Tööandjapension kui Eesti tööturu õlekõrs?

Tööandjapension kui Eesti tööturu õlekõrs?
Tööandjapension on ettevõtte võimalus suurendada töötajate turvatunnet.

Tööjõupuudus kinnitab Eestis kanda üha enam. Tööandjad vaevavad pead, millega täita motivatsioonipaketti, et see oleks atraktiivne ja konkurentsivõimeline. Kas kõlama jäävad ühekordsed preemiad või ootavad töötajad pigem midagi jäävamat ja turvalisemat?

Hiljutisest Palgainfo Agentuuri uuringust selgus, et 70% tööandjatest on olnud viimase aasta jooksul keeruline töötajaid leida. Töötajaid ainult palganumbriga ei köida, üha olulisemaks muutuvad teised hüved, nagu paindlik töökorraldus, motiveeriv ja toetav töökeskkond, aga ka näiteks tunnustus ning tagasiside. Töötajad soovivad tunda end turvaliselt ja väärtustatuna. Kui need märksõnad asetada Maslow püramiidi astmetele, näeme, et töötaja ootab hoopis rohkem kui vaid igakuist palgaülekannet.

Panus töötaja tulevikku

Igakuisele kindlale palganumbrile lisaks ootavad inimesed kindlustunnet. Seda näitavad ka uuringud. Tegime selle aasta kevadel tööandjate ja elanikkonna seas uuringu, mis näitas, et pensionipõlve kindlustamine on inimeste jaoks väga oluline (47%). Üllataval kombel tunnistas aga vaid 10%, et on ise piisavalt mõelnud oma pensionipõlve kindlustamisele ja midagi selleks ära teinud. Seetõttu ei peaks tööandja motivatsioonipaketti koostades mõtlema ainult praegusele hetkele, vaid vaatama ka tulevikku – see on pika ja terve töösuhte alguspunktiks. Üks võimalus pikaajalise turvatunde pakkumiseks on tööandjapension ehk töötajale tema III pensionisambasse makstav lisapension.

Kuidas tööandjapensionit oma ettevõttes juurutada?

Kõigepealt tuleks mõelda, mis reeglite alusel lisapensionit moodustama hakatakse. Kas see on piiritletud ametipositsiooniga, kas seda pakutakse kõigile töötajatele või neile, kes on selle tööandja pakutud võimaluse oma motivatsioonipaketti valinud. Tööandjapensioni maksmiseks peab töötaja valima pensionifondi, kuhu tööandja raha maksab. Rahakannet saab teha igal kuul või näiteks korra aastas – olenevalt ettevõtte soovist ja võimalustest. Mõni tööandja pakub teistsugust lahendust, kus ühe osa maksab tööandja ja teise töötaja. Nii kasutavad mõlemad maksusoodustust, kus investeeritud summalt saadakse tulumaks tagasi. Mitu tööandjat saavad teha makseid ka paralleelselt. Oluline on jälgida, et maksed kokku ei oleks suuremad kui 15% töötaja aasta tulust ega ületaks 6000 euro piiri töötaja kohta aastas. Segaduste vältimiseks tuleks enne lisapensioni juurutamist selgitada töötajatele kõiki detaile, näiteks arenguvestlustel või juba uute inimeste värbamisel.

Täpsemalt tasuks tööandjapensioni võimalustega tutvuda oma panga konsultandi juures, kes võimaliku parima lahenduse välja pakub.

Kui ettevõttes on tööandjapension juba juurutatud, on hea võimalus seda tööandjakommunikatsioonis kasutada – märge töökuulutuses, motivatsioonipaketis või ettevõtte kodulehel võib anda tubli konkurentsieelise ning näitab, et ettevõte on tulevikule orienteeritud ja peab oluliseks töötajate turvatunnet ning heaolu.

Kui palju tööandjapension ettevõttele maksab?

Ekslikult arvatakse, et tööandjapensionit on keeruline rakendada, sest see läheb ettevõttele kalliks maksma. Tegelikult on see müüt. 2012. aastast saavad ettevõtted varasemaga võrreldes töötajate pensioni kogumisse panustada soodsamalt ja lihtsamalt, sest III samba makselt ei pea tööandja pidama kinni füüsilise isiku tulumaksu. See on oluline rahaline võit.

Näiteks:

Ettevõttes x makstakse igal aastal tulemustasu summas 100 000 eurot (brutopalk). Kogukulu ettevõttele on koos maksudega ligi 134 000, töötajad saavad kätte umbes 77 000. Kandes sama summa töötaja pensionifondi, saaksid töötajad pensionifondi osakuid summas 96 400 eurot. Märkimisväärne vahe, kas pole?

Asetame end korraks ka töötaja kingadesse. Näiteks kui ettevõttes y palgal olevale inimesele maksab tööandja palgale lisaks igal kuul 100 eurot tööandjapensionina, siis kümne töötatud aastaga maksab tööandja III sambasse 12 000 eurot. Tuues näiteks, et kui aastane kasv on 5%, võiks tööandja panuse väärtus töötajale olla 15 500 eurot.

Kuidas ja mis tingimustel tööandjapensionit tulevikus kasutama saab hakata?

Tööandjapensioni puhul kehtivad samad reeglid nagu III sambasse ehk vabatahtlikku pensionifondi investeerimisel. Vabatahtlikust pensionifondist saab raha kasutada igal ajal ja vajaduse korral saab välja võtta sobiva summa. Väljamaksetele kehtivad aga erinevad maksumäärad. Üldiselt hakatakse tööandjapensionit kasutama pensionile jäädes osade kaupa ehk eluaegse annuiteedina (maksed kuni surmani). See on ka soodsaim variant. Kui vanus on üle 55 eluaasta ja pensionifondi kogutud enam kui 5 aastat, on selliste väljamaksete maksumäär 0% ehk tulumaksu tasuma ei pea. Kui võtta raha välja osade kaupa või korraga, on maksumäär 10%. Seda eeldades, et nimetatud vanuse ja kogumise aja kriteeriumid on täidetud. Kui aga võtta raha välja varem, tuleb tasuda tulumaks summas 20%.

Osa tööandjaid arvab, et enamik töötajaid võtavad pensionifondist raha kohe välja, aga meie senine praktika näitab vastupidist. Inimesed, kes juba on III samba fondi lisapensionit kogunud, enamasti sealt enneaegselt raha välja ei võta. Pigem hoitakse vara pikaajalise turvatunde eesmärgil. Nagu näitasid uuringu tulemused, on pikem perspektiiv ja turvatunne inimestele märksa olulisemad kui tööandjad arvavad.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik 2017. aasta detsembrinumbris.

Osale arutelus

  • Angelika Tagel, Luminor Pensions Estonia juhatuse esimees

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad