Töötaja töölevõtmise toetused

Anne Nurmi
Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Anne Nurmi

Riik on ulatanud tööandjatele abikäe, et nad võtaksid rohkem tööle pikaajalisi töötuid, noori, vähenenud töövõimega isikuid, rahvusvahelise kaitse saajaid. Artikkel analüüsib ja kirjeldab neist meetmetest kolme: palgatoetus, „Minu esimene töökoht“ ja sotsiaalmaksusoodustus.

Palgatoetus
Palgatoetus on riigi poolt tööandjale makstav toetus töötu töölerakendamiseks. Palgatoetuse eesmärk on toetada pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõimega, rahvusvahelise kaitse saaja või vanglast vabanenud inimese töölesaamist ja seda makstakse nii tähtajatu kui ka tähtajalise töösuhte korral. Palgatoetusega ei saa tööle võtta täiskoormusega õppes ega kutseõppes statsionaarses õppevormis õppivat, sh akadeemilisel puhkusel viibivat inimest.

Palgatoetusega saab tööle rakendada:
• töötu isiku, kes olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud;
• töötu 16–24-aastase isiku, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 6 kuud;
• töötu isiku, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast;
• vähenenud töövõimega isiku, kes on olnud töötuna arvel vähemalt 6 kuud järjest;
• isiku, kes on olnud töötuna arvele võtmisele eelnenud 15 kuu jooksul töötuna arvel vähemalt 12 kuud järjest ja kelle arvelolek on lõpetatud tööle asumise või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu. See tingimus kehtib ka juhul, kui tööandja võtab tööle 16–24-aastase vähenenud töövõimega noore, kes on töötanud vahetult enne avatud tööturule tööle asumist kaitstud töö tingimustel.

Palgatoetust võib taotleda tööandjast füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral. Palgatoetust ei saa taotleda riigiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Toetust saab tööandja taotleda töötukassa iseteeninduse kaudu, e-postiga või paberkandjal töötukassa maakondlikust osakonnast. Soovitav on avaldus esitada vähemalt 7 tööpäeva enne planeeritava töösuhte algust. Palgatoetuse saamiseks sõlmib töötukassa tööandjaga halduslepingu, mis peab kindlasti olema tehtud enne töötajaga töölepingu sõlmimist. Kui töötajaga sõlmitakse töölepingu asemel muu leping, nt käsundusleping või töövõtuleping, siis palgatoetust ei maksta.

Palgatoetuse saamiseks tuleb tööandjal sõlmida Eesti Töötukassaga haldusleping, milles määratakse kindlaks:
• andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta;
• palgatoetuse maksmise periood;
• eeldatav töötasu suurus ühes kuus;
• tööandja kohustused;
• lepingu lõppemine.

Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust (brutotasust), kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ja mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates.

Kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, kohustub tööandja tagastama palgatoetuse täies ulatuses. Siiski ei kohustu tööandja tagastama palgatoetust juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. See tähendab, et tööandja peab tagastama palgatoetuse, kui tööleping lõpetatakse näiteks koondamise tõttu või tööandja algatusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu seaduse § 86 alusel. Palgatoetust ei pea tagastama, kui tööleping lõpeb töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.

Tööandja kohustub tagastama palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud.

Samuti nõuab töötukassa palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui tööandja ütleb töölepingu üles tööandja algatusel, välja arvatud töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel.

Minu esimene töökoht
Noorte tööle rakendamiseks on võimalik taotleda „Minu esimese töökoha“ palgatoetust. Selle raames toetab riik tööandjat, kes võtab tööle 16–29-aastase noore, kes on töötuna registreeritud ega ole viimase 3 kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–5 nimetatud tegevustega ning kellel puudub töökogemus või see on lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui 2 aastat). Töökogemusena ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ning aja- ja asendusteenistuses viibitud aega.

„Minu esimese töökoha“ palgatoetust maksab riik tööandjale suuruses, mis ei ületa kahekordsest töötasu alammäära.

Noore oskuste arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks tööturul hüvitab riik tööandjale noore tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul alates noore tööleasumisest. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema töötukassaga eelnevalt kokku lepitud.

Kindlasti tuleb tähele panne, et toetuse saamiseks peab tööandja sõlmima noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldama talle vajadusel väljaõpet töökohal ja/või osalemist tööalasel koolitusel.

Tööandjal tuleb „Minu esimese töökoha“ palgatoetus ja koolituskulu täies ulatuses tagastada, kui tööandja algatusel lõpetatakse tähtajatu töösuhe enne kahe aasta möödumist või tähtajaline töösuhe enne tähtaja saabumist. Lisaks peab tööandja tagastama palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud. Saadud toetust ei pea tagastama, kui tööandja on töölepingu lõpetanud töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel, samuti siis, kui töösuhe lõpeb töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.

Sotsiaalmaksusoodustus
Sotsiaalmaksusoodustus on kehtestatud töötajatele, kellel on osaline või puuduv töövõime. Sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks peab tööandjaks olema äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on sõlminud töötajaga töölepingu. Töötajaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu (nt töövõtu- või käsundusleping) korral soodustust ei saa.

Riik maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olevalt kuumääralt (2017. aastal on kuumäär 430 ja 2018. aastal 470 eurot). Tööandja maksab sotsiaalmaksu kuumäära ületavalt palga osalt.

Kui töötaja töötab mitme tööandja juures, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kellele on esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldus. Kui töötaja ei ole maksuvaba tulu arvestamise avaldust esitanud ühelegi tööandjale, peab töötaja valima ühe oma tööandjatest ja esitama talle kirjaliku avalduse sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks.

Soodustuse saamiseks esitab tööandja ühekordse taotluse ühe töötaja eest töötukassale. Töötukassa portaalis on saadaval taotluse vorm, mille võib esitada nii portaali iseteeninduse kaudu kui ka posti või e-postiga. Töötukassa kontrollib iga kuu, kas õigus soodustusele on endine, ning kannab sotsiaalmaksu automaatselt üle Maksu- ja Tolliametile hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.

Niisiis saab tööandja taotleda palgatoetust ja/või sotsiaalmaksu soodustust, võttes tööle töötu, noore, vähenenud töövõimega isiku, rahvusvahelise kaitse saaja või vanglast vabanenud inimese. Kindlasti tuleb tähele panna, et nii palgatoetus kui ka koolitushüvitis tuleb tööandjal riigile terves ulatuses tagastada, kui tööleping töötajaga lõpetakse tööandja algatusel enne ühe aasta („Minu esimene töökoht“ kahe aasta) möödumist töölepingu sõlmimisest või kui alla aastase tähtajaga töösuhe töötajaga lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega.

Osale arutelus

  • Anne Nurmi, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Wellman otsib ÄRI- JA FINANTSANALÜÜTIKUT

Wellman OÜ

08. veebruar 2018

Data Print otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Data Print OÜ

08. veebruar 2018

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

26. jaanuar 2018

Uudised

Tööriistad