Krediitmüük ja ebatõenäolise laekumise arvestamise meetodid

Juta Tikk
Juta Tikk käsitleb krediitmüüki ja ebatõenäolise laekumise arvestamise meetodeid

Selles artiklis on toodud näiteid üleminekuks ebatõenäoliselt laekuvate summade otsese mahakandmise meetodilt ebatõenäolise laekumise hindamisele kogumis.

Enamik majandusüksustest müüb kaupu, tooteid või teenuseid viitmaksmisega. Sellist kauplemisviisi nimetatakse ka krediitmüügiks. Majandusüksustel on kohustus pidada arvestust tekkepõhiselt, seega kirjendatakse müügitulu üldjuhul siis, kui kaup on ostjale üle antud, kuigi raha ei ole veel laekunud. Laekumata summade ulatuses tekivad müüjal nõuded ostjatele. Selliseid nõudeid nimetatakse ka (ostjate) debitoorseks võlgnevuseks. Ostjate tasumata summade arvestust peetakse analüütiliselt ehk eraldi iga ostja kohta. Finantsseisundi aruandes esitatakse ostjate tasumata summad üksikute ostjate tasumata summade koondina.

Kulu ebatõenäolise laekumise kajastamine

Krediitmüügil tekib mõnikord olukord, et mõni ostja ei tasu saadud kaupade eest, olgu siis põhjuseks ostja maksevõimetus või tahtlik väärkäitumine. Need asjaolud ilmnevad hiljem, kaua aega pärast seda, kui tekkepõhist arvestust pidav müüja on müügitulu ja nõuded ostja vastu kirjendanud. Aruannetes sisalduva info adekvaatsuse ja konservatiivse esitamise nõude tõttu on vaja hinnata ja kajastada nõuete väärtuse langus – nõuete allahindlused ehk ebatõenäoliselt laekuvad summad. RTJ 3 § 23 nõuab nõuete analüüsimist iga bilansipäeva seisuga, tuvastamaks, kas esineb nõuete väärtuse vähenemise tunnuseid. Ebatõenäoliselt laekuvate summade võrra korrigeeritakse (vähendatakse) nõude soetusmaksumust ja tekib kulu summade ebatõenäolisest laekumisest. Sellel kulukandel on kahene mõju:

1) selle võrra väheneb müügitulu;

2) selle võrra väheneb ostja(te) tasumata arvete (nõuete) kogusumma.

Kulu ebatõenäolist laekumist kajastatakse kasumiaruandes. Skeemile 1 on hiljuti lisatud sellekohane kirje, skeemi 2 kasutajate seas on praktikas kujunenud tava kajastada see kulu üldhalduskulude osas.

Ostjate tasumata summade kuluks kandmine ei tähenda, et laekumata summa tasumist enam ei nõuta. Kindlasti on majandusüksuse jaoks väga oluline teada täpset nõuete suurust ostjate lõikes ja pingutada (dokumenteerides oma pingutused) selle nimel, et ostjad tasuksid esitatud arved, rakendades asjakohaseid meetmeid (näiteks inkassofirma kaasamine nõuete kogumiseks).

Nõude lootusetuks muutumine

Juhul kui majandusüksus hindab jooksval majandusaastal nõude ebatõenäoliselt laekuvaks, kuid hiljem (tavaliselt järgmisel majandusaastal või veelgi hiljem) ilmnevad kindlad (dokumenteeritud) andmed ostja püsiva maksevõimetuse kohta, mistõttu luhtuvad kõik võimalused nõude kättesaamiseks, tunnistab ta nõude lootusetuks. Rahvusvahelise arvestuspraktika kohaselt kantakse ebatõenäoliselt laekuvad summad kuluks enne nende lootusetuks muutumist. Sama seisukohta väljendab ka RTJ 3 § 32. Kui nõue on tunnistatud lootusetuks, kannab majandusüksus lootusetu nõude ja selle allahindluse bilansist välja (täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki).

RTJ 3 § 26 selgitab, et individuaalselt oluliste finantsvarade (selle artikli kontekstis on finantsvaradeks nõuded ostjate vastu) väärtuse langust tuleb hinnata iga objekti puhul eraldi. Siinkohal soovitab autor tuletada meelde olulisuse printsiibi sisu (vt RPS § 16). Oluliste finantsvarade kajastamist näitlikustab RTJ 3 § 26 näide 1, kus ei ole kahjuks esitatud nõuete individuaalse hindamise korral tehtavaid raamatupidamiskandeid ega muid täpsustavaid suuniseid juhendi rakendamiseks, mis oleks kindlasti vajalikud väärtõlgenduste ärahoidmiseks.

RTJ 3 § 26 selgitab veel, et ülejäänud finantsvarade puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib väärtuse langust hinnata kogumina. Finantsvarasid, mille väärtuse langust on hinnatud individuaalselt, ei kaasata kogumina hinnatavate finantsvarade gruppidesse juhul, kui neil esinesid individuaalsed väärtuse languse tunnused; nad kaasatakse kogumina hinnatavate finantsvarade gruppidesse juhul, kui neil puudusid individuaalsed väärtuse languse tunnused.

Kui tugineda finantsarvestuse teooriale, siis RTJ 3 § 26 esitatu tähendab järgmisi võimalusi nõuete väärtuse languse (ebatõenäoliselt laekuvate summade) kajastamiseks: oluliste nõudesummade puhul rakendatakse summade otsese mahakandmise meetodit, ülejäänud nõuded, kui ei ole otseselt teada, et nende väärtus on langenud, hinnatakse kogumina möödunud perioodide kogemustele tuginedes.

Otsese mahakandmise meetod

Otsese mahakandmise meetodit kasutades analüüsitakse iga üksikut nõuet ning kui nõue hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks, kantakse summa kuluks ja samavõrra vähendatakse nõudeid ostjate vastu. Iga üksiku nõude töötlemine on töömahukas eriti majandusüksustes, millel on palju kliente. Ka summade otsese mahakandmise meetod on hinnanguline, sest ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatakse summad teatud eelduste olemasolul. Summade otsese mahakandmise meetodi rakendamise korral ei järgita tulude-kulude vastandamise nõuet, sest tavaliselt toimub müügitulu kajastamine ja mittelaekuva arvesumma kuluks kandmine erinevatel majandusaastatel. Selle meetodi kasutamise korral eiratakse ka konservatiivsuse printsiipi, sest ebatõenäoliselt laekuvate summadega finantsseisundi aruandes ei arvestata ostjate tasumata summadega vähendajana, mistõttu varad ja ka kasum on ülehinnatud.

Vestlusest praktikutega on ilmnenud, et paljudes Eesti ettevõtetes kasutatakse ainult summade otsese mahakandmise meetodit. Sellest võib järeldada, et ettevõtjad hindavad kõik nõuded olulisteks. Samas aga, kuna enamik (u 99%) Eesti ettevõtjatest liigitatakse ettevõtete arvu alusel mikro- ja väikeettevõtjate kategooriasse, võiks arvata, et otsese mahakandmise meetodit eelistatakse mingitel muudel põhjustel, võib-olla selle lihtsuse pärast. Ettevõtjatele võib tekitada probleeme ka üleminek ebatõenäoliselt laekuvate summade hindamisele kogumis, kui kogu aeg on nõudeid analüüsitud individuaalselt. Seetõttu esitatakse selles artiklis mõned näited üleminekuks ebatõenäoliselt laekuvate summade otsese mahakandmise meetodilt ebatõenäolise laekumise hindamisele kogumis.

Ebatõenäoliselt laekuvate summade suurust on võimalik hinnata järgmiselt:

1) määrata ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus krediitmüügitulus;

2) määrata ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus ostjate tasumata summade lõppjäägis.

Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsuse hindamine krediitmüügitulus, lähtudes möödunud perioodide kogemusest

Näide 1

31.12.2016, neljandal aastal pärast tegevuse alustamist, otsustas AS TAIBU minna üle ebatõenäoliselt laekuvate summade otsese mahakandmise meetodilt nende hindamisele kogumis, s.t võtta aluseks varasemate aastate nõuete tegeliku mittelaekumise osakaalu krediitmüügitulus. Seda meetodit kasutades elimineeritakse see osa müügitulust, mille ostjad on tasunud sularahas. Eelnenud aastate andmed on tabelis 1.
 

AS TAIBU arvutab ebatõenäolise laekumise osatähtsuse krediitmüügitulus, lähtudes varasemate perioodide (2013–2015) tegelikult laekumata summadest ja sama perioodi krediitmüügitulust.

Tabelisse 2 on koondatud arvutused, mille alusel kujundatakse kogemuslik hinnang ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsuse kohta krediitmüügitulus.

*Kolmandal aastal mittelaekunud summad moodustavad 2013. ja 2014. a andmetel 7,8% kogu mittelaekumisest: (300+400)/(3300+5700)= 0,078 ehk 7,8%

Seega 2015. a krediitmüügist tegelikult mittelaekunud summad 6200 ja 1000 eurot (kokku 7200 eurot) moodustavad 92,2% kogu 2015. a mittelaekumisest.

2015. a hinnanguline mittelaekumine on 7200/0,922=7800 eurot.

Seega on kolme varasema aasta kogemuste põhjal arvutatud ebatõenäolise laekumise osakaal 16 800/458 000=0,037 ehk 3,7% krediitmüügitulust. 2016. a krediitmüügitulu on 235 000 eurot (vt tabel 1). Kulu ebatõenäolisest laekumisest 2016. a on 235 000 x 0,037 = 8695 eurot.

Kulu arvutuse aluseks olev hinnanguline ebatõenäolise laekumise osakaal krediitmüügitulus fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjas. Osakaalu paikapidavust kontrollitakse perioodiliselt ja kui tegelikult mittelaekuvad summad võrreldes hinnangu andmise aluseks olnud summadega suurenevad või vähenevad, siis suurendatakse või vähendatakse varem arvutatud osakaalu. Hinnanguid rakendatakse jooksval majandusaastal ja eelolevatel majandusaastatel, tagasiulatuvaid arvutusi hinnangute puhul ei nõuta.

Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsuse hindamine ostjate tasumata summade lõppjäägis varasemate aastate kogemuste alusel

Näide 2

31.12.2016, neljandal aastal pärast tegevuse alustamist, otsustas AS TAIBU minna üle ebatõenäoliselt laekuvate summade otsese mahakandmise meetodilt nende hindamisele kogumis, lähtudes varasemate aastate nõuete tegeliku mittelaekumise osakaalust nõuete kogusummas. Eelnenud aastate andmed on tabelis 1, nende järgi arvutatakse summade tegelik mittelaekumine. Sama tabeli andmetel on võimalik välja arvutada ka nõuded ostjate vastu iga majandusaasta lõpul. Osa arvutustest on juba tehtud ja koondatud tabelisse 3. Tabelis 3 esinevad lüngad saab täita, vastates testi küsimustele 1–3.

Kui rakendatakse möödunud perioodide kogemusel põhinevaid hinnanguid, siis kantakse ebatõenäoliselt laekuvad summad kuluks majandusaasta lõpul ühe kulukandega, erinevalt otsese mahakandmise meetodist, kus kandeid tehakse pidevalt majandusaasta vältel. Kui aga hiljem ilmneb, et konkreetne nõudesumma on muutunud lootusetuks (näiteks ostja pankrotistumise tõttu), kantakse arvejärgne nõudesumma bilansist välja.

Selles artiklis ei ole selgitatud ebatõenäolise laekumise kulu arvutamist ja kulukandeid. Selleteemalisi kirjutisi on erialakirjanduses ilmunud ja vajaduse korral on neid võimalik leida teistest allikatest.

Kasutatud kirjandus

Raamatupidamise seadus

RTJ 2 „Nõuded esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”

RTJ 3 „Finantsinstrumendid”

Enesekontrolli test ebatõenäolise laekumise teemal

Küsimus 1

Eeldades, et tabelis 3 esitatavad kolmandal aastal mittelaekuvad summad seisuga 31.12.2015 on hinnatud samadel alustel kui näites 1, siis kui suur on summade tegelik mittelaekumine 31.12.2015 seisuga?

a) 7800 eurot,

b) 2700 eurot,

c) 4500 eurot,

d) 2000 eurot.

Küsimus 2

Kui suur on summade tegelik mittelaekumine kokku tabelis 3?

a) 3300 eurot,

b) 4200 eurot,

c) 5200 eurot,

d) 2900 eurot.

Küsimus 3

Kui suur on hinnanguline ebatõenäolise laekumise osakaal nõuetes ostjate vastu tabeli 3 andmetel?

a) 3,7%

b) 8,4%

c) 8,1%

d) 8,3%

Küsimus 4

Kui suured on nõuded ostjate vastu AS TAIBU finantsseisundi aruandes31.12.2016? Arvutuseks vajalikud lähteandmed on tabelites 1 ja 3.

a) 25 700 eurot,

b) 20 500 eurot,

c) 52 100 eurot,

d) 32 700 eurot.

Küsimus 5

Kui suur on kulu ebatõenäolisest laekumisest 2016. a, kui AS TAIBU rakendab tabeli 3 andmetel arvutatud tegeliku mittelaekumise määra nõuete kogumi suhtes? Nõuded seisuga 31.12.2016 arvutatakse vastusena testi küsimusele 4.

a) 8695 eurot,

b) 2082 eurot,

c) 8767 eurot,

d) 2649 eurot.

VASTUSED

Küsimuse 1 vastus: d)

Lahendus: 400 + 1000 + 600 = 2000. 3. aasta hinnanguline mittelaekumine on 600 (vt selgitus tabel 2 järel).

Küsimuse 2 vastus: b)

Lahendus: 800 + 1400 + 2000 = 4200.

Küsimuse 3 vastus: c)

Lahendus: 4200/52 100 = 8,1%.

Küsimuse 4 vastus: d)

Lahendus. Nõuded ostjate vastu 31.12. 2016:

25 700 + 235 000 – 300 – 19 500 – 200 000 – 400 – 1000 – 6800 = 32 700

Küsimuse 5 vastus: c)

Lahendus. Kulu ebatõenäolisest laekumisest 2016. a on 8767 (8200 + 2649 – 2082).

 2016. a kanti bilansist välja nõudeid 8200 euro väärtuses (400 + 1000 + 6800).

Osale arutelus

  • Juta Tikk, Tartu Ülikooli lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad