Aasta raamatupidaja Rebecca Liis Armus hindab rõõmu ja arengut

Rebecca Liis Armus
Aasta raamatupidaja Rebecca Liis Armus

Nelja-aastase tütre ema ning aasta raamatupidaja Rebecca Liis Armus ütleb end olevat inimese, kes tahab raamatupidamise teemadel ühiskondlikul tasandil kaasa rääkida ning kellele on suisa eksistentsiaalselt vajalik end pidevalt proovile panna – lihtsad asjad, mis mõtlema ei sunni, teda köita ei suuda.

Temperamentne ettevõtja ja raamatupidaja Rebecca Liis peab juba kümmekond aastat oma raamatupidamisbürood Rakvere linnas. Nüüdseks on ettevõttes peale tema veel kaks töötajat ning tegemisi ollakse jõudsalt laiendamas ka Skandinaavia suunal. Hiljaaegu valiti Rebecca Liis „aasta raamatupidajaks”.

„Tundub, et keegi kusagil, st komisjon arvas, et ma võiksin olla aasta raamatupidaja,” alustab Rebecca Liis sooja naeratusega ja paotab sammhaaval ust oma maailma. „Tõtt-öelda tegin ma taotluse sellel konkursil osalemiseks pigem seepärast, et mu kliendid arvasid, et ma võiks seda olla,” sõnab ta. Nüüdseks on Rebecca Liis teinud raamatupidamise tööd iseendale tööandjana juba kümmekond aastat, tema ettevõte osutab raamatupidamisteenust lisaks siinsele turule veel Soomes, Norras ja Rootsis.

Kurss Skandinaavia turule

Norra turule siseneti alles hiljaaegu, möödunud aastal, mistõttu on kõik Norraga seonduv veel uus ja kohanemisjärgus. „Norra keelt ma ei oska, mistõttu mul sealsel turul tegutsemiseks vajalikku erialast litsentsi veel ei ole,” jätkab Rebecca Liis. Teadupoolest on Norras tegutsevatele raamatupidamisteenust osutavatele ettevõtjatele kohustuslik erialane litsents, mida meil Eestis samas vallas veel ei nõuta. „Kunagi see kindlasti tuleb, kuid praegu aitame konsultatsiooni korras Eesti ettevõtjaid, kes sealsel turul tegutsevad.

Rootsis toimetame juba viis aastat, Soomes vast seitse aastat. „Eks see Norra teema jõudis meile peamiselt tänu sellele, et meie kliendid hakkasid sinna laienema ja no kus sa siis pääsed – ei ütle ju ära, kui küsima tullakse,” lausub Rebecca Liis kavala muigega. „Seda enam, et Eestis on väga raske leida Norra asjadega kursis olevat inimest.

Kuna minu sõnavaras ei leidu põhimõtteliselt väljendeid „ei taha, ei tea ning ei oska” ja kliendid avaldasid selgelt soovi, siis kostsin, et ikka saab. Nii hakkasime vaikselt ja sammhaaval pihta, ning ajapikku lisandus veel teisigi kliente, kes samuti leidsid, et neil on Skandinaavia turule asja,” räägib ta.

Lihtsamaga ei lepi

Rootsi suunal on ettevõte tööd teinud nii Eesti kui Rootsi ettevõtetele. „Tõttöelda meile meeldivadki sellised ettevõtted, kes toimetavad ka väljaspool kodumaa piire,” lisab ta. „Seda peamiselt seetõttu, et mulle meeldib, kui pean töö juures ikka mõtlema ka,” sõnab ta muigamisi. „No näiteks ei kujutaks ma ette tööd vaid ühte tüüpi ettevõtetega, see ei sunni mind oma mõtteid arendama ega juurde õppima. Vajan pidevat stiimulit arenguks, ning enda pidev proovilepanek ongi mind edasi viinud,” räägib südikas naine. Kümmekond aastat tagasi alustas Rebecca Liis enda sõnul just nõnda – ligikaudu viie sarnase ettevõttega. Kuid üsna pea selgus, et see ei ole talle piisav. Nii jätkas ta juba üsna pea erinevate rahvusvaheliste ettevõtetega.

Rebecca Liisi sõnul on tema ettevõtte teenus mõeldud peamiselt mikro- ja väikeettevõtetele, sest suurematel on üldjuhul juba oma raamatupidaja palgal. Suurematele pakume vaid teatud töölõiku, mida on mõttekas meilt osta selle asemel, et oma töötajate teadmisi täiendada.

