Ambitsioonikal raamatupidajal tasub õppida kontrolleriks

Kairi Oja
Kairi Oja uuris, kuidas raamatupidajast saab kontroller

Kes juba pikemat aega raamatupidajana ametis olnud, võib tunda vajadust liikuda oma valdkonnas järgmisele tasandile. Üks võimalikest valikutest on kontrolleri amet.

Pikaajalise finantstaustaga ettevõtja Ilona Oolu ütleb, et inimesi on suures plaanis kahte sorti – ühed on rohkem ettevaatavad ja neile meeldib tegeleda protsesside parendusega, otsida (loogika)vigu raportites, eelarvestada, arutleda, analüüsida, suhelda inimestega ning otsustada,” alustab Ilona, kelle sõnul valivat seda tüüpi inimesed enamjaolt finants- ja ärikontrolleri, (finants)analüütiku või finantsjuhi ameti. „Neis ametites eeldatakse alati majandusalast kõrgharidust,” täpsustab ta.

Teist tüüpi inimesed olevat Ilona sõnutsi aga need, kellele meeldivad konkreetsemad tööülesanded, piiritletud teemavalik ning kellele on esmatähtis, et saab kell viis oma tööpäeva rahulikult lõpetada ning et on selgelt ette teada, mis homne päev toob. „Seda tüüpi inimesed valivad tihti (pea)raamatupidaja ja audiitori elukutse. Raamatupidajatele ja audiitoritele on tähtis, et finantsandmete hetkeseis ja ajalugu oleks korras ehk et nad ei saa enne rahu, kui deebet ja kreedit võrduvad,” jätkab ta.

Kontrollingus seevastu aktsepteeritakse Oolu sõnul näiteks juhtimisviga perioodi raamatupidamisandmetes. „Näiteks kui soovitakse periood sulgeda juba 4. kuupäeval, siis on ju selge, et selle perioodi andmed ei ole sada protsenti õiged. Erinevus hinnangulise ja tegeliku tulemuse vahel on juhtimisviga ning tihti on kuni viieprotsendiline erinevus lubatud,” selgitab ta.

Kui raamatupidamises sageli spetsialiseerutakse, siis kontrollingus ei ole see võimalik. „Kontrolling haarab kogu ettevõtte finantssüsteemi ning äriprotsesse,” sõnab Oolu ja toob suurima erinevusena finants- ja ärikontrolleri vahel välja asjaolu, et ärikontrolleri vastutada on lisaks kogu ettevõtte äriprotsesside parendus ning ta on kaasatud ettevõtte strateegilisse äriplaneerimisse. „Kontrolleri vastutus piirdub aga finantsprotsessidega,” lisab ta.

Põhiteadmised raamatupidamisest on eelduseks kontrolleriks saamisel

Oolu nendib, et kontroller ei saa hakkama ilma raamatupidamisteadmisteta, seega tuleks talle igati kasuks töökogemus raamatupidajana, eriti pearaamatupidajana.

See, kas kasvatakse edasi raamatupidajast kontrolleriks, on Ilona arvates ainult inimese enda soovi taga. „Kui teda imponeerivad rohkem muutlikumad tööülesanded, kus võib olla mitu lahendusvarianti, ja kus on kindlasti rohkem suhtlust, siis tasuks kaaluda liikumist raamatupidamisest kontrollingusse,” julgustab Ilona raamatupidajaid end sel moel analüüsima.

Ilona Oolu sõnul pole praktika, mille kohaselt areneb n-ö rearaamatupidaja finantskontrolleriks, just kuigi levinud. „Pigem on nii, et ülikooli ajal tehakse raamatupidamise tööd. Levinud on ka see, et kui pearaamatupidajale antakse raporteerimise ja eelarvestamise kohustus, siis raamatupidaja soovil tema ametinimetust korrigeeritakse finantsjuhiks,” märgib ta ning lisab, et nende ettevõttesse on tuldud enamasti tutvuste kaudu ja Ilona on ka ise otse tööpakkumist tehes pöördunud, kui on märganud, et inimene on õppinud majandust ning töötanud/töötab finantsjuhina.

Kontrolleril peaks Ilona Oolu sõnul olema majandus- ja juhtimisarvestuse teadmised. „Mõlemat õpetab süvendatult näiteks Tartu Ülikooli majandusteaduskond,” lisab ta.

Neile raamatupidajaile, kes finantskontrolleri positsioonist unistavad, soovitab Ilona liikuda edasi ametikohtadele, kus on lisaks raamatupidamisele ka teisi finantsülesandeid. „Hea oleks alustada näiteks raporteerimise eest vastutamisega,” toob ta näite.

Raamatupidaja töö tulemusena valmivad deklaratsioonid ja aastaaruanne on raamatupidamise pärusmaa ning enamasti kasutamiseks väljaspool organisatsiooni (äriregister, maksuamet). „Raamatupidamisinfo töötlemine ning esitamine juhtkonnale on aga raamatupidamise ja kontrollingu valdkonna ühine sidusosa. Kontrolling tegeleb lisaks raamatupidamisinfole kogu ettevõtte juhtimisinfoga,” selgitab Ilona ja lisab, et koostöövõimalused on neil kahel ametil kindlasti raamatupidamisinfo kvaliteedi parendamine, kuusulgemise ettepoole toomine, maksude optimeerimine ning raamatupidamistarkvara valik ja juurutamine.

Teooriaõppe valikuvõimaluste taha asi jääda ei saa

Finantskontroller Heidi Tormet on üks neist, kel on pikaajaline töökogemus raamatupidajana ning kes on omal ajal võtnud nõuks liikuda edasi just kontrollingu suunal.

Finantskontrolleri profiil, mida ettevõte või organisatsioon otsib, võib Heidi Tormeti sõnul oma olemuselt erineda – see on koostatud ettevõtte vajadusi silmas pidades. „Üldjuhul eeldab finantskontrolleri töö eelnevat tugevat raamatupidamislikku tausta, et hoomata ettevõtte üldist finantsarvestust ja protsesse. Kuigi ülikoolis saab õppida finantsjuhtimist, kontrollingut, majanduskontrolli (economic auditing), majandusanalüüsi, investeeringute juhtimist ja finantseerimist (võttes aluseks Eesti Maaülikooli majandusarvestuse ja finantsjuhtimise magistri õppekava), siis ilma praktiliste oskusteta on kindlasti märksa keerulisem teooriat tegelike ülesannetega ühildada,” leiab Heidi, kelle kogemust mööda eeldatakse finantskontrollerilt vähemalt kolmeaastast finantsalast töökogemust, mistõttu pole võimalik sellisele ametikohale asuda otse koolipingist. „Küll aga on eelduseks majandus- või finantsalane kõrgharidus,” täpsustab ta.

Finantskontrolleri ametile eelnevaid teoreetilisi teadmisi saab Heidi Tormeti sõnul omandada Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Estonian Business Schoolis ja Stockholm School of Economics’is peamiselt magistriõppes. „Kui pole huvi või võimalusi kraadiõppele, siis tasub kindlasti põhilisemad ained omandada eraldiseisvalt, lisaks muu täiendõpe ja finantskonverentsid. Neile, kellel on kindel soov saada finantskontrolleriks, soovitan alustada tööd suurema ettevõtte raamatupidajana ning kahe-kolme aasta pärast on eeldatavasti omandatud piisavalt suur teadmiste ja kogemuste pagas, mis võimaldaks jätkata tööd finantskontrollerina,” soovitab Heidi, kes näeb finantskontrolleriks arenemist just raamatupidaja töökogemuse kaudu. „Mul on endal kümmekond aastat raamatupidaja töökogemust erinevates rahvusvahelistes ettevõtetes, seda nii ühel töölõigul (ostureskontra suurkorporatsioonis) kui ka väiksemates ettevõtetes. Kui raamatupidamist saabki jagada töölõikudeks (ost, müük, palgaarvestus jne), siis finantskontrolleri profiil on palju laiem ja kõikehõlmavam,” räägib Heidi, kes on lühiajaliselt töötanud ka rahvusvahelises audititeenust pakkuvas ettevõttes, mis teenindas nii suuremaid kui ka väiksemaid rahvusvahelisi organisatsioone.

Kontrolleri ameti puhul on olulisim võime tunnetada juhtimisprotsessi tervikuna

Heidi Tormet räägib, et auditi esimese aasta konsultandina on peamine eesmärk kindlaks teha ettevõtte finantsprotsesse ja koguda tõendusmaterjale aastaaruannetes esitatud andmete vastavusele. „Selline kogemus annab võimaluse tutvuda erinevate sektori organisatsioonidega (tootmine, meditsiin, teenindusettevõtted, pangandus jne), nende tööprotsessidega ja töökultuuriga. Kogemus on näidanud, et mitte kõik auditis tööd alustanud konsultandid ei vali seda pikaajalise karjäärina, vaid suunduvad sealt edasi näiteks mõnda eelnevalt valitud sektorisse,” valgustab Heidi, keda on nüüdseks finantskontrolleri ametikohale viinud just eelnev pikaajaline töökogemus.

Tormet loetleb finantskontrolleri peamiste ülesannetena erinevate juhtimisaruannete tegemise, eelarve koostamise, selle juhtimise ja kontrollimise, samuti finantsvaldkonna tööprotsesside juurutamise ja arendamise. „Lisaks sellele tuleb koostada sisemisi tööprotsesse reguleerivaid eeskirju ja juhendmaterjale. Finantskontrollerina suhtlen igapäevaselt projektijuhtide ja juhtkonnaga nõuandvas rollis. Kuigi projektijuhtidele on loodud aruandluse keskkond, mis kajastab nende projektide tulusid, kulusid ja võrdlust eelarvega reaalajas, vajavad uued olukorrad eelnevat arutlust – näiteks kuidas, mida ja kui palju soetada, mis vastab sisemiselt püstitatud reeglitele (raamatupidamise sise-eeskiri, hangete protsess),” kirjeldab Heidi kontrolleri igapäevatööd.

Oma töös kasutab Heidi keskmisest rohkem proaktiivsust, sest tema jälgida on raha igapäevane liikumine, samuti peab ta oskama prognoosida sellele järgnevaid olukordi ja finantstulemusi. „Reaktiivne juhtimine, mis on juba tekkinud olukorrast sündmuste tagajärgedega tegelemine, ei pruugi anda soovitud tulemusi,” märgib Heidi.

Põhiteadmised kõrgkoolipingist või rahvusvahelisest suurkorporatsioonist

Ettevõtte OÜ Kuljus Konsultatsioonid juhatuse liige, konsultant Lauri Kuljus arvab, et teoreetiliselt võib kontrolleriks kasvada ka otse koolipingist, kuid temal pole sellega otsest kogemust. Lauri kasvas audiitoriks õpingute kõrvalt ning asutas ettevõtte, mis muu hulgas osutab raamatupidamisteenuseid, alles aastaid hiljem. „Näiteks mul endal pole n-ö traditsioonilist finantsharidust – õppisin hoopis rahvusvahelist ärijuhtimist,” alustab Kuljus, kes elab ja töötab praegu Soomes ning juhib seal abikaasa Mariga konsultatsiooniettevõtet Kuljus Consulting OÜ. „Finantsalaseid aineid oli tervelt neli, ja need olid meil väga heal tasemel,” ütleb Lauri, kelle ellu tuli finantsmaailm hoopiski suure rahvusvahelise ettevõtte Deloitte kaudu. „Mind valiti otse koolipingist auditit tegema,” räägib ta ning lisab, et sellise mastaabiga ettevõtetel on enamasti ulatuslikud ja põhjalikud rahvusvahelised koolitusprogrammid, mille läbinud saavad enamasti „korraliku põhja” ning võimaluse kätt proovida väga erineva profiiliga (klient)ettevõtetega koostöös. „Eks ole ka neid, kes liiguvad neisse ettevõtetesse raamatupidaja töötamise kogemuse najal,” lisab ta.

Lauri sõnul on küllaltki tavaline, et suures audiitorfirmas töötatakse mõned aastad, seejärel leitakse aga, et töö on liialt pingeline ja tahetakse leida rahulikumat tööd. „Seda näiteks pereinimeste puhul, kellel väikesed lapsed ega saa endale niivõrd ajamahukat ja pingelist tööd lubada. Seetõttu liigutakse tihtipeale auditist välja,” põhjendab Lauri.

Avatus ning soov areneda on tähtsaimad eeldused

Kuljus tõdeb, et arenguperspektiivi hinnates on oluline ennekõike avatus ja tahe areneda ning kõik muu taandub ennekõike neile kahele faktorile. Nagu kinnitab Lauri enese kogemus, võivad fundamentaalsed teadmised tulla nii kõrgkoolipingist kui ka rahvusvahelisest suurkorporatsioonist.

„Kui õppejõud on head olnud, võivad otse kõrgkooli lõpetanud tihtipeale olla juba arvestatavad tegijad, ent tervikutunnetus ja reaalsustaju tulevad mõistagi ikka kogemuse ja ajaga,” sõnab ta. „Samas ei pruugi mõnel raamatupidajal, kelle töölõik seni suhteliselt piiratud olnud, olla vajalikku arusaamist ettevõtte eesmärkidest ning juhtimisprotsessist, kontrolleri roll on siiski olla n-ö juhiga ühes paadis ning anda talle selget infot selle kohta, milline on ettevõtte tegelik majanduslik olukord, mida peaks ja võiks muuta või kus on tehtud märkimisväärseid ja tulemust mõjutavaid vigu. See kõik eeldab siiski põhjalikke teadmisi,” arutleb Lauri ja lisab, et enamasti on niisuguse kogemusega inimestel siis kaks võimalikku edasist suunda – finantskontrolleriks, või siis asutatakse oma raamatupidamisettevõte, kust saadakse väga palju kogemusi. „Veel tuleb ette liikumist auditiettevõttest pearaamatupidajaks või siis siseaudiitoriks,” jätkab ta. „Ma ise liikusin edasi finantskontrolleriks, seda samuti rahvusvahelises ettevõttes, kus hakkasin tegema selle ettevõtte grupiettevõtetele finantsanalüüse,” räägib Lauri. „Mõne aja pärast tuli võimalus asutada oma ettevõte, mis oli mul meeles mõlkunud ikka päris varajasest noorusest alates,” tõdeb ta.

Kontrolleritöös on kõige kriitilisem oskus hinnata riske

Lauri kirjeldab kontrolleri rolli ennekõike kui riskianalüütiku tööd, kelle olulisimad funktsioonid on ettevõtte tegevusega, ennekõike majandustegevusega seotud riske määrata ning aidata välja töötada lahendusi, mis riske vähendaks.

„Kindlasti on oluline erinevate kulude ja tulususe, kasumlikkuse analüüs, mis aitab juhil leida potentsiaalseid arengukohti. Kontrolleri roll on ennekõike juhatuse tugi numbrite alal, et juhtkond mõistaks, mis on mingi konkreetse numbri taga ning kas ja milliseid muudatusi selle järgi peaks ellu viima,” ütleb Lauri, kes meenutab enda kontrollerina töötamise kogemust kui tihtipeale nõuandvat ja konsulteerivat tegevust. „Tihtipeale kipuvad kontrollerid tegelema raamatupidajate töö tulemusega ja aruandluse analüüsiga, ent kohe kindlasti võiks selle rolli juurde käia toetav funktsioon raamatupidajaile, kelle töös nad näevad kas puudujääke või siis võimalust asju efektiivsemalt teha,” leiab Lauri.

Tuleks õppida nägema seoseid erinevate tegevuste ja numbrite vahel

Kontrolleri ameti vastu huvi tundvatel inimestel soovitab Lauri õppida ennekõike nägema seoseid erinevate toimingute ja tegevuste vahel. „Et suuta nõustada juhatuse liikmeid, on oluline selgelt aru saada, kuidas numbrid liiguvad ja kuidas seostuvad ettevõtte tegevusega.

Raamatupidaja ja kontrolleri koostöös on Lauri sõnul olulisim avatud ning usalduslik suhtlus. Veel on tema sõnul oluline tunnetada lihtsat elureeglit, mis kehtib kõikjal: „Käitu alati just nõnda, nagu sa soovid, et sinuga käitutaks, siis ei tohiks suuremaid tõrkeid tulla,” lausub ta.

Lauri sõnul tasub alati panustada enesearengusse, seda iseäranis siis, kui mugavustsoon on juba saavutatud.

KOMMENTAAR

Rain Resmeldt Uusen, CV Online’i turundusjuht:

Finantskontrolleri nimetusega töökuulutusi (ehk vabu ametikohti) kohtab harva – üks oli novembris, teine septembris, kolmas veebruaris.

Meie palgauuringu keskkonna Palgad.ee andmeil teenivad finantskontrollerid keskmiselt 1535 eurot netotasuna. Kõige kõrgem netotöötasu on märgitud 2500 eurot.

Soovitud palgataseme keskmine sel ametipositsioonil on 1600 eurot.

Seega võib järeldada, et palgatase on finantskontrolleri positsioonil suhteliselt paika loksunud ja käärid reaalse teenitava palga ja ootuste vahel ei ole väga suured.

Kui vaadata teenitava netotöötasu keskmisi sugude vahel, siis meestel on see 1712 eurot ja naistel 1587 eurot, ehk ka siin võib palgaerinevust märgata.

Meie andmebaasis on 7500 inimest märkinud finantskontrolleri ameti soovituks, seega võib järeldada, et võõras see ametinimetus või positsiooni sisu ei ole.

Finantskontrollereid vajavad enamasti suuremad rahvusvahelised grupiettevõtted, kus palgatasemed võivad ulatuda 3000 euroni (bruto), aga palgatase oleneb töö tegelikust sisust, vastutuse ulatusest ja ettevõtte iseloomuste/tegevusvaldkonnast. Pigem liiguvad finantskontrollerid ettevõtete vahel samal positsioonil. Varasemad kogemused on neil erinevad karjääris: finantsjuht, pearaamatupidaja, ärikontrollerid.

Arenguvõimalusi finantskontrolleriks on kindlasti neil, kes finantsjuhtimise valdkonnas tegutsevad. Olenevalt ettevõtte vajadustest ja töö sisust tuleb siis ka end täiendada, selgeks teha korporatsiooni vajadused ja tööpõhimõtted, tegevusvaldkonda spetsiifiliselt puudutavad seadused ja aktid ning näiteks korporatsiooni enda infosüsteemid.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad