Raamatupidamise aastaaruande seos alusprintsiipidega ja eksimused aruannetes

Ave Nukka, Malle Kasearu
Ülevaade raamatupidamise aastaaruande alusprintsiipidest ja sisunõuetest

Artiklis antakse ülevaade raamatupidamise aastaaruande alusprintsiipide rakendamisest ja seostest sisunõuetega, lähtudes raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Eksimused majandusaasta aruannetes on välja toodud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli viimase kolme aasta üliõpilastöödest.

Paljudel raamatupidamiskohustuslastel lõppes kalendriaasta lõpuga majandusaasta ning läheneb kohustus esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Vaid mikroettevõtjale, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, kehtib alates 1. jaanuarist 2017 muudatus, et ta võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest.

Majandusaasta aruande koostamisenõuded tulenevad raamatupidamise seadusest (RPS) ja RaamatupidamiseToimkonna juhenditest (RTJ), kusjuures aruannete koostamisel tuleb lähtuda majandusaasta aruande taksonoomiaga kehtestatud vormidest.

Puudused aruande kvaliteedis võivad mõjutada firma mainet

Kui vormiliste nõuete puhul e-aruandluskeskkonnas loomingulisust üles näidata ei saa, sest keskkond kontrollib majandusaasta aruande koostamise jooksul kohustuslike vormide ja väljade täitmist, võrdleb põhiaruannete ja lisade arvandmete vastavust, siis sõnalise sisu ja aruande koostamise põhimõtete osas leidub jätkuvalt äriregistrile esiatud aruandeid, milles on eksitud nii raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipide kui sõnalise sisu osas. Äriregister kontrollib aruannete menetlemisel vaid teatud miinimumnõudeid ning jätab tähelepanuta sisulise vastavuse. Kuid majandusaasta aruanded on avalikud ning äriregistrist kõigile kättesaadavad ning puudused aruande kvaliteedis võivad mõjutada potentsiaalsete koostööpartnerite, võlausaldajate majandusotsuseid kui ka majandusüksuse enda mainet ja edasist tegevust.

Majandusaasta aruandes peegeldub nii raamatupidaja kui juhatuse kompetentsus.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada (RPS § 15).

Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja erisusena on 01.01.2017 lubatud neil koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Vähese avalikkuse huvi tõttu on mikroettevõtja lühendatud aastaaruandes kohustuslikult avaldatava informatsiooni hulk väga piiratud, mistõttu see ei pruugi tervikuna anda õiglast ülevaadet mikroettevõtja finantsseisundist ja -tulemusest. Lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei tohi mikroettevõtja kasutada õiglase väärtuse meetodit oma varade ja kohustiste kajastamisel, vaid peab rakendama neis olukordades soetusmaksumuse või korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit (RTJ 1). Seega aruandlusmahu muutus tingib ka arvestuspõhimõtete muutuse. Kuid mikroettevõtja võib jätkuvalt koostada ka täismahus raamatupidamise aastaaruande ning jätkata valitud arvestuspõhimõtete rakendamist.

Tulenevalt sellest, et mikro- ja väikeettevõtjad on aruandekohustuslaste seas ülekaalus ning valdav osa neist rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, käsitletakse edaspidi nõudeid ja juhiseid raamatupidamise seaduse ja RTJ-ide alusel.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on RPS kohaselt raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks teostatakse inventuurid, vormistatakse hinnangud, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruande nõuetele vastavuse uurimiseks on üliõpilased lõputöö käigus analüüsinud aastaaruande koostamise tegevusi. Vaadeldud on inventuuridokumente, hinnangute andmist ja fikseerimist ning reguleerimiskannete tegemist. Üldiselt olid majandusaasta lõpetamise tegevused läbi viidud ning olid koostatud inventuuriaktid raha, nõuete, varude ja materiaalse põhivara kohta. Kui puuduseid tuvastati, siis vaid selles, et tarnijatele pole saldoteatiseid edastatud ning seetõttu on jäänud mõne tarnijaga saldovõrdlus tegemata. Tegemata oli jäänud ka reguleerimiskandeid.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid on esitatud raamatupidamise seaduses ja RTJ-is 1 (muudetud 2016).

Majandusüksuse printsiip

Majandusüksuse printsiipijärgides peab raamatupidamiskohustuslane arvestama oma vara, kohustisi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustistest ning majandustehingutest. Majandusüksuse printsiibi rikkumisi tuleb rohkem ette omavahel seotud isikutega – füüsilise isiku ja temale kuuluva ettevõtte või samale isikule kuuluvate ettevõtetega, kui kasutatakse ühe ettevõtte raha isiklike, seotud isikute või teise ettevõtte kulude katteks. Seotud osapoolte mõistet selgitab RTJ 2, mille kohaselt loetakse pooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.

Tehinguid seotud osapooltega saab teha vaid seaduses lubatud olukordades ja tingimustel ning ülevaade nõuetest ja kohustustest seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks) tuleb esitada vastavas lisas. Kuigi eksimusi majandusüksuse printsiibi vastu raamatupidamise aastaaruandest otseselt välja ei loe, annab ettevõtte finantsseisund ja –tulemus väärinfot tegevuse hindamiseks ja edasisteks juhtimisotsusteks.

Jätkuvuse printsiip

Jätkuvuse printsiibi puhul lähtutakse raamatupidamise aruande koostamisel eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkonnal on kohustus hinnata majandusüksuse jätkuvust järgneva 12 kuu jooksul peale bilansipäeva ning kinnitada tegevuse jätkuvust tegevusaruandes. Juhul kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus, on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades ning avaldada rakendatud arvestusprintsiip.

Üheks tegevuse jätkusuutlikkust mõjutavaks asjaoluks on olukord, kui bilansipäeva seisuga ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele. See tähendab, et näiteks osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustiste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2500 eurot. Juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded”, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist.

Arusaadavuse printsiip

Arusaadavuse printsiibi kohaselt peab raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Aruandes pole vaja esitada erialaseid mõisteid ja definitsioone, mis on ühese sisuga ja rakendamiseks kõigile raamatupidamiskohustuslastele. Kvantiteet ei näita kvaliteeti. Piisavate finantsalaste teadmistega aruande lugejale on aruandes esitatud informatsiooni arusaadavuse huvides vajalik esitada sellist teavet, mille puhul on standardis jäetud raamatupidamiskohustuslasele valikuvõimalus. Näiteks põhivara soetusmaksumuse alampiir, varude soetusmaksumuse kuludesse kandmise arvestusmeetodid, põhivara amortisatsioonimeetodid jne.

Arusaadavuse printsiibi rakendamisel kasutatakse viitamist, kui erinevates aruande osades avaldatakse sama valdkonna kohta käivat informatsiooni. Näiteks, bilansi-, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjetele lisatakse viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta. Juhul kui kahes erinevas lisas avalikustatakse informatsioon ühe ja sama tehingu või finantsnäitaja kohta, tuleb need lisad ühendada omavahel ristviidetega. Analüüsitavates ettevõtete majandusaasta aruannetes esines kõige enam eksimusi arvestuspõhimõtete avalikustamise osas. Arvestuspõhimõtete lisades oli jäetud avalikustamata ettevõtetes rakendatavad arvestuspõhimõtted või sisaldasid lisad infot arvestuspõhimõtete kohta, mida ettevõtetes ei kasutatud. Puudusi esines ka viitamise osas. Nii ei olnud alati lisatud põhiaruannetele viiteid (lisade numbreid) neid selgitavatele lisadele, ristviiteid kasutati harva.

Olulisuse printsiip

Olulisuse printsiip nõuab aruandes kogu olulise informatsiooni kajastamist, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Milline informatsioon on oluline või mis numbrist summa on oluline, see jääb aruandekoostaja otsustada. Meeles tasub pidada, et aruannete ülekuhjamine liigsete detailide ja ebaolulise informatsiooniga halvendab nende loetavust ja arusaadavust. Olulisuse hindamisel tuleb võtta arvesse nii summa suurust kui informatsiooni olemust. Näiteks olulised käibevara allahindlused tuleb edaspidi kasumiaruande skeemis 1 näidata eraldi kirjel.

Teatud laadi tehingute puhul (näiteks tehingud seotud osapooltega) võivad aruande kasutajate jaoks osutuda oluliseks märksa väiksemad summad kui teiste, tavapäraste tehingute puhul. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil, summeeritult ning sobivalt grupeeritult koos teiste väheoluliste objektidega (näiteks individuaalselt oluliste rentide kohta eraldi, ülejäänud nõuete ja kohustuste kohta sobivalt grupeerituna). Lisaks lähtudes olulisuse ja arusaadavuse printsiibist võib osutuda sobivamaks koostada aruanne täiseurode asemel näiteks tuhandetes eurodes. Uurimistöödest selgus, et aruanded sisaldasid ka ebaolulist infot, näiteks oli koostatud bilansikirjetele „Raha”, „Võlad tarnijatele” lisad, mis ei sisaldanud uut infot.

Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip

Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibi rakendamiseks kasutatakse raamatupidamise aruande koostamisel jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise, et võimaldada ettevõtte finantsnäitajate objektiivset võrdlust läbi aastate. Seepärast lisatakse aruandes avaldatavate aruandeperioodi numbriliste finantsnäitajate juurde ka eelmise perioodi võrdlusandmed. Aruandeinfo lugejal on võimalik analüüsida aruandeperioodi muutuseid ning kasutada saadud infot majandusotsuste tegemisel.

Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui see võimalus tuleneb seadusest (näiteks mikroettevõtja lühendatud aastaaruanne) või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab finantsinformatsiooni asjakohast ja tõepärast esitust. Esitatud andmete võrreldavuse tagamiseks tuleb informatsiooni esitusviisi muutmisel tagasiulatuvalt korrigeerida ka aruandes esitatud eelmise perioodi võrdlusandmeid, viies need vastavusse uue esitusviisiga, välja arvatud juhul, kui uue esitusviisi mõju eelmistele perioodidele ei ole võimalik usaldusväärselt määrata.

Arusaadavuse, järjepidevuse ja võrreldavuse tagamiseks tuleb raamatupidamise aastaaruande lisad esitada süsteemselt, näiteks järgmises järjekorras:

(a) arvestuspõhimõtted;

(b) põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras põhiaruannete ja neis esitatud kirjetega);

(c) muud selgitavad lisad.

Tulude ja kulude vastavuse printsiip

Tulude ja kulude vastavuse printsiibi kohaselt arvatakse aruandeperioodi tuludest maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Sagedamini tekkivate vigade põhjuseks on siin eksimine tekkepõhise arvestuspõhimõtte vastu. See tähendab, et tulude ja kulude kajastamisel tuleb määratleda nende tekkimise aeg, mitte lähtuda algdokumendi kuupäevast või raha laekumise ajast. Näiteks rendiperioodi jooksul tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal maksed tegelikult aset leiavad (RTJ 9). Ka materiaalse põhivara objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul (amortisatsioonikuluna).

Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Lisaks on oluline määratleda ettevõtte siseselt kulude liigitamise alused, mida järgitakse järjepidevalt. Selliselt on tagatud asjakohane ja tõepärane ülevaade finantstulemuse kujunemisest. Kuigi aruande lugejana pole võimalik hinnata tulude ja kulude kajastamise õigsust, võib vale kajastamine moonutada majandusüksuse tegevuse kohta tehtavaid järeldusi. Kasumiaruande alusel on võimalik hinnata ettevõtte kasumi teenimise võimekust, arvutada erinevaid rentaabluse näitajaid, analüüsida tulude ja kulude struktuuri, jne. Uurimistöödes toodi puudustena välja asjaolud, et tegemata olid jäänud reguleerimiskanded ettemakstud kulude ja materiaalse põhivara amortisatsioonikulu kohta, mille tagajärjel oli rikutud tulude ja kulude vastavuse printsiipi.

Objektiivsuse printsiip

Objektiivsuse printsiip kohustab esitama raamatupidamise aruandes informatsiooni neutraalselt ja usaldusväärselt. See tähendab, et aruande koostamisel tuleb arvestada kogu infot ja teada olevaid asjaolusid, ka neid mis toimusid peale bilansipäeva, kuid enne aruande kinnitamise kuupäeva. Võrdset tähelepanu tuleb pöörata nii positiivse kui negatiivse informatsiooni avaldamisele. Näiteks nõuete ebatõenäoliseks hindamisel on järgitud ettevõttes väljatöötatud hindamisaluseid ning bilansis avaldatud nõuete jääk on esitatud korrigeeritud soetusmaksumuses ning sisaldab vaid tõenäoliselt laekuvaid summasid. Materiaalse põhivara väärtuse hindamisel, kinnisvarainvesteeringu väärtusele hinnangu andmisel tuginetud teadaolevatele asjakohastele andmetele või kasutatud asjatundliku ja erapooletu eksperdi abi.

Konservatiivsuse printsiip

Konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustiste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. Näiteks kui aruande koostamise hetkeks on teada, et vara reaalväärtus on madalam selle raamatupidamislikust väärtusest, tuleb vara alla hinnata ja kulu kajastada.

Raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond vältima liigset optimismi ning võtma arvesse kõiki võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada varade ja kohustuste bilansilist väärtust. Näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusel peab juhtkond võtma arvesse eelmiste perioodide kogemust laekumata jäävate nõuete osas ning mitte lähtuma põhjendamatult optimistlikust eeldusest, et olukord on loodetavasti paranenud ning seekord allahindluseks vajadus puudub. Lisaks kui aruandes on märgitud näiteks hoonete kasulikuks elueaks 100 aastat, on soetusmaksumuse rakendamisel selle vara väärtus ülehinnatud.

Avalikustamise printsiip

Avalikustamise printsiip nõuab kogu sellise informatsiooni esitamist raamatupidamise aruandes, mis võimaldab saada aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni.

Aruannetes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel. RTJ 2 viitab, et raamatupidamise aastaaruande lisad peavad avalikustatava informatsiooni osas vastama raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning juhendis RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon” esitatud nõuetele. Samas peab järgima ka teiste seaduste nõudeid, näiteks äriseadustikuga kehtestatut.

Kui äriseadustiku § 159 keelab osaühingul anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist või juhatuse liikmele, siis RTJ 15 mikroettevõtjale avalikustatavat infot juhtkonnale antud laenude kohta ei saa kuidagi täita. Sest RPS-i alusel on mikroettevõtja osaühing, kellel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Siiski aruande tarbijate jaoks oluline informatsioon esitatakse isegi juhul, kui see ei ole konkreetselt nõutud üheski Raamatupidamise Toimkonna juhendis.

Sisu ülimuslikkuse printsiip

Sisu ülimuslikkuse printsiibi kohaselt tuleb majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtuda nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Enim eksimusi võib tekkida rendikohustuste kajastamisel, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendikohustusega. Näiteks kui sisult kapitalirendilepingule vastavat tehingut vormiliselt nimetada kasutusrendilepinguks ning kajastamisel lähtuda lepingu nimetusest, on majandusüksuse varad alahinnatud ja kasum valesti kajastamisest moonutatud ning ettevõtte finantstulemus ja -seisund ei anna tõepärast informatsiooni tegevusest.

Lisaks RPS-is toodutele on RTJ-is 1 esitatud aastaaruande koostamise alusprintsiibina tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel. Põhimõtte kohaselt peaks aastaaruande koostamise tarbeks kogutavast informatsioonist saadav kasu aruande kasutajatele olema suurem kui selle info kogumiseks tehtud kulutused. Toimkonna juhendid lubavad teatud olukordades rakendada lihtsustatud käsitlusi, kui informatsiooni kogumine ei ole võimalik mõistliku kulu või pingutusega.

Näideteks võib tuua RTJ 6 kohaselt kinnisvarainvesteeringute ja RTJ 7 järgi bioloogiliste varade kajastamise soetusmaksumuses. Hindamaks, kas õiglane väärtus on usaldusväärselt mõistliku kulu ja pingutusega leitav, tuleks RTJ 6 kohaselt kaaluda järgmisi aspekte:

(a) hindamisega kaasnev rahaline ja ajaline kulu suhtena selle tulemusena saadavasse kasusse;

(b) hindamise usaldusväärsus - mida madalam on õiglase väärtuse hinnangu usaldusväärsus, seda väiksem on sellest informatsioonist saadav kasu aruande lugejatele ja seda vähem on hindamiseks tehtud kulu ja pingutus õigustatud;

(c) kasu aruande lugejatele - kes on aruande tarbijad ja millist infot nad vajavad? Näiteks juhul, kui ettevõttel on mitmeid omanikke, kellest osa ei puutu jooksvalt kokku ettevõtte finantsinfoga, on õiglase väärtuse hindamine olulisem. Kui ettevõttel on üks omanik ning puuduvad muud olulised välised osapooled, kes vajaksid põhjendatult infot varade õiglase väärtuse kohta, siis on tõenäolisem, et õiglase väärtuse hindamiseks tehtav kulu ja pingutus ei pruugi olla õigustatud.

Kokkuvõttes on raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipe vajalik rakendada juba arvestuse pidamisel, mis tagab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohase ning tõepäraselt esitatud informatsiooni. Uurimistöödes vaatluse alla võetud aruanded vastasid üldjoontes nõuetele, kuid enim puuduseid esines olulise informatsiooni täpsustamise osas, ehk lisade koostamises ja nende kvaliteedis.

Osale arutelus

  • Ave Nukka, majandusarvestuse juhtiv lektor, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
    Malle Kasearu, majandusarvestuse lektor, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

Uudised

Tööriistad