25. jaanuar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krediitmüük ja ebatõenäolise laekumise arvestamise meetodid

Juta Tikk käsitleb krediitmüüki ja ebatõenäolise laekumise arvestamise meetodeid
Foto: erakogu
Selles artiklis on toodud näiteid üleminekuks ebatõenäoliselt laekuvate summade otsese mahakandmise meetodilt ebatõenäolise laekumise hindamisele kogumis.

Enamik majandusüksustest müüb kaupu, tooteid või teenuseid viitmaksmisega. Sellist kauplemisviisi nimetatakse ka krediitmüügiks. Majandusüksustel on kohustus pidada arvestust tekkepõhiselt, seega kirjendatakse müügitulu üldjuhul siis, kui kaup on ostjale üle antud, kuigi raha ei ole veel laekunud. Laekumata summade ulatuses tekivad müüjal nõuded ostjatele. Selliseid nõudeid nimetatakse ka (ostjate) debitoorseks võlgnevuseks. Ostjate tasumata summade arvestust peetakse analüütiliselt ehk eraldi iga ostja kohta. Finantsseisundi aruandes esitatakse ostjate tasumata summad üksikute ostjate tasumata summade koondina.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700