Miks mitte jätkata audiitorina

Kairi Oja
Kairi Oja käsitleb audiitoriameti eripärasid

Arenguvõimalusi leidub alati ning teed ja rajad ametialaseks edasiliikumiseks on meile kõigile avatud. Eelmises finantsala arenguloos oli juttu finantskontrolleri suunast. Seekord kõneleme audiitoriametist.

Tõenäoliselt pole olemas selget valemit või rada, mida järgides jõuame oma unistuste tööni, nii nagu ei ole olemas absoluutset õnne valemit. Meil on võimalus proovida ühte või teist rada, tuginedes paljuski sisetundele, mis annab meile märku, kas liigume meile parimas võimalikus suunas.

Üks paljudest arenguperspektiividest raamatupidamise vallas on võimalus jõuda niisuguse teadmiste ja kogemuste tasandini, mis võimaldaks edaspidi töötada audiitorina. Ent kui okkaline see rada õigupoolest on või kas on võimalik audiitoriks saada ka otse kõrgkoolipingist tulnuna?

Kehtib tsunftipraktika – õpipoisi, selli ja meistri rollid

Audiitorkogu presidendi ja vandeaudiitori Märt-Martin Arengu sõnul kehtib audiitoriks saamisel endiselt n-ö tsunftipraktika, kus tööd teevad õpipoiss, sell ja meister. „Noor, kes tahab audiitoriks saada, peab alustama audiitorfirmas õpipoisina. Kasuks tulevad nii raamatupidamiskogemus kui ka erialased õpingud,” alustab Arengu, kelle ütlust mööda on Eestis võimalik magistritasemel audiitortegevust ka õppida, kuid ennekõike otsitakse õpipoisiks just loogilise mõtlemise ja hea suhtlusoskusega noori. „Õpipoisiaeg peab kestma vähemalt kolm aastat – niisugune on audiitortegevuse seaduse nõue. Peale seda on võimalik hakata sooritama vandeaudiitori kutseeksami mooduleid, mida on kokku kaheksa,” jätkab ta.

Eksamite sooritamisel saab õpipoisist vandeaudiitor, jõutakse n-ö selli tasemele. „Sell on juba oskustega inimene, saab enamiku töödega ise hakkama ja võib audiitorteenust ise otse klientidele osutada, kuid õigeks meistriks saadakse alles aastatepikkuse praktilise kogemuse kaudu,” räägib Arengu.

Stsenaariumi, mille kohaselt raamatupidaja audiitoriks „kasvab”, Arengu kuigi levinuks ei pea.

„Ennekõike sõltub see ikkagi inimesest endast – kui tegemist on hea suhtlejaga ja tal on olemas loogiline mõtlemine, hea üldistusvõime, oskus eristada olulist ebaolulisest ja võime taluda hooajaliselt kõrgemat töökoormust, võib ta hästi sobida audiitoriks,” lausub Arengu, kelle enese jõudmine auditini toimus just eelkirjeldatud teel – kõigepealt audiitori assistendina, tehes kõige mahukamaid baaskontrolle, mille kirjeldus oli ette antud. „Edasi muutusid tööülesanded vastutusrikkamaks, pidin samal ajal juhendama noori, kuid kogu projekti eest veel vastutama ei pidanud. Ning lõpuks, vandeaudiitorina, vastutan kogu kliendisuhte ja töövõttude läbiviimise eest,” meenutab Arengu. Kui ülikoolis omandatud teadmised on väga head, siis on karjääriredelil edenemine lihtsam.

Tavapraktikas saadakse audiitoriks pärast kõrgkooli audiitori assistendina alustades

Ka vandeaudiitor Kersti Soodla ütleb tavapraktika olevat niisuguse, et audiitoriks saadakse pigem pärast kõrgkooli audiitori assistendina alustades. „Igal aastal värbavad suured audiitorfirmad (PwC, KPMG, EY, Deloitte jt) kümneid uusi assistente. See on minu hinnangul kõige tavapärasem viis audiitoriks saada,” ütleb Soodla ja lisab, et isegi kui audiitori assistendina töötades saadakse aru, et audiitoritöö ei ole „päris see”, on see kindlasti töökarjääri alguses kasuks ükskõik millisel finantsalal töötades.

Soodla leiab samuti kehtivat üldtuntud lähenemise, et kui pärast kõrgkooli asutakse tööle suurde audiitorettevõttesse, siis täpsem väljaõpe toimub juba seal. „Tavaliselt alustatakse tööd nädalase koolitusega, kus õpetatakse täpsemalt, mida audiitori assistendilt esimesel aastal oodatakse, kuidas seda tehakse ja kes on tulevased kolleegid,” sõnab Soodla.

Audiitori assistentidelt eeldatakse kiiret õppimist ja arenemist, koolitusi pakutakse pidevalt ja teadmiste omandamine on selles vallas ülivajalik, sest kliendid ju eeldavad, et audiitor on neist targem. „Kui ülikoolis omandatud teadmised on väga head, siis on karjääriredelil edenemine lihtsam, kuid audiitoriks saamine eeldab suure pildi nägemist, mis tuleb ennekõike ikka aja ja kogemusega,” täiendab ta.

Grant Thornton Baltic OÜ vandeaudiitori Tarmo Rahkama ütlust mööda on Grant Thornton Balticus kõige sagedasem praktika see, et auditivaldkonnaga liitutakse kas õpingute käigus või pärast kõrgkooli lõpetamist. „Tavaliselt liituvad meiega inimesed, kes on omandanud/omandamas majandusalast haridust,” lausub ta.

Vannutatud audiitoriks saamine on Rahkama sõnutsi eraldi protsess, milleks tuleb edukalt sooritada kaheksast osast koosnev kutseeksam. Eksamile pääsemise eeldus on aga vähemalt kolmeaastane töökogemus auditivaldkonnas, mille käigus omandatakse hulgaliselt kogemusi ja algteadmisi audiitortegevusest. „Siinkohal soovin rõhutada, et kogemuste omandamine ja teadmiste kinnistamine jätkub järjepideva protsessina ka pärast kutseeksami sooritamist,” täiendab ta.

Ka Soodla on seisukohal, et n-ö rearaamatupidajast audiitoriks arenemine on võimalik, ent seda ei juhtuvat liiga tihti. „Kui see juhtub, siis pigem esimese viie aasta jooksul raamatupidajana töötades ning kui saadakse aru, et otsitakse tööelus suuremaid väljakutseid,” leiab ta.

Rahkama lisab, et audiitoriks võib areneda ükskõik millisel ametikohal töötav inimene, kui tal on olemas vajalikud eeldused ja huvi selle töö vastu. „Ka Grant Thornton Balticus on olnud näiteid, kus raamatupidamisvaldkonnas töötav inimene liigub edasi auditisse ja ka vastupidi. Siiski on need näited pigem erandlikud ja auditi valdkonda sisenedes läbitakse ikkagi tavapärane karjääritee,” kinnitab ta.

Ka Soodla rada oli klassikalisemat laadi – ta õppis ülikoolis finantsarvestust ja pärast ülikooli lõppu sai pearaamatupidajaks. „Seda ametit pidasin ma neli aastat. Siis kandideerisin aga PwC-sse audiitori assistendiks,” jätkab ta. „Alustasin uue ameti õppimist kõige alumiselt redelipulgalt. Alguses oli raske, kuna tuli teha kõige rutiinsemat osa audiitori tööst – käia inventuuridel, võrrelda saldosid jne,” räägib ta. „Kui pearaamatupidaja töö oli tubane, siis audiitori assistendina tuli inventuuril osaleda külmas laos, metsas või külmhoones,” jätkab ta ajamatka. Esimesel paaril nädalal või kuul oli Soodla sõnutsi kindlasti hetki, mil ta oma ametivahetuse õigsuses kahtles. „Mind innustasid aga oma otsusele kindlaks jääma targad inimesed, kes mind PwC-s ümbritsesid, võimalus iga päev midagi uut õppida, pidevalt areneda ja kliente aidata,” teab ta nüüd ja lisab, et töötamine PwC-s ei olnud kuskilt otsast tööl käimine. „See oli hoopis üks põnev teekond parimate kaaslastega,” sõnab ta naerusui.

Finantskontrolleri ja audiitori rolli peamine erinevus on standardiseerituses

Kui tasandeid ja finantsvaldkonna erinevaid rolle omavahel võrrelda, on finantskontrolleri kutse Arengu sõnul ennekõike suunatud ettevõtte juhatuse toetamisele, ettevõtte eesmärkide saavutamisele. „Seetõttu võivad ka finantskontrolleri ülesanded olla väga erinevat laadi – lihtsast andmete kontrollist kuni väga keerukate turuanalüüside tegemiseni. Finantskontrolleri kutse alused pole standardiseeritud, nii nagu on audiitori omad. Seetõttu on finantskontrolleril teoreetilist tuge oma tegevustele vähem, palju sõltub inimesest endast, mis ettevõtete jaoks on nii võimalus kui ka oht – viimane just siis, kui finantskontroller peaks ettevõttest lahkuma,” arutleb Arengu. Niisiis on suurim erinevus nende kahe ametikoha vahel Arengu hinnangul siiski sõltumatuse ja avaliku huvi teenimise nõue – audiitor peab oma kutsetegevuses olema kliendist sõltumatu ning seisma hea selle eest, et avalik huvi ettevõtte finantsaruannete kontrollis oleks täidetud.

Soodla sõnul on finantskontrolleri ja audiitori profiilil küllaltki palju ühist. „Mõlemad peavad aru saama ettevõtte finantsarvestuse loogikast ja toimivatest protsessidest. Nii kontrolleri kui ka audiitori puhul on väga oluline suurema pildi nägemine ja arvude taga olevast taustast aru saamine,” ütleb Soodla. Samuti on tema sõnul nii kontrolleri kui ka audiitori ameti puhul väga oluline oskus avatult ja usalduslikult suhelda ning ennast väljendada, mõista, kuidas mittefinantsinimestele numbritest rääkida.

Soodla juhitud ettevõte Audiitorteenuse OÜ on nüüdseks aktiivselt tegutsenud üle kümne aasta. „Alustasin üksinda. Meie väike tiim on kasvanud väga loomulikul teel, varasemate tutvuste ja ühiste töötegemiste baasilt,” märgib ta. „Kui alguses jõudsid töötajad meieni varasematest tööalastest kokkupuudetest, siis viimase töötaja leidsime CV-Online’i andmebaasist,” kostab Soodla. Kõik on tema sõnutsi alustanud ettevõtte kollektiivis audiitori assistendina, mõnest on juba saanud audiitorid. Vandeaudiitori töö on ennekõike pakkuda kindlustunnet andmete osas.

Audiitorbürood vajavad audiitoreid ja audiitoreiks pürgijaid ning tugipersonali

Arengu sõnul vajab iga vähegi suurem audiitorite organisatsioon suures piires kahte tüüpi töötajaid – audiitoreid (ja audiitoriks pürgijaid) ja tugipersonali. „Audiitoriks pürgijate kutsesse sisenemist olen juba kirjeldanud, kuid tõstaksin siin esile tugipersonali tähtsust,” lausub ta. „Kuna audiitorite töö puhul on ennekõike aeg see, mis maksab, siis olulisimale ehk klienditööle keskendumist võimaldab esmajoones väga hea kontoripoolse toe olemasolu,” lausub ta. „Siin pean ma silmas raamatupidaja, IT-toe, sekretäri olulist panust organisatsiooni edusse,” lisab ta.

Arengu räägib, et vandeaudiitori töö on ennekõike pakkuda kindlustunnet andmete osas. „Suurim ja avalikult väljapaistvaim osa neist andmetest on raamatupidamise aastaaruanded. Kas aastaaruandes esitatud andmed on usaldatavad? Sellele audiitori töö keskendubki. Kui nad pole usaldusväärsed, siis potentsiaalsed kliendid, hankijad, investorid, töötajad ja koostööpartnerid peaks oma otsuste tegemisel seda arvesse võtma,” selgitab Arengu ja lisab, et selles suhtes on audiitori vastutus väga suur. „Eks iga ettevõtja võib aeg-ajalt tunda kiusatust oma ettevõttest veidi paremat muljet jätta, kuid just audiitor on see valvekoer, kelle tõttu seda üritatakse harva ja õnnestutakse veel harvemini.”

Nii seadus kui ka senine praktika osutavad Arengu sõnutsi sellele, et tegelik audiitoriameti õppimine toimub vandeaudiitori juures assistendina töötades. „Kel sealjuures tekib juba suurem huvi audiitortegevuse vastu, kes näevad võimalust asju paremini teha ja innovatsiooni kutsesse tuua, saavad edasi õppida TTÜ-s audiitortegevuse magistrikursusel,” valgustab ta.

Soodla lisab, et audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse kohta. „Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud), kuivõrd just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi,” täiendab ta.

Soodla hinnangul on audiitori elukutse oluliseks karakteristikuks vastutuse aktsepteerimine tegutsemise eest avalikkuse huvides. „Vandeaudiitorite suhtes kehtivad kutse-eetika standardid, mille täitmist eeldatakse ja kontrollitakse. Audiitor on oma kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu. See tähendab, et audiitoril ei ole mingit huvi oma kliendi finantsinformatsiooni ühes või teises suunas kallutada. Ka ei või audiitoril olla auditeeritavaga mitte mingeid rahalisi, ametialaseid ega perekondlikke seoseid. „Näiteks ei tohi audiitor omada otseselt või kaudselt osalust klient-ettevõttes, ei tohi olla olnud vahetult enne audiitoriks valimist auditeeritava juhatuse liige või töötaja,” harib Soodla ja täpsustab, et siit tuleneb ka nõue, miks audiitor ei saa muuhulgas oma auditikliendi jaoks olla raamatupidaja või laenuandja või koostada aastaaruannet. „Audiitorid võivad teavitada auditeeritavat üksust auditi käigus selguvatest asjaoludest, kuid peaksid hoiduma osalemisest auditeeritava üksuse siseses otsuse tegemise protsessis,” täpsustab ta.

Ladus suhtlusoskus, tugev loogika ja oskus eristada olulist ebaolulisest

Arengu loetleb audiitoritöös hästi hakkamasaamiseks vajalike olulisemate eeldustena head suhtlusoskust, loogilist mõtlemist, head üldistusvõimet, oskust eristada olulist ebaolulisest ja võimekust taluda hooajaliselt kõrgemat töökoormust.

Neile, kel audiitori kutse vastu huvi tärkamas, soovitab Arengu alustada maa kuulamisest – kus võiks vandeaudiitori juhendamisel tööle asuda? „Viimaste aastate põhjal võib öelda, et suuremad bürood otsivad regulaarselt vähemalt kord aastas uusi töötajaid, seega võib sinna kandideerida. Samas võib just mõnes keskmises või väiksemas audiitorbüroos saada personaalsema väljaõppe, mis võib audiitoriks pürgivale raamatupidajale paremini sobida. Seega võimalusi on mitu, oluline on silmad-kõrvad lahti hoida ja inimestega suhelda,” julgustab Arengu ise võimaluste otsimisel aktiivsem olema. Hea koostöö eelduseks ettevõtte raamatupidamisandmete kontrollimisel on kindlasti töine ja usalduslik suhe audiitori ja raamatupidaja vahel.

Audiitor ja raamatupidaja peaksid olema ennekõike sõbrad

Arengu jätkab, et kindlasti peaks audiitor olema ennekõike raamatupidaja abiline ja nõuandja, ehkki hoiakute tasandil kipub ligi hiilima suhtumist kui kontrolli. „Hea koostöö eelduseks ettevõtte raamatupidamisandmete kontrollimisel on kindlasti töine ja usalduslik suhe audiitori ja raamatupidaja vahel. Kuigi audiitori töö eesmärk on veenduda selles, ega enamasti just raamatupidaja poolt koostatud raamatupidamisaruanded sisalda olulist viga, ollakse olemuslikult küllaltki sarnased perfektsionistid,” räägib ta.

Audiitorite „õnnefaktor” laseb neil Arengu sõnutsi tihti avastada mõne vea või „näpuka” andmetes ning raamatupidajad võtavad seda üldjuhul konstruktiivse tagasisidena – vea põhjusi analüüsitakse, tehakse järeldused, et tulevikus sarnaseid eksimusi vältida.

Auditi lõppedes annab audiitor kliendile tagasisidet nii vigade kui ka puuduste kohta sisekontrollis ja viitab, mida tuleks parandada, et ettevõte oleks kaitstud pettuste ja väärkajastamiste eest.

Soodla teada ei saa praegu ülikoolides audiitori kutset õppida, küll aga saab ülikoolis õppida finantsjuhtimist, kontrollingut, majandusarvestust ja majandusanalüüsi. „Kõik need teadmised loovad hea põhja, millelt edasi minna,” märgib ta.

Tuleb suuta end päeva jooksul mitmele erinevale teemale ümber lülitada

Soodla sõnul pole varasem raamatupidajana töötamise kogemus audiitoriks saamisel otseselt vajalik, küll aga võib sellest kasu olla raamatupidajatega suhtlemisel, nende mõistmisel. „Audiitorina peab arvestama sellega, et tööülesanded ja kliendid vahelduvad üsna kiiresti, peab olema valmis päeva jooksul mitme erineva teema ja kliendi vahel aega jagama,” lausub ta.

Soodla soovitus raamatupidajale, kes unistab audiitori positsioonist, on läbi mõelda, kas ta on valmis päeva jooksul vahetama teemasid ja kliente, kellega rõõmsalt tegeleda, kas see toob naeratuse näole või suurendab murekortsu. „Teisisõnu, tuleb läbi mõelda, kas meeldib rutiinsem töö või multitaskimine,” võtab ta asja selgemini kokku.

Rahkama lisab, et vandeaudiitori kutse on võimalik omandada ka sel raamatupidajal, kes on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. „Tõsi, meie ettevõtte praktikas selliseid juhtumeid ei ole,” märgib ta samas.

Rahkama meenutab oma lugu. „Peale keskkooli lõpetamist oli mul kindel plaan õpinguid jätkata TTÜ majandusteaduskonnas. Õpingute käigus sain kinnitust oma senisele soovile hakata tööle finantsvaldkonnas. Huvitavad tundusid nii raamatupidamine kui ka auditeerimine, kuid valik langes tookord auditivaldkonnale,” astub ta ajalaevale. „Kindlasti toetas mu valikut ka see, et auditivaldkonda konsultandina tööle minnes on eeldus majandusalane haridus, kuid eelnev töökogemus finantsvaldkonnas ei ole samas niivõrd oluline,” leiab ta tagasi vaadates.

Esimesed aastad auditivaldkonnas on Rahkama sõnul alustava konsultandi karjääris äärmiselt olulised, kuna saadakse väga palju uut ja olulist kogemust, kuid selgub ka inimese sobivus selles vallas töötamiseks, sest sesoonsuse tõttu on vaja olla kiire kohaneja ja suure pingetaluvusega. „Mina sain kohe esimeste aastate töökogemusest kinnitust, et tegin õige valiku – igal aastal omandasin uusi kogemusi ja tutvusin erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtetega. See muutis töö põnevaks ja rutiinivabaks,” sõnab ta.

Rahkama ütleb finantskontrolleri- ja audiitoriameti suurima erinevuse olevat asjaolu, et finantskontrolleril on tavaliselt ettevõttesisene roll ning ta tööülesanded ja ootused talle võivad olla väga erinevad. Finantskontrolleri töö sarnaneb pigem siseaudiitori omaga,” lausub ta. Töövoog on Rahkama hinnangul selles rollis suures osas stabiilne ja jaotub majandusaasta jooksul ühtlasemalt. „Tegutsetakse ettevõttes kokku lepitud protseduure ja tähtaegu järgides. Audiitor peab aga tööd tegema ning oma hinnangud kujundama väga piiratud perioodi jooksul ja kindlaks tähtajaks. Auditite läbiviimisel kehtivad väga kindlad standardid, mida tuleb järgida. Teatud ühisosa nende kahe rolli puhul on kindlasti olemas, näiteks finantskontrolli läbiviimine, juhtimisaruannete analüüs, erinevate prognooside hindamine,” loetleb ta.

Grant Thornton Baltic värbab Rahkama sõnul igal hooajal uusi inimesi. „Tavaliselt on need kõrgkooli lõpetamas või just lõpetanud noored, kes alustavad tööd audiitori abidena ehk nooremkonsultantidena. Auditi alal töötavatel inimestel on väga kindel karjääritee, kus alustatakse audiitori abi positsioonilt, sealt arenetakse edasi auditijuhiks ning pärast kolmeaastast auditivaldkonnas töötamist on võimalik sooritada kutseeksam ja taotleda vandeaudiitori kutsetunnistust. Inimesed õpivad ja arenevad töö käigus, samuti on võimalik osaleda audiitorkogu koolitustel ja vandeaudiitori kutseeksami ettevalmistuskursustel,” kõneleb ta.

Audiitor kui meeskonnajuht

Auditite tegemiseks komplekteeritakse Rahkama ütlust mööda tavaliselt erineva koosseisuga auditimeeskond sõltuvalt konkreetse töövõtu spetsiifilistest asjaoludest – eraettevõte, avaliku huvi üksus, kohalik omavalitsus jne. „Seetõttu tegeleb finantsaudiitor olulisel määral ka projektijuhtimise ja meeskonna juhendamisega,” lisab ta.

Rahkama soovitab audiitorikutsest unistajail alustada ikkagi algusest ehk audiitori abi positsioonist ja sealt edasi areneda. „See võib tähendada ka seda, et tuleb senisel karjääriteel samm tagasi astuda. Meie jälgime oma ettevõttes inimeste arengut jooksvalt ja hooaja lõppedes toimuvad pikemad arenguvestlused. Reeglina liiguvad auditi nooremkonsultandid oma töös iga aastaga edasi, tehes järjest keerukamaid ja vastutusrikkamaid töid. Niimoodi omandatakse valdkonnas edukaks tegutsemiseks vajalikke kogemusi. Seetõttu võime öelda, et karjääriredelil ronitakse igal aastal edasi, kuid kindlasti ka iga konsultandi lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning soove arvestades,” sõnab Rahkama, kelle sõnul võtab hea audiitor juba mitu nädalat enne auditi algust kliendiga kontakti, andes teada, milliseid dokumente on vaja.

„Kui audiitorile esitatakse kõik eelnevalt palutud dokumendid kokkulepitud ajaks, võib kindel olla, et audit saab tehtud õigeks ajaks. Samuti peavad dokumendid olema korrektsed ja raamatupidaja peab oskama selgitusi jagada,” on tema soovitus.

Ideaaljuhul konsulteerib raamatupidaja audiitoriga „käigupealt”

Kõige ideaalsem klient on Rahkama hinnangul audiitori jaoks raamatupidaja, kes jooksvalt audiitoriga konsulteerib, kui mõne tehingu kajastamisel hätta jääb.

„Kohene probleemide lahendamine on tunduvalt efektiivsem kui auditi ajal avastatud vigade parandamine. Viimane on üks põhilisi põhjuseid, miks auditi lõpptähtaeg kipub edasi lükkuma,” kostab ta.

Samuti ei saa tema sõnul alahinnata aastaaruande kontrollimisele kuluvat aega, sest see võib audiitori jaoks tihti tähendada arvatust suuremat ajakulu. „See võib juhtuda siis, kui audiitorile esitatakse kiiresti ja hooletult koostatud aruanne, millele järgneb pikk nimekiri audiitori tähelepanekutest.”

Tänu tehnoloogia arengule saavad raamatupidajad dokumendihaldussüsteeme kasutades dokumendid auditi käigus kiiremaks leidmiseks ette valmistada.

„Palju aitab kaasa see, kui raamatupidamistarkvaras on võimalik audiitorile teha piiratud õigustega ligipääs, mille abil saab audiitor operatiivsemalt kätte vajalikud alusdokumendid ja väljavõtted, ning selle võrra väheneb raamatupidaja koormus,” soovitab ta.

Rahkama sõnul on samuti hea tava see, et audiitorile esitatavate dokumentide hulgas on esialgne aastaaruanne. „Raamatupidaja ei tohiks kunagi eeldada, et nagunii on vaja aastaaruannet parandama hakata.”

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad