Summeeritud tööaeg kohtupraktikas

Heli Raidve
Heli Raidve tutvustab summeeritud tööaja arvestust kohtupraktikas

Summeeritud tööaja arvestust on kasutatud aastakümneid. Viimastel aastatel on kohtus seda mitmes töövaidluses analüüsitud. Artiklis on toodud ülevaade neljast olulisemast tööaja summeerimist käsitlevast kohtuotsusest.

Vaidluse all on olnud küsimused, kas 8-tunnise vahetuse puhul saab tööaja summeerimist kasutada, või kas tööpäevadele langevad riigipühad vähendavad summeeritud tööajaga töötava isiku kokkulepitud 40-tunnist tööaega.

Summeeritud tööaeg töölepingu seaduses

Töölepingu seaduses (edaspidi TLS) on summeeritud tööaega reguleeritud minimaalselt:

  1. Kui pooled lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab töötajale teatama tööajakava teatavaks tegemise tingimused – TLS 6 lg 6.
  2. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega 7-päevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi (kuni 4 kuu) jooksul – TLS § 43 lg 3.
  3. Summeeritud tööaja arvestuse puhul on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul – TLS § 44 lg 1.

Seadusest ei selgu summeerimise täpsemad reeglid, mis on põhjustanud ka erinevaid tõlgendusi ja kohtuvaidlusi.

Seda, kas 8-tunnise vahetuse puhul on summeerimine lubatud, selgitab alljärgnev kohtuotsus.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2016 otsus 3-15-2607

Tööinspektsioon asus tööandja kontrollimise käigus seisukohale, et vahetustega töö ja summeeritud tööajaarvestusega töö on kaks eri asja. Kuna Tööinspektsioon asus seisukohale, et 8-tunniste vahetuste puhul ei ole tööaja summeerimine lubatud, tegi ta tööandjale vastava ettekirjutuse, mille tööandja vaidlustas halduskohtus.

Kohus leidis, et:

  1. Tööinspektsiooni arvates tuleb eristada vahetustega tööd summeeritud tööaja arvestusest. TLS ei sisalda vahetustega töö mõistet, küll aga on see mõiste avatud direktiivi 2003/88/EÜ art 2 p-s 5, mille kohaselt on vahetustega töö iga vahetustega töökorralduse meetod, mille puhul töötajad vahetuvad ühel ja samal töökohal üksteise järel teatava mudeli kohaselt, kaasa arvatud rotatsioon, ning mis võib olla pidev või pausidega, nii et töötajatel on vajadus töötada antud päevade või nädalate jooksul eri aegadel. Sellest definitsioonist ei saa järeldada, et vahetustega töö puhul ei saaks tööaega summeerida.
  2. Ka vahetustega töö puhul võib tekkida vajadus kohaldada summeeritud tööaja arvestust. See järeldub muuhulgas TLS-i eelnõu seletuskirjas toodud direktiivi 2003/88/EÜ ja TLS-i eelnõu võrdlustabelist, kus nimetatud direktiivi art 2 p 5 juurde on märgitud TLS-i eelnõu § 43 lg 3, mis sätestab, et summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega 7-päevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Nimetatud direktiivis ei kasutata summeeritud tööaja mõistet, TLS omakorda ei kasuta vahetustega töö mõistet. Seega reguleerib TLS-i § 43 lg 3 tööaja korraldust ka (direktiivi mõttes) vahetustega töö puhul.
  3. Kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et summeeritud tööajaga saab olla tegemist vaid ebaühtlase pikkusega tööpäevade või -vahetuste korral, nagu arvab Tööinspektsioon. Tööaja summeerimine on võimalik näiteks ka ebaühtlase pikkusega töönädalate puhul, mis koosnevad ühepikkustest tööpäevadest. Sotsiaalministeeriumi selgitustes TLS-i juurde on märgitud, et „summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises” (§ 43 komm 5, lk 91). Sama on märgitud ka TLS-i eelnõu seletuskirjas (lk 39).
  4. TLS-i § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib tööaja summeerimise arvestusperiood olla kuni neli kuud. Ringkonnakohus märgib, et Tööinspektsioon ise on samastanud vahetustega töö ja graafiku (ehk tööajakava) alusel töötamise (vastus apellatsioonkaebusele, p 3.14 teine lõik). Eelnevast järeldub, et vahetustega töö puhul, kus tööpäevade pikkus on sama, kuid töönädalate pikkus on erinev, võib rakendada tööaja summeeritud arvestust.
  5. Ringkonnakohus nõustub Tööinspektsiooniga selles, et kui tööaja summeerimiseks alust ei ole (isegi juhul, kui see on töölepingus kokku lepitud), tuleb töötajale tagada seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Summeeritud tööaja rakendamise võimalus on seaduses ette nähtud selleks, et tööandjal oleks võimalik tööaega paindlikumalt reguleerida, kui töö iseloom seda nõuab ning töölepingu sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas ajaühiku kohta või töö tegemise ajas. Seda võimalust ei ole lubatud kasutada selleks, et töötaja kahjuks seaduse nõuetest kõrvale hoiduda ning jätta töötajale tagamata 48 tundi järjestikust puhkeaega.
  6. Tööandja lähtub enda väitel neljakuulisest arvestusperioodist. Tööinspektsioon tuvastas, et tootmisjaoskondades nr 1 ja nr 2 töötati jaanuarist aprillini 2015 selliselt, et töötajatel oli 7-päevase ajavahemiku jooksul neli kuni kuus 8-tunnist töövahetust. Seega jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul tegemist summeeritud tööaja korraldusega.
  7. Ületunnid ehk normtunde ületavad tunnid selguvad arvestusperioodi lõpuks. Vaidlust ei ole selles, et töötajatele on olnud tagatud vähemalt 36 järjestikust tundi puhkeaega, nagu nõuab TLS-i § 52 lg 2. Asjaolu, et töötajad puutuvad töökohal kokku ka ohuteguritega, ei välista summeeritud tööaja rakendamist. Tööajakavast nähtub, et tootmisjaoskondades nr 1 ja 2 kestab tööpäev üldjuhul 8 tundi, mistõttu pole põhjust arvata, et ohutegurid, millega töötajad kokku puutuvad, ohustaksid nende elu ja tervist.
  8. Seega puudus Tööinspektsioonil alus teha tööandjale ettekirjutust korraldada tootmisjaoskondade nr 1 ja nr 2 töötajate tööaeg ümber, võimaldada töötajatele iganädalane puhkeaeg 48 järjestikust tundi vastavalt TLS-i § 52 lg-le 1 ja teavitada töötajaid tööaja muudatusest TLS-i § 5 lg 1 alusel, ning vaidlustatud haldusakti p 5 on õigusvastane.

Kokkuvõetult asus kohus seisukohale, et summeeritud tööaja arvestust ehk rahvakeeli summeerimist saab kasutada ka 8-tunniste vahetuste puhul.

Kuidas haigusleht mõjutab töötundide arvu

2015. aasta olulisimaks otsuseks oli Riigikohtu summeeritud tööaega käsitlev otsus, mis tõi lõpuks selguse, kuidas arvestada nn tööajanormi summeeritud tööajaga töötavale isikule, kui ta on olnud puhkusel, töövõimetu, lahkub töölt summeerimisperioodi kestel vms. Sama seisukohta kordas ka Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsus 2-14-50195.

Riigikohtu 16.12.2015 otsus 3-2-1-143-15

Tööandja oli koostanud tööajakava, millesse olid märgitud eri pikkusega vahetused. Töötaja haigestus ning tekkis vaidlus, kas haigestumise kuu nn tööajanormi tuleb vähendada igal nädalal 40 tunni võrra (5 x 8) või ainult nende graafikujärgsete vahetuste töötundide võrra, mis langesid haigestumise perioodi.

Riigikohus selgitas, et:

  1. TLS ega muu õigusakt ei sätesta summeeritud tööaja arvestamise ega ületunnitöö kindlakstegemise ja hüvitamise korda.
  2. Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma.
  3. Kui tööandja ei ole töötaja ajutise töövõimetuse ajaks jõudnud tööajakava koostada, lähtutakse täistööajaga töötamise korral tööaja kindlakstegemiseks TLS-i § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Sellisel juhul arvatakse arvestusperioodiks kokkulepitud tööajast välja üksnes tööpäevad, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu.

Asja uuesti läbi vaatav ringkonnakohus nõustus eeltoodud seisukohtadega ja leidis, et kuna nn graafiku kohaselt oli töötaja töövõimetuslehel töötajale ettenähtud puhkepäevadel, ei pidanud tööandja tööaega vähendama. Seega ei tekkinud töötajal arvestusperioodis ületunde ja töötaja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kokkuvõetult – haigestumise (puhkuse jms) korral sõltub töötundide arv sellest, kas tööandja on jõudnud juba tööajakava koostada või mitte. Kui tööajakava on koostatud, lahutatakse kuu nn normtundidest selle konkreetse töötaja ajakava järgsete vahetuste töötunnid, mis langevad haiguse perioodi. Kui tööajakava ei ole jõutud koostada, lähtutakse eeldusest, nagu ta töötaks esmaspäevast reedeni, st kuu nn normtundidest lahutatakse haiguse perioodi langevad E-R x 8.

Kas riigipühad vähendavad nn tööajanormi?

Summeerimisega seotud kõige problemaatilisem lahend on pärit möödunud suvest. Tööandja lähtus töötajaga töölepingus kokkulepitud 40-tunnisest tööajast, kuid ei vähendanud seda juhul, kui riigipühad sattusid vahemikku esmaspäevast reedeni või töötaja tööpäevadele.

Riigikohtu 14.06.2017 otsus 3-2-1-69-17

Riigikohus asus seisukohale, et:

  1. Riigikohtu varasemat praktikat ei ole küsimuses, kas summeeritud tööaja arvestuse korral on tööandjal kohustus vähendada töötajaga kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühade võrra.
  2. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et töölepingu seadus defineerib mh nii summeeritud tööaja kui ka ületunnitöö mõisted ning näeb ette summeeritud tööaja ning ületunnitöö arvestamise ja hüvitamise üldised põhimõtted (vt nt TLS § 6 lg 6, § 43 lg 3, § 44 lg-d 1 ja 7). Samas ei sätesta töölepingu seadus ega muu õigusakt summeeritud tööaja arvestamise ega ületunnitöö kindlakstegemise ja hüvitamise täpsemat korda.
  3. Töölepingu seadusest ega ühestki teisest õigusaktist, mh pühade ja tähtpäevade seadusest ei tulene, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada töötaja kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühale langeva tööaja võrra. Muu hulgas ei anna kokkulepitud tööaja vähendamiseks alust TLS-i § 19, mis sätestab näitliku loetelu olukordadest, mil töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Asjaolu, et tööpäev langeb rahvus- ja riigipühale, ei ole töö tegemisest keeldumise muuks seaduses ettenähtud põhjuseks TLS-i § 19 p 6 tähenduses.
  4. Kolleegium märgib, et kui tööaeg langeb rahvus- ja riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset tasu (TLS § 45 lg 2 ja PTS § 4 lg 2). Lisaks võivad pooled TLS-i § 45 lg 3 kohaselt leppida kokku, et rahvus- ja riigipühal tehtav töö hüvitatakse täiendava vaba ajaga. Kahekordse töötasu maksmise kohustus on tööandjal ka juhul, kui pooled on leppinud kokku summeeritud tööaja arvestuses (TLS § 6 lg 6). Samuti võivad pooled ka summeeritud tööaja arvestuse korral leppida kokku täiendava vaba aja andmises.
  5. Kolleegium on seisukohal, et töötaja kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühal töötamise aja võrra ei vähendata. Seega ka juhul, kui summeeritud tööaja arvestusperioodis on töötaja kokkulepitud tööajale langevaid rahvus- ja riigipühi, arvestatakse ületunnitööks üksnes tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega.
  6. Seega ei oleks kokkulepitud tööaja vähendamine rahvus- ja riigipüha võrra kooskõlas töölepingu seaduse mõtte ja eesmärgiga.

Kokkuvõetult – Riigikohus asus seisukohale, et kui töölepingus on kokku lepitud 40-tunnine tööaeg, siis summeerimise korral ei tulene ühestki seadusest, et riigipühad seda 40-tunnist tööaega lühendaksid. Teisisõnu – isegi juhul, kui riigipühad langevad vahemikku esmaspäevast reedeni, ei vähenda see töölepingus kokku lepitud 40-tunnist tööaega.

Tegemist on uudse ja üllatusliku seisukohaga. Eestis on aastakümneid lähtutud põhimõttest, et kuu nn tööajanorm arvutatakse lähtuvalt eeldusest, et tavatöötaja töötab esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas. Kui vahemikus esmaspäevast reedeni on pühade ja tähtpäevade seaduses sätestatud riigipüha, mis on sama seaduse § 2 kohaselt puhkepäev, siis vähendab see konkreetse nädala nn tööajanormi 8 tunni võrra. Kui vahemikus esmaspäevast reedeni on kaks riigipüha (nagu nt 2017. aasta detsembris), siis väheneb selle nädala nn tööajanorm 2 x 8 = 16 tunni võrra jne. Nii kujuneb tavaliste esmaspäevast reedeni kaheksatunniste tööpäevadega töötajate nn tööajanorm.

Summeeritud tööajaga töötavate isikute puhul võetakse aluseks seesama nn riiklik tööajanorm, mis jagatakse kuu peale laiali olenevalt vahetuste pikkusest. Summeerimise puhul võib selle konkreetse isiku tööajanorm olla tavalisest esmaspäevast reedeni töötajast pigem väiksem (nt kui ta töötab päeval, mil tööpäev on täiendavalt TLS-i § 53 alusel kolme tunni võrra lühendatud). Enamasti ei ole summeeritud tööajaga töötava isiku nn tööajanorm tavalisest esmaspäevast reedeni töötava isiku nn tööajanormist suurem. Seega on Riigikohtu otsus Eestis valitsevast praktikast täielikult erinev.

Riigikohtu otsuse loogikat edasi arendades jõuame järeldusele, et järelikult ei tulene ka tavaliste esmaspäevast reedeni töötavate isikute puhul ühestki seadusest, et töölepingus kokkulepitud tavapärast 40-tunnist tööaega tuleks tööpäevadele langevate riigipühade võrra vähendada. Samuti ei tulene sellist lühendamist ühestki seadusest avalike teenistujate puhul. Seega võiks eeldada, et nt 2017. aasta detsembris töötavad kõik inimesed (sh riigiametnikud) nii esmaspäeval, 25. kui ka teisipäeval, 26. detsembril. Alternatiivina peaksid nad ettenähtud 40 tundi töötama vahemikus kolmapäevast reedeni ehk 27.-29. detsembrini (igal päeval 13 tundi ja 20 minutit). Juhul kui nad detsembri viimasel nädalal kokkulepitud (või ametnike puhul seadusest tulenevalt) 40 töötundi ei tööta, võiks neile siis ilmselt vähem töötasu maksta.

Nagu eespool öeldud – tegemist on üllatusliku ja uudse seisukohaga, mis on vastuolus aastakümnetepikkuse tõlgenduse ja praktikaga. Kuna pooled peavad töösuhetes lähtuma nendevahelisest praktikast, jääb vaid loota, et enamik tööandjaid jääb senise praktika juurde: detsembris on riigipühad siiski puhkepäevad ja vastavalt vähendavad tööandjad ka summeeritud tööajaga töötavate isikute nn tööajanormi.

Osale arutelus

  • Heli Raidve, magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad