljamaksmine kolmandatesse riikidesse on paratamatult seotud kuludega. Seetõttu jagatakse maksetega seotud kulud juhul, kui inimese pension kantakse tema pangakontole kolmandasse riiki, kahasse riigi ja pensionisaaja vahel. Igal konkreetsel juhul sõltub selline kulu kohaliku panga teenustasudest.

Kui inimesel on aga Eesti pangakonto ja ta soovib, et tema pension sinna kantakse, kannab ülekandega seotud kulud sotsiaalkindlustusamet. Samuti on inimesel õigus valida, kas ta kasutab võimalust iga kuu pensioni saada või hakatakse talle avalduse alusel pensioni maksma kord kvartalis või poolaastas.

Tänu sellele muudatusele saavad inimesed pensioni ka siis, kui nad elavad väljaspool Eestit.

1. jaanuarist 2018 jõustus Eesti ja Austraalia vahel sotsiaalkindlustusleping, mis tagab inimestele ühest riigist teise liikumisel sotsiaalse kaitse.

Muudatus puudutab Eestis ja Austraalias elavaid vanaduspensionieas isikuid, kes on omandanud pensioniõiguseid ühes või mõlemas riigis ning soovivad, et nende väljateenitud pension makstakse teise riiki. Samuti võidavad muudatusest need, kes soovivad Austraaliasse eksportida oma Eesti sooduspensioni või toitjakaotuspensioni.

Lisaks puudutab jõustuv leping Eesti ja Austraalia tööandjaid, kes soovivad oma töötajaid vastavalt lepingule teise riigi territooriumile lähetada, säilitades neile kindlustuskaitse ning tasuda sotsiaalkindlustusmakseid koduriigis.

Edaspidi on võimalus Eesti pensioni saada ka Austraalias elaval inimesel.

Õigus pensionile

Eesti ja Austraalia vaheline leping tagab, et inimesele määratakse ja makstakse pensioni olenemata sellest, kumma riigi territooriumil ta elab. Seega on edaspidi võimalus Eesti pensioni saada ka Austraalias elaval inimesel.

Kui inimesel puudub Eesti pensioniõiguse tekkimiseks Eestis nõutav pensionistaaž, mis näiteks vanaduspensioni puhul on 15 aastat, siis on selle nõude täitmiseks võimalik liita Eestis omandatud pensionistaaž Austraalia vastava kindlustusperioodiga. Sellisel juhul arvutavad mõlemad riigid pensioni suuruse proportsionaalselt oma riigis omandatud kindlustusperioodiga.

Erisusena ei liideta toitja Eestis omandatud pensionistaaži Austraalia vastava kindlustusperioodiga toitjakaotuspensioni puhul.

Pensionitaotluse saab inimene esitada sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil ta elab. Selleks peab täitma vastava avalduse ja lisama sellele oma töötamist kinnitavad dokumendid (nt tööraamat jms). Avalduse vormi leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Edasise infovahetuse eest Austraalia ametiasutustega hoolitseb sotsiaalkindlustusamet. Arvestama peab aga sellega, et pensionide määramine riikide vahel ja info kinnitamine võib vahel aega võtta kuni aasta.

Pension makstakse välja inimese avalduses näidatud pangakontole.

Topeltkindlustuse vältimine

Uuel aastal jõustuv sotsiaalkindlustusleping võimaldab ka mõlema riigi tööandjal lähetada oma töötajaid ajutiselt teise riiki tööle, ilma et tekiks topeltkindlustus – nimelt kohalduvad lepingu järgi töötajale lähetuse ajal korraga vaid ühe riigi õigusaktid. Töötaja lähetuse maksimumperiood on neli aastat.

Tööandjad saavad selleks kasutada sama taotlust, mis on ette nähtud A1 tõendi taotlemiseks.

Erinevus on selles, et taotlust ei saa esitada e-teenuse kaudu, vaid digitaalselt allkirjastatult või tavapostiga.

Alanud aastast saab lapse pealt juba kolm staažiaastat

Sellest aastast makstakse täiendavat pensionilisa ühe aastahinde suuruses iga lapse eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Ühe aastahinde suurus on praegu 5,767 eurot.

Täiendava pensionilisa saamiseks eraldi avaldust esitama ei pea – neile, kelle pension on määratud enne 2018. aasta 1. jaanuari ja kes saavad juba pensioniõiguslikku staaži või pensionilisa laste kasvatamise eest, arvutatakse pensionilisa juurde automaatselt. Uued pensionärid saavad täiendava pensionilisa pensioni esmakordsel määramisel.

Sotsiaalkindlustusamet maksab täiendava pensionilisa koos pensioniga välja jaanuaris 2018.

Uued toetuste määrad

Alanud aastast suurenesid paljud toetused. Olümpiavõitja ja paraolümpiavõitja riiklik toetus suurenes endiselt 650 eurolt 1201 eurole kuus. Toetuse uueks määraks kehtestati statistikaameti avaldatud kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Sel aastal on see 1201 eurot.

Represseeritu toetus suurenes endiselt 192 eurolt 230 eurole aastas.

Sotsiaalkindlustusamet maksab mõlemad toetused uues suuruses välja 2018. aasta jaanuaris.

Uuest aastastjõustusidmuudatused ka õppetoetuste ja õppelaenu seaduses ning õppelaenu kustutamise õigus läks üle sotsiaalkindlustusametile. Laienes nende inimeste ring, kes saavad taotleda õppelaenu kustutamist. Nüüd saavad õppelaenu kustutamist taotleda ka laenusaajad, kelle lapsel on raske puue. Oluline on meeles pidada, et kustutamisele kuulub vaid see osa õppelaenust, mis on võetud enne, kui laenusaajal on tuvastatud puuduv töövõime või laenusaaja lapsel raske või sügav puue.

Lapsevanematel on oluline teada, et lapsepuhkuse tasu, mida arvutataksetöötasu alammäärast, muutus samuti. Nimelt on 2018. aasta töötasu alammääraks kinnitatud 500 eurot kuus ja seega lapsepuhkuse päevatasu on sel aastal 23,62 eurot.

Lisaks tõusis 1. jaanuarist 2018 lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele 55 eurole kuus.

Alates 1. märtsist 2018 lisandub peretoetuste hulka uus kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus. Selle saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab kolmikuid või mitmikke. Toetust makstakse kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Toetuse suurus on 1000 eurot kuus.

Osale arutelus

  • Kati Kümnik, sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad