Mitterahalise motiveerimise võimalused

Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Töötajate küsitlustes osaleb tavapäraselt üle 13 000 töötaja ja tööotsija. Töötajate grupiti võivad rahulolu, lojaalsust, puudumiskäitumist ja motivatsiooni mõjutavad tegurid mõnevõrra erinevad olla.

Mitterahalised tegurid ja töötajate käitumine
Töötingimustes võib eristada rahalisi ja mitterahalisi tingimusi, mis kõik mõjutavad rohkemal või vähemal määral töötajate rahulolu, motivatsiooni, organisatsioonisisest ja -välist käitumist.

Rahalised tingimused on põhipalk, mitmesugused lisatasud ja rahaliselt mõõdetava soodustused.

Mitterahaliste tingimuste alla kuuluvad töökeskkond, sh tööruumid, töövahendid ja tööriietus, töökorraldus, sh tööaeg, töö asukoht, töö sisuline korraldus, tööalase arengu võimalused, juhtimiskvaliteet ja suhted töökaaslastega. Tööandja jaoks on ka mitmel mitterahalisel teguril rahaline mõõde, kuid seda on keeruline tasupaketi hulka arvata.

Rahalised tegurid
•    põhipalk
•    lisatasud
•    soodustused (rahalised hüved)

Mitterahalised tegurid (Palgainfo Agentuuri küsitlustes kasutatud jaotus)

Töö sisu
•    tööülesannete huvitavus, vahelduvus

Tööalane areng
•    tööalase arengu võimalus
•    täienduskoolituse võimalus, sh töötaja võimalus koolitusi valida
•    karjäärivõimalus organisatsiooni sees

Juhtimiskvaliteet
•    tööprotsesside korraldus
•    tööks vajaliku info olemasolu
•    üksuse juhtimine
•    organisatsiooni juhtimine

Suhted
•    läbisaamine töökaaslastega
•    läbisaamine vahetu juhiga

Töökorraldus
•    töötajate iseseisvus töö sisulisel korraldusel
•    tööaja korraldus, tööaja paindlikkus
•    töö asukoht, töö asukoha paindlikkus
•    töökoormus, intensiivsus

Töökeskkond
•    töövahendid
•    tööruumid
•    olme- ja puhkeruumid
•    tööriietus
•    tööohutus ja tervise säilimine
•    töökaitsevahendid

Üldine rahulolu tööga ja seda mõjutavad mitterahalised tegurid
Tööga rahulolu all mõistetakse Palgainfo Agentuuri uuringutes töötingimuste vastavust töötajate ootustele. Rahulolu võib mõista ka kui rahulolematuse puudumist. Uuringus osalevad töötajad hindavad oma rahulolu erinevate töötingimustega viiepalliskaalal: üldse ei ole rahul, pigem ei ole rahul, nii ja naa, pigem olen rahul, täiesti rahul. Rahulolu ei tähenda, et töötaja oleks automaatselt motiveeritud oma tööd hästi tegema ehk rahulolu ei ole iseenesest ajend pingutamiseks.

Kuigi rahulolu ei anna otseselt tõuget tegutsemiseks, tähendab see siiski positiivset meelestatust, mis vähendab palgasurvet ja suurendab lojaalsust. Rahulolematud töötajad ei ole sageli ka motiveeritud oma tööd hästi tegema, puuduvad kergekäelisemalt ja vaatavad tööturul ringi paremate pakkumiste järele. Teisisõnu tähendavad rahulolematud töötajad tööandja jaoks suuremaid kulusid ja riske.

Graafikutelt 1–4 on näha, et töötajad, kes on oma tööga üldiselt rahul, on lojaalsemad ja motiveeritumad, puuduvad vähem ning nende palgasurve indeks on madalam.

Kõik töötingimused ei mõjuta töötajate rahulolu ühtemoodi – on tegureid, millega rahulolu suurendab tõenäolisemalt ka üldist rahulolu, ja tegureid, millega rahulolematus suurendab rohkem ka üldist rahulolematust.

Töötasuga rahul olevad töötajad on ka üldiselt oma tööga rohkem rahul, kuid töötasuga rahulolematus ei vähenda oluliselt üldist rahulolu, samuti ei kahanda see lojaalsust sellisel määral, nagu mõni muu tegur. Töökoha vahetamise üle otsustamisel on parem palgapakkumine oluline tõmbetegur, kuid organisatsioonist eemale tõukavad pigem kehvad suhted ja ebahuvitav töö.

Sageli seletavadki töötajate rahulolematust palgaga ja alamotiveeritust just mitterahalised tegurid. Näiteks rahulolematus töö huvitavusega, töövahendite või tööriietusega kandub üle rahulolematuseks palgaga, kuna töötajad ootavad ebamugavuste eest suuremat kompensatsiooni.

Võrreldes töötajate hinnanguid üldisele tööga rahulolule ja töötingimustele, saab tuua välja tegurid, millel on töötajate üldisele rahulolule suurem positiivne või negatiivne mõju.

Töötajate üldist tööga rahulolu suurendavad mitterahalised tegurid
1.    Tööprotsesside korraldus
2.    Tööalane arenguvõimalus
3.    Karjäärivõimalus organisatsiooni sees
4.    Tööülesannete huvitavus
5.    Organisatsiooni juhtimine
6.    Tööalase täienduskoolituse võimalus

Töötajad, kes on nende teguritega rahul, on ka tööga üldiselt rohkem rahul.

Töötajate üldist tööga rahulolu vähendavad mitterahalised tegurid
1.    Tööülesannete huvitavus
2.    Läbisaamine töökaaslastega
3.    Läbisaamine vahetu juhiga
4.    Tööaja korraldus
5.    Töökoormus
6.    Tööks vajaliku info olemasolu

Töötajad, kes ei ole nende teguritega rahul, on ka tööga üldiselt vähem rahul.

Seega on töötajate rahulolu kujunemisel oluline osa arenguvõimalustel, huvitaval tööl ja juhtimiskvaliteedil. Rahulolematuse tekkimisel on olulisel kohal ebahuvitav töö, kehvad suhted, ebasobiv tööaja korraldus ka töökoormus.

Motivatsioon ja seda mõjutavad mitterahalised tegurid
Motivatsioon on inimese ajend, vajadus ja/või soov tegutseda. Motivatsiooniteooriates eristatakse sisemist ja välist motivatsiooni. Sisemiseks motivatsiooniks nimetatakse inimesest endast lähtuvat motivatsiooni, väliseks motivatsiooniks keskkonnast ja tegevuse tulemusest lähtuvaid tegutsemise ajendeid. Väline motivaator on näiteks töötasu või mõne muu hüve saamine või ka hirm karistuse ees. Sisemise motivatsiooni puhul naudib inimene mingit tööd või tegevust, tunneb rahuldust eneseteostusest või saavutusest.

Sisemisi ja välimisi tegutsemismotiive võib olla kohati keeruline eristada ning nad võivad eksisteerida ka üheaegselt. Tööandja saab otseselt mõjutada väliseid tegutsemise ajendeid, luues motiveeriva tasustamissüsteemi. See on aga üsna keeruline ega anna sageli soovitud tulemust, kui töötajad ainult raha pärast töötavad.

Sisemist motivatsiooni on tööandjal keeruline kujundada, kuna see lähtub töötajast endast. Kui töötajale tema töö meeldib ja see on ta kutsumus, on olemas tugevad eeldused sisemise motivatsiooni tekkeks.

Siiski saab töökorralduse ja töökeskkonna kujundamise abil sisemise motivatsiooni tekkeks eeldusi luua. Sisemise motivatsiooni teket toetavad arenguvõimalused ja hea juhtimiskvaliteet, samuti töötajate kaasamine otsustamisse ning iseseisvus töö korraldamisel. Ebahuvitav töö, infopuudus ja kehvad suhted aga kahandavad motivatsiooni.

Palgainfo Agentuuri küsitlustes on üks väide, millega töötajate motiveeritust mõõdetakse, „olen motiveeritud oma tööd hästi tegema“. Vastajatel palutakse hinnata nõustumist selle väitega viiepalliskaalal. Võrreldes rahulolu erinevate teguritega ning hinnanguid motiveeritusele, saab välja tuua motivatsioonile positiivsemalt ja negatiivsemalt mõjuvad tingimused.

Motiveeritust suurendavad mitterahalised tegurid
1.    Karjäärivõimalus organisatsiooni sees
2.    Tööalane arenguvõimalus
3.    Tööprotsesside korraldus
4.    Organisatsiooni juhtimine
5.    Tööalase täienduskoolituse võimalus
6.    Üksuse juhtimine

Töötajad, kes olid nende teguritega rahul, hindasid oma motiveeritust kõrgemalt.

Motiveeritust vähendavad mitterahalised tegurid
1.    Tööülesannete huvitavus
2.    Tööks vajaliku info olemasolu
3.    Läbisaamine vahetu juhiga
4.    Töökaitsevahendid
5.    Üksuse juhtimine
6.    Läbisaamine töökaaslastega

Töötajad, kes ei olnud nende teguritega rahul, hindasid oma motiveeritust madalamalt.

Töötajate lojaalsus ja mitterahalised tegurid
Palgainfo Agentuur uurib töötajate tööturukäitumist ja arvutab selle põhjal lojaalsusindeksi. Indeks arvutatakse mitme küsimuse vastuste põhjal: kuivõrd aktiivne on töötaja tööturul, kas ta kavandab lähikuudel töökohta vahetada, kas ta on kandideerinud teistesse organisatsioonidesse tööle, kui pikka staaži ta organisatsioonis kavandab.

Tööandja jaoks tähendavad lojaalsed töötajad väiksemat voolavust ning seega väiksemat töötajate asendamise ja värbamise kulu. Lojaalsed töötajad on organisatsiooniga tugevamalt seotud, hindavad organisatsiooni mainet tööandjana kõrgemalt ja soovitavad suurema tõenäosusega organisatsioonis töötamist oma tuttavatele.

Sarnaselt üldise tööga rahuloluga mõjutavad erinevad tegurid ka töötajate lojaalsust erineval määral.

Lojaalsust suurendavad mitterahalised tegurid
1.    Tööalane arenguvõimalus
2.    Karjäärivõimalus organisatsiooni sees
3.    Tööalase täienduskoolituse võimalus
4.    Organisatsiooni juhtimine
5.    Tööprotsesside korraldus
6.    Üksuse juhtimine

Töötajad, kes on nende teguritega rahul, on lojaalsemad.

Lojaalsust vähendavad mitterahalised tegurid
1.    Läbisaamine töökaaslastega
2.    Tööülesannete huvitavus
3.    Läbisaamine vahetu juhiga
4.    Tööaja korraldus
5.    Tööks vajaliku info olemasolu
6.    Töökaitsevahendid

Töötajad, kes ei ole nende teguritega rahul, on vähem lojaalsed.

Töötajate lojaalsust suurendab tööalase arengu ja karjääri võimalus organisatsiooni sees. Kui töötajad näevad organisatsioonis töötamisel enese jaoks perspektiivi, on nad organisatsiooniga tugevamalt seotud.

Juhtimisega seotud tegurid, nagu üksuse juhtimine, organisatsiooni juhtimine ja tööprotsesside korraldus, on teine tegurirühm, mis suurendab seotust organisatsiooniga.

Kõige negatiivsemalt mõjutavad lojaalsust kehvad suhted töökaaslaste ja vahetu juhiga. Töötajad, kes ei ole nende teguritega rahul, vahetavad tõenäolisemalt lähemal ajal töökohta.

Samas on neid, kes ei ole suhtega rahul, väga väike osa – vaid mõni protsent – enamik töötajatest on suhetega rahul.

Ebahuvitav töö, ebasobiv tööaja korraldus, info puudus ja kehvad töökaitsevahendid aga kahandavad töötajate lojaalsust ning tõukavad neid organisatsioonist välja.

Palgasurve ja mitterahalised tegurid
Palgainfo Agentuur küsib töötajatelt töötasu põhiametikohal uuringu kuul ja töötasu ootust ametitel, millel vastaja soovib töötada. Saadava ja soovitud palga erinevuse põhjal arvutatakse palgasurveindeks.

Palgasurve on tööandja jaoks ebamugav nähtus, eriti kui selle põhjus ei ole turu tasemega võrreldes madalam palk.

Analüüsides rahulolu erinevate töötingimustega, saab välja tuua, milliste töötingimustega rahulolu aitab palgasurvet vähendada ja milliste teguritega rahulolematus palgasurvet suurendab.

Palgasurvet vähendavad mitterahalised tegurid
1.    Tööalane arenguvõimalus
2.    Karjäärivõimalus organisatsiooni sees
3.    Tööalase täienduskoolituse võimalus
4.    Töövahendid
5.    Tööriietus
6.    Tööaja korraldus

Nende teguritega rahulolevate töötajate palgaootuse ja tegeliku palga vahe on väiksem.

Palgasurvet suurendavad mitterahalised tegurid
1.    Töökaitsevahendid
2.    Tööriietus
3.    Tööohutus ja tervise säilimine
4.    Töövahendid
5.    Tööks vajaliku info olemasolu
6.    Tööülesannete huvitavus

Nende teguritega rahulolematute töötajate palgaootuse ja tegeliku palga vahe on suurem.

Palgasurvet vähendab arenguvõimalus, samuti sobivad töövahendid ja tööriietus. Palgasurvet suurendab eelkõige rahulolematus töötingimustega, millega töötajad iga päev kokku puutuvad – töökaitsevahendid, tööriietus, tööohutus ning töövahendid. Samuti survestavad palka ebahuvitavad tööülesanded.

Puudumiskäitumine ja mitterahalised tegurid
Lojaalsuse ja palgasurve kõrval mõjutab töötajate rahulolu või rahulolematus ka puudumiskäitumist: rahulolematud töötajad puuduvad rohkem. Puudumiskäitumine on seotud ka palgatasemega: madalama palgaga töötajad puuduvad rohkem. See võib olla seotud ühelt poolt raskema tööga ja/või töötamisega eesliinil, teisalt aga sellega, et nendel töödel on vähem mitteformaalset puudumist ning nende puhul ei saa haiguse ajal kodus töötada. Madalama palgaga töötajad on oma tööga ka vähem rahul ja rahulolematus tõukab organisatsioonist eemale.

Tööandja jaoks tähendavad puudumised katkestusi tööprotsessides ja asenduskulusid, millest võivad tulla probleemid nii töömahtude kui kvaliteedinormide täitmisega. Seega on tööandja huvides oma tervise eest hoolitsevad vastutustundlikud töötajad, kes puuduvad siis, kui nad ka tegelikult haiged on.

Palgainfo Agentuuri uuringutes küsitakse töötajate käest, mitu päeva nad eelmise aasta jooksul eri põhjustel puudusid. Töötingimustega rahulolu ja puudutud päevade seose leidmisel võeti arvesse haiguse või vigastuse ning hooldatava haiguse ja vigastuse tõttu puudutud päevade arv nii töövõimetuslehe või hoolduslehe alusel kui ka tööandjaga kokkuleppel.

Puudutud päevade arvu vähendavad mitterahalised tegurid
1.    Läbisaamine töökaaslastega
2.    Läbisaamine vahetu juhiga
3.    Töökoha asukoht
4.    Rahulolu tööga üldiselt
5.    Tööriietus
6.    Tööprotsesside korraldus

Töötajad, kes olid nende teguritega rahul, puudusid vähem.

Puudutud päevade arvu suurendavad mitterahalised tegurid
1.    Tööülesannete huvitavus
2.    Tööohutus ja tervise säilimine
3.    Töökaitsevahendid
4.    Tööruumid
5.    Tööriietus
6.    Töövahendid

Töötajad, kes ei olnud rahul nende teguritega, puudusid rohkem.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

Uudised

Tööriistad