Riigikohus tegi 17. november 2017 otsuse[1], milles selgitas äriühingu korteri ostu ja hilisema kasutuse puhul sisendkäibemaksu mahaarvamise korda ja kulutuse seotust ettevõtlusega.
Äriühing soetas korteri, sisustas selle mööbliga ja arvas sisendkäibemaksu maha. Korteri ostuks ei olnud äriühingul endal piisavalt raha ja see laenati teiselt äriühingult. Hiljem renditi korter välja ettevõtluse tarbeks raha laenanud äriühingule. Mõlema äriühingu juhatuse liikmed on elukaaslased ja neil on ühine laps. Ehk siis nad on tulumaksuseaduse tähenduses seotud isikud. Loomulikult ei jäänud maksuhaldur uskuma maksumaksja väidet, et korter soetati maksustatava ettevõtluse tarbeks ja sellega nõustusid ka kõik kohtuinstantsid. Küll aga tekkis hiljem tulumaksu osas Riigikohtul eriarvamus. Maksuhaldur väitis, et korteri ost ei olnud ettevõtlusega seotud väljaminek ja selle väljamakse pealt tuleks tulumaksu ka maksta. Riigikohus sellega nõus ei olnud.
Riigikohus ütles, et TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse sama paragrahvi lõike 1 tähenduses ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine ja see maksustatakse tulumaksuga. TuMS § 52 kohaldamise eelduseks on, et väljamakset ei ole tehtud tulu teenimise eesmärgil. Kui äriühing annab endale kuuluva eluruumi teisele isikule kasutamiseks, tuleb eeldada, et see toimub tasu eest. Ka asjaolust, et äriühingu tegevuse eesmärgiks on äriühingu osaniku või juhatuse liikme vajaduste rahuldamine, ei saa teha järeldust, et selline tegevus pole ettevõtlus. Äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust äriühingu osanikule. Samuti on äriühingul võimalik tulu teenida kinnisvara hinna tõusust[2].
Riigikohtu otsus toonitab veelkord, et sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld ei tähenda automaatselt seda, et väljamakse ei ole seotud ettevõtlusega. Väljamakse võib olla seotud maksuvaba ettevõtlusega.
[1] RKHK 3-15-2058
[2] RKHK 3-3-1-78-16, p 25 ja 3-3-1-28-16, p 14
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ maksuvaldkonna juht