Lugeja küsib, asjatundjad vastavad

Lugeja küsib, asjatundjad vastavad
Asjatundjad vastavad lugejate küsimustele

Raamatupidamise Praktiku lugejate küsimustele vastavad Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht ja CH Konsultatsioonid OÜ juhataja.

Küsimus: Kas ja kuidas lühendatakse sel aastal jõulupühade eelset tööpäeva? Olen graafiku järgi tööl 20.-24. detsembril ja 26.-29. detsembril.

Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Töölepingu seaduse (TLS) § 53 kohaselt lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. See tähendab seda, et detsembris on kaks lühendatud tööpäeva. Need on 23. ja 31. detsember. Kui töötaja tööpäev langeb 23. ja/või 31. detsembrile, siis tuleb seda tööpäeva lühendada. Eestis kehtivad õigusaktid ei ole kehtestanud tööpäeva lühendamise osas erisusi osalise ja täistööaja vahel. Samuti puuduvad erisused selles osas, kui pikk on töötaja tööpäev. Näiteks kui töötaja tööpäev on tavapäraselt 3 tundi, siis TLS §-s 53 nimetatud riigipühaeelsel päeval on tal vaba päev. Seega igal juhul tuleb töötaja tööpäeva lühendada, kui see satub 23. ja/või 31. detsembrile, ka siis, kui nimetatud päev langeb laupäevale või pühapäevale. Seaduse eesmärk on lühendada riigipühale eelnevat reaalset tööpäeva.

Kui ettevõtte tegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, siis tuleb tööandjal saavutada töötajaga kokkulepe tööpäeva lühendamata jätmiseks. Kokkulepe tuleb saavutada graafiku koostamise ajal. Ilma kokkuleppeta ei saa tööpäeva lühendamata jätta. 

Lisaks tasub tähele panna, et kui töötaja tööpäev langeb TLS §-s 53 toodud riigipühaeelsele päevale, siis mõjutab see kalendaarset tööajanormi ehk normtundide arvu.

Töötasu osas on oluline teada, et kui tööpäeva lühendamata jätmine tekitab ületunnitöö, siis selle eest tuleb TLS § 44 lg-te 6 ja 7 kohaselt tasustada tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga. Tööpäeva lühendamata jätmine võib, kuid ei pruugi summeeritud tööaja korral tekitada ületunnitöö. TLS § 44 lg 1 kohaselt selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus. Riigipühal töötamise eest maksab tööandja kahekordset töötasu (TLS § 45 lg 2). Detsembris on riigipühad 24.-26.12.

Küsimus: Ettevõtte lõpetab tegevuse, ent ettevõtte kontol on raha, mis soovitakse välja võtta dividendidena. Millised on ettevõtte sulgemise etapid ja vajalikud sammud?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht:

Äriühingu lõpetamise üks viise on ühingu likvideerimine. Likvideerimismenetlus algab osanike/aktsionäride otsuse vastuvõtmisega ja sellekohase avalduse esitamisega äriregistrile. Lisaks tuleb likvideerimisest teavitada ka võlausaldajaid, avaldades selleks likvideerimismenetluse teate Ametlikes Teadaannetes. Likvideerimismenetluse käigus tuleb likvideerijal koostada ka ühingu alg- ja lõppbilanss, vajadusel ka vahearuanne ning esitada need aruanded äriregistrile.

Vara jaotamine toimub likvideerimise teatud faasis (ligikaudu kuus kuud pärast likvideerimise äriregistrisse kandmisest) ning alles siis, kui kõikide võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Tegemist on vara jaotamisega likvideerimismenetluse käigus, mitte enam dividendidega.

Küsimus: Ettevõte soetab 100% ettevõtluses kasutatava sõiduauto ja lubab seda kasutada teenust pakkuval koostööpartneril meie ettevõtte objektidega seotud eesmärkidel.

Et säiliks 100% proportsioon, siis kuidas oleks õigem: kas esitada teenuse pakkujale arve auto kasutamise eest või et paluda teenusepakkujalt meile esitataval arvel märkida kulu miinusega?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht:

Auto tasu eest kasutada andmine koostööpartnerile on sõiduauto ettevõtluses kasutamine. Antud juhul sobivad mõlemad variandid, nii arve tegemine kui ka teenuse pakkuja arve summa vähendamine auto kasutuse arvelt. Seni, kuni teenuse partner auto kasutuse kinni maksab, on see teie ettevõtluse osa.

Küsimus: Töötajale makstakse iga kuu isikliku sõiduauto hüvitist tööle ja koju sõiduks, kuna töökoht asub 45 km kaugusel ja ühistransporti sellel liinil kahjuks pole. Töötaja peab nende sõitude kohta sõidupäevikut. Nüüd aga lähetatakse töötaja Tallinna. Ta esitab kütusekulu tšeki, ent lähetuse kuupäeva ta sõidupäevikusse ei märgi. Kas lähetusega seotud transpordikulu tohib kütusetšeki alusel hüvitada?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht:

Kui töötaja esitab tööandjale kuluaruande selle kohta, kus, millal ja miks ta käis ja kuidas see on seotud tööandja huvidega, siis saab hüvitada küll.

Küsimus: Töölepinguga töötaja elab Võrus ja sõidab tööandja 100% ettevõtluses kasutatava autoga tööle Tallinna. Kui ta leiab nüüd ööbimiskoha Tallinnas, siis kas ta tohib Tallinna sõita sama autoga, ilma et tekiks erisoodustus ja auto oleks segakasutuses?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht:

Kui töötajal on olemas Tallinnas elukoht, mis on lähemal kui 50 km, siis enam ei saa kasutada seda võimalust, et tööandja hüvitab maksuvabalt tööle ja koju sõidu. Nüüd tuleb ära põhjendada, miks on töötajal üldse vaja tööandja autoga koju sõita. Tööandja auto on töö tegemiseks ning kodust tööle ja tagasi ei ole tavaliselt töösõit. Kui erandkorras suudetakse ära põhjendada, miks hoitakse tööandja autot kodus, siis küll.

Küsimus: Kui inimene on töötanud pikalt Soomes ja hakkab seal saama töötukassa rahasid, siis kas tal võib olla Eestis ettevõte, mille omanik ta on? Või tohib olla omanik, aga juhatuse liige ei tohi olla?

Vastab Christer Haimi, CH Konsultatsioonid OÜ juhataja:

Ettevõtjaks loetakse Soome töötuskindlustuse seaduse kohaselt nii osanikku kui ka juhatuse liiget. Osaniku staatus sõltub ka osaluse suurusest, sealhulgas võetakse arvesse pereliikme osaluse suurust. Õigus saada töötajatele mõeldud hüvitisi oleneb pigem sellest, kas majandustegevus olemasolevas ettevõttes toimub või on lõpetatud. Ettevõtte majandustegevuse lõpetamist tuleb tõendada. Näiteks saab Soome äriühingu puhul tõendada majandustegevuse lõpetamist maksuregistrite lõpetamisega. Välismaise ettevõtte majandustegevuse lõpetamise tõendamisega on keerulisem, kuna seda täpselt ei ole reguleeritud. Samas on ka ettevõtjatele Soomes eraldi hüvitised ette nähtud. Neid hüvitisi on õigust saada ettevõtjatel, kellel on Soome ettevõtja pensionikindlustus (YEL, MYEL).

Sellele küsimusele vastamine sõltub paljudest asjaoludest, seega soovitame pöörduda otse Soome Tööhõivebüroo (TE-toimisto) poole. Lisainfot ja kontaktid leiad SIIT

Küsimus: Äriühing ostis korteri eesmärgiga osutada majutusteenust. Sisendkäibemaks küsiti tagasi. Korteriga koos osteti ka kaks parkimiskohta, mis on plaanis nüüd maha müüa. Kas parkimiskohtade hinnale võib lisada käibemaksu? Kas vastasel juhul tuleks teha ostu käibemaksu korrigeerimine?

Vastab: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Kui parkimiskohad müüa, siis maksustamine ei ole vabatahtlik. KMS § 16 lg 2 p 2 alusel tuleb parkimiskoha müük sundkorras käibemaksuga maksustada.

Küsimus: Kui Eestis tegutsev ettevõte ostab Lätist kütust, siis kuidas tuleb käibemaksu osaga käituda? Kas läheb kogu summa kulusse või võib käibemaksu tagasi küsida?

Vastab: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Alati võib Lätist piiriülese tagastuse korras käibemaksu tagasi küsida. Igal liikmesriigil on selles osas küll omad piirangud ja reeglid, aga põhimõtteliselt saab käibemaksu tagasi küsida.

Küsimus: Lepingus on kokkulepe, et saame arve õigeaegse tasumise eest soodustust, kuid pole kokkulepet, kuidas soodustuse arveldamine toimub. Nii on juhtunud, et saame kahelt tarnijalt erineva info: ühel tarnijal on ostuarvel toodud võimalik soodustus summana ilma käibemaksuta ja teisel tarnijal on ostuarvel toodud soodustuse summa koos käibemaksuarvestusega. Kuidas peame arvestama käibemaksu? Saime tagantjärele kolme aasta õigeaegse tasumise soodustuse. Kas peame tasuma sellelt käibemaksu riigile (tagasi arvestama, vähendades sisendkäibemaksu, kuigi pole kreeditarvet)? Või on kogu summa kaubakulu vähendamine?

Vastab: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Kirjelduse järgi saan aru, et tegemist on hinnasoodustusega mingi perioodi lõpul selle eest, et arved tasutakse õigel ajal. Maksuhaldur väidab, et hinnasoodustused perioodi lõpul ei muuda käibemaksuarvestust. Kui aga üks pool oma käivet vähendab, siis peab seda ka teine pool tegema. Praktika on siin tõesti erinev. Mõned muudavad ka käibe arvestust, teised arveldavad ilma käibemaksuta. Maksuhaldur soovitab käibearvestust mitte torkida, aga kui üks pool seda siiski teeb, siis peaks seda tegema ka teine pool.

Osale arutelus

  • Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamisjurist
    Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
    Christer Haimi, CH Konsultatsioonid OÜ juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

Uudised

Tööriistad