Ligikaudu kolm aastat tagasi leidis Rebecca Liis, et töömaht on juba niivõrd suur, et mõistlik on endale keegi appi palgata. Nii leidis ta endale esimese töötaja, tänavu kevadel lisandus ka teine.

„Nemad abistavad mind kõiges, mida vaja teha. On kujunenud nõnda, et nemad keskenduvad pigem Eestile ja mina teen siis välisasju,” jätkab Rebecca Liis.

Jagab end ettevõtte ja pere vahel

Kõike seda teeb hakkaja naine, kelle kodus kasvab nelja-aastane tütar, oma pere kõrvalt. „Abikaasa töötab mul välismaal, mistõttu on mul töötegemiseks küllaltki palju aega. Tütrega püüan ikka tegeleda nii palju kui saan. Minu ema ja ämm aitavad teda hoida haigusperioodidel ning tüdruk on veidi sellega juba harjunud, et mul on palju tööd,” räägib Rebecca Liis.

„Eks samas tule küllaltki palju ette päevi, mil võtan lapse lasteaiast, teen kodus vajalikud toimetused ning pärast lapse uneaja saabumist lõpetan kontoris poolelijäänud töö, ja seda tihtipeale ikka hiliste tundideni,” ütleb ta. Nädalavahetuseti katsume alati perega aega veeta ja ühiselt midagi ette võtta.

Ilma huumorita ei kujutaks ettegi

„Tihtipeale küsivad tüdrukud minult tööl, kui kuulevad, et olen taas õhtul poole ööni tööd teinud, et kas sa vahel magad ka. Enamasti vastan neile siis, et no eks vahel ikka,” naljatab Rebecca Liis, kes ei kujutaks enda sõnul iialgi ette end töötamas koos inimestega, kes naljast aru ei saaks. „No ma ei oskaks nendega lihtsalt olla, ja see oleks ilmselt üsna väsitav mõlemale poolele,” arvab ta muigamisi. „Raamatupidamise töö on küllaltki suurt keskendumist ja punktuaalsust nõudev tegevus, ning kui siis pingelisematel päevadel või mõnel keerukamal hetkel end läbi mingi nalja vabaks lasta ei saaks, oleks ikka keeruline vist,” arutleb ta.

Tegelikult armastab ja hindab Rebecca Liis ööund väga ja annab endale aru, et päris ilma ei saa. „Kui ma ikka üldse ei magaks, siis see peegelduks ka minu välimuses,” järeldab ta rõõmsa enesekindlusega. „Ning kuna ma teen kõike seda rõõmuga, võiks öelda, et koguni naudinguga, siis paneb minu töö mul pigem silma särama ja annab energiat, mitte ei võta seda,” lausub naine, kelle seesmine motivatsioon ja energia on kaugelt tajutavad.

Ei oska kaotada

Rebecca Liis ütleb, et kui oleks endas kasvõi grammigi kahelnud, ei oleks ta oma kandidatuuri sellele tiitlile üles seadnud. „Kaotada ma ei oska – selles olen äärmiselt halb,” lausub naine. „Ent teadsin, et mul on piisavalt argumente selle tiitli võitmiseks, juba ainult klientide positiivse tagasiside pärast. Kui oleksin kahelnud, et äkki ma ei ole piisavalt hea, poleks ma kandideerinudki,” ütleb ta.

Rebecca Liisi sõnul kirjutanud üks tema klientidest talle soovituskirja, mis oli alanud sõnadega: „Ma ei tea, miks ta seni ei ole kandideerinud, aga ...” Samuti olla hiljem, mil ta paarile inimesele veel oma kandideerimist maininud oli, soovituskirja kirjutada tahtjaid veelgi tulnud, ent kõiki poleks paraku korraga kasutada saanud – tahetud oli vaid üht. „Aga sooja tunde tekitas see teadmine sellegipoolest,” kostab ta.

Kogu klientuur on tulnud soovituste kaudu

Kõik Rebecca Liisi ettevõtte kliendid on leidnud tee tema firmasse soovituste kaudu. „No eks üksikuid ole, kes on tulnud kuidagi juhuslikult. Usun, et kui sa midagi hästi teed, siis kliendid soovitavad sind teistele ja tööd muudkui tuleb juurde,” ütleb Rebecca Liis, kelle sõnul on see paiguti suisa maagilisena mõjuv, isegi naljakas, et kliente tuleb jumal teab kust ja nagu iseenesest tellimise peale juurde. „Kohe, kui olen jõudnud mõelda, et tööd võiks veel tulla, siis just nii juhtubki – heliseb telefon ja hääl torus küsib, et „kas te seda või teist teete?” – no muidugi, vastame me siis, ikka teeme,” naerab Rebecca Liis, kes on enda sõnul viimastel aegadel üha enam hakanud leidma end mõttelt, et oleks vajalik kuidagi kitsamalt spetsialiseeruda, sest töökoormus läheb muidu lihtsalt väga suureks.

Rebecca Liis ütleb, et neil on klientettevõtteid, mille eestlastest omanikud elavad väljaspool Eestit, ent tahavad oma raamatupidamise teemadel emakeeles rääkida. „Meiega on neil siis see võimalus,” sõnab ta, naeratades taas.

Büroo asukoht kui niisugune pole Rebecca Liisi hinnangul üldse kriitilise kaaluga ning välismaal tegutseva ettevõtja jaoks ei ole mingit tuntavat vahet, kas büroo asub Tallinnas, Tartus, Võrus või Rakveres. „Ent selge on see, et välisriikides tegutsejatele raamatupidamise teenuse pakkujaid ei ole meil Eestis veel kuigi palju. Ning kui näiteks ettevõtjad Tallinnast ei leia endale sobivat teenusepakkujat, tulevad nad meie juurde Rakveresse, sest 100 km ei ole enam mingi vahemaa,” kõneleb ta.

Õigete väärtuste ja töössesuhtumisega noori töötajaid leida on keeruline

Rebecca Liis kinnitab, et personali leida on tegelikult ikka väga raske. „Kui tulevadki koolist noored – meil on siin lähedal rakenduskõrgkool, kust meil aeg-ajalt käivad praktikandid –, siis ei ole alati suurt selgust ja kindlustunnet, et kellestki neist kohe ka omale uue meeskonnaliikme saame, sest tase kõigub indiviiditi küllaltki palju. Samuti on Rebecca Liis täheldanud, et nüüdsed noored on kuidagi vähem motiveeritud, teistsugusemad kui kümmekond aastat tagasi. „Mulle näib, et see on kuidagi üleüldine tendents, mis pole seotud ühegi konkreetse erialaga,” lausub ta. „Mingil põhjusel kiputakse ka eeldama, et kuigi tuled otse koolipingist, sul ei ole tegelikult veel teab mis kogemust ja sulle ei saa kohe panna ka suurt vastutust, siis oleks justkui igati põhjendatud küsida pelgalt istumise eest kõrget töötasu ja oodata igasugu muid hüvesid ja boonuseid, mis elul pakkuda. Paljud ei saa selle töö sisust päriselt ja lõpuni veel aru ning küllalt vähe on neid, kes tegelikult ka tahavad seda tööd teha,” jätkab Rebecca Liis veidi tõsinedes. „Mitte et ma ei oskaks inimese väärtust ja haridust hinnata – oskan, muidugi oskan, ent pelgast teooriast ei ole abi, kui sa ei tunneta veel suurt pilti,” põhjendab Rebecca Liis ja lisab, et näiteks kevadel tööle võetud inimene tuli samuti praktikandina, kuid tema ellu- ja töössesuhtumine olid sootuks teisest puust. „Ta oli väga tubli ja püüdlik, tema väärtused on paigas ning ta annab endale aru, et kui temasse on investeeritud aega, teda on tegelikult koolitatud, siis sellel on oma väärtus ning alles pärast kogemuste omandamist muutub tema staatus tööturul,” arutleb Rebecca Liis. „Mina kui tööandja oskan ja tahan inimest õpetada, ja ma eeldan, et valmidus õppida on ka noorel inimesel. Klientide ees vastutan ju mina,” leiab Rebecca Liis ja lisab, et ka kogenud töötajate puhul on tal harjumus ise asjad üle vaadata. „Ma ei saa ju kliendile öelda, et näed, viga oli sees küll, ent seda tegi töötaja, kel ei olnud selle teemaga varasemat kokkupuudet,” lausub ta. „Seetõttu on parem siiski asjad üle kontrollida, kui tahad öösel magada,” naljatab Rebecca Liis.

Vastutustundliku ettevõtluse sertifikaat ja hõbetaseme kvaliteedimärgis

Igal aastal on võimalik täita vastutustundliku ettevõtluse foorumi kodulehel vastutustundliku ettevõtte lühitest, millelt piisava arvu punktide korral saad oma ettevõttele kandidaadi märgise, seejärel saad sa täita põhiküsimustiku.

Rebecca Liis kirjeldab vastutustundliku ettevõtluse indeksi konkurssi nii võimalusena end proovile panna kui ka ühtaegu endasse pilku heita. „Sa täidad ära pika ja põhjaliku küsimustiku, kirjeldades ära, mida ja kuidas sa teed, ja komisjon siis hindab, kui vastutustundlik sa oma tegevuses oled,” räägib ta. „Muide, 2018. aasta jaanuaris saab seda jälle täita,” lisab ta.

Tänavu anti Rebecca Liisi ettevõttele välja hõbemärgis, mis kehtib sellel ja järgneval aastal.

Saadud tunnustust on paslik ka teistega jagada

Saadud autasusid on Rebecca Liisi sõnul kahtlemata arukas kasutada oma ettevõtte turustamiseks, seda kõige paremas mõttes. „Kõiki neid märgiseid saab edukalt ka oma kodulehele paigutada ning nendest meedias rääkida. Vähemasti meie peame seda väga oluliseks ja kui meid kuskil tunnustatakse, siis me kindlasti räägime sellest. See on ju meie kapital. Kui midagi on rääkida, siis miks ma ei või seda jagada,” leiab Rebecca Liis. See peaks tema sõnul suurendama usaldusväärsust ettevõtte suhtes – siia alla saab tuua kasvõi asjaolu, et tööd tehakse kesklinna kontoris, me ei ole kuskil nurga taga ega tee tööd põlve otsas. „Samuti üritame võimalikult kiiresti kasutusele võtta kõiki häid tehnilisi uuendusi, kaasa arvatud e-raamatupidamine, kõike seda, mis lihtsustab ettevõtete finantsasjade haldust ja klientide elu laiemalt,” loetleb Rebecca Liis argumente, mis loovad ettevõtte suhtes usaldusväärsust. „Me ei jää kunagi seisma ühele samale tasemele, vaid lähtume filosoofiast, et teenuse sisu ja olemus peavad olema pidevas arengus. Samas soovime, et meie kliendid teaksid kõike seda, mis meil on uut ja uuenduslikku või milline nüanss on meie teenustesse lisandunud, seepärast oleme varmad sellest kõigest ka rääkima,” ütleb ta. „See on meie oma klientide jaoks ka väga oluline,” lisab ta.

Tahab raamatupidamise kui eriala mainet tõsta

Rebecca Liis on selle sõna kõige paremas mõistes maailmaparandaja ning on seisukohal, et kui ise midagi asjade parendamiseks ära ei tee, siis ei tasu ka käsi laiutada ja oodata, et „maailm iseenesest paraneks”. Nii näeb ta avatud kommunikatsioonis nii tunnustuste teemal kui ka üldise taseme tõusule isiklikult panustades võimalust raamatupidaja staatust ühiskonna tasandil tõsta. Ka aasta raamatupidaja tiitel täidab antud kontekstis seda rolli. „Tuleb tunnistada, et teenuseosutajate tase on väga ebaühtlane. On neid, kes üritavad seda taset hoida ja tõsta, ja on neid, kes seda langetavad. Meie juurde on tulnud kliente, kelle rahaasjades on valitsenud väga suur segadus ning hiljem on selgunud, et neil endil polnud oma olukorrast õrna aimugi ? oli usaldatud valitud teenusepakkujat ja samas polnud uuritud pikemalt tema tausta,” ütleb Rebecca Liis, kes üritab seda taset vähemasti kohalikul tasandil hoida. „Ka leian ma, et taseme ja kutsetunnistustega seonduv peaks olema riiklikul tasandil enam ja selgemini reguleeritud, nii väheneks märgatavalt selliste juhtumite arv,” leiab Rebecca Liis ja lisab, et seegi oli üks põhjuseid, miks ta aasta raamatupidaja tiitlit taotles. „Paratamatult annab selline tiitel sinu sõnale enam kaalu,” lisab ta.

Tuleks käia ajaga kaasas või õigel ajal lõpetada

„Kogemus tuleb selles valdkonnas aja ja vanusega. Samas leidub neid raamatupidajaid, kes on olnud võib-olla paarkümmend aastat väga tublid ja kompetentsed, ent ei ole samas läinud ajaga kaasa, seda kasvõi tehnoloogiliste uuenduste osas,” jätkab Rebecca Liis. „Aga elu on ju dünaamiline ja asjad muutuvad igas valdkonnas, ka raamatupidamises,” lisab ta. „Nii leidub turul palju neid, kes arenevad pidevalt, ent praegu veel näen ma ka Excelis tehtud raamatupidamist,” sõnab ta heatahtliku muigega. Rebecca Liis leiab, et inimesed võiksid ajaga kaasas käia või siis õigel ajal lõpetada. „Kui tunned, et sa ei suuda enam oma klientidele pakkuda seda, mida tegelikult peaksid pakkuma, siis ütlegi seda, ja võta vastutus, otsi keegi teine välja või soovita. Saab ju selgelt öelda, et „ma ise ei suuda enam seda ootuspäraselt teha, aga ma saan sulle kedagi soovitada”,” julgustab Rebecca Liis inimesi jääma nii iseenda kui oma klientide ees ausaks ja avatuks.

Konkurentsi kardetakse vahel kui tuld

Eestis on Rebecca Liisi sõnul veel üpris selgelt levinud mõtteviis, kus ühe valdkonna sees koostööd veel väga teha ei taheta ega osata. „Konkurente kardetakse, ollakse õelad,” räägib ta ja leiab, et märksa arukam oleks vahel ka „iseendale tuhka pähe raputada” ning teadvustada, et kui mõnes töölõigus ei olda kõige tugevam, siis tasub see suund või lõik kellelegi teisele delegeerida ja ilma suuremate süümepiinadeta öelda, et „mina ei ole selles kõige tugevam, kuid meil on siin koostööpartner, kes seda teeb,” arutleb Rebecca Liis. „Pigem on inimestel hirm, et kui ma seda ise nüüd ära ei tee, siis ta lähebki konkurendi juurde ja jääbki sinna,” lausub ta.

Rebecca Liisi sõnul on nende poole pöördunud mitmeid raamatupidajaid ja ka raamatupidamisbüroosid, kes ühes või teises küsimuses konsultatsiooni on palunud. „Ei oskaks siin küll kuidagi kade olla, nii et loomulikult anname nõu ja aitame,” lausub ta. „Sel moel jääb mulle endale tunne ja teadmine, et olen saanud omalt poolt kaasa aidata ühe pädeva inimese kasvatamisele,” lausub Rebecca Liis naljatamisi. „Meil on siin Rakveres palju raamatupidamisbüroosid, ka kodus ja omal käel toimetavaid raamatupidajaid, seda tänu läheduses asuvale Mõdriku rakenduskõrgkoolile, kust neid teatava intervalliga igal aastal tööturule juurde tuleb,” ütleb Rebecca Liis, kelle sõnutsi on Mõdrikul asuv kool tasandiliselt ja ka tasemelt võrdne Tallinna Majanduskooliga.

Rebecca Liis ütleb, et erinevalt meil pahatihti levinud stereotüüpsest arusaamast ei ole raamatupidamine kindlasti midagi, mida on vaja teha maksuameti pärast.

„Seda on vaja ettevõttele endale, selle info pinnalt tehakse ju otsused edasise kohta, raamatupidamisest saadav info räägib ettevõtjale, kuidas ja kuhu liigub raha või kas üks või teine asi on kasumlik. Selle info põhjal hinnatakse ettevõtte reaalset olukorda ja n-ö vaimset tervist”,” leiab ta.

Koostööd alustades tuleb kliendiga alati silmast silma kohtuda

Veel pakub Rebecca Liisi büroo tööohutusalast teenust ja personaliteenust. „Oleme need töölõigud omavahel ära jaganud, igal on oma kindel suund ja ampluaa,” lausub ta.

Enamasti kohtub Rebecca Liis uute klientidega silmast silma – tema sõnul ei oleks see teisiti üldse mõeldav. „Kohtumine on tegelikkuses meil suisa kohustuslik, sest raamatupidamisbüroodele laieneb rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus ning sellest tulenevalt on meil inimeste tuvastamise ning õigete kasusaajate väljaselgitamise kohustus,” avab ta. „Seega peavad sul reaalselt olema büroos dokumendid selle kohta, et see inimene, kellega sa koostööd teed, on ikka seesama isik,” lisab Rebecca Liis, kes on endale seadnud põhimõtte, et koostööd ühegi kliendiga ei alustata enne, kui ei olda temaga silmast silma kohtutud.

Veel mõjutab Rebecca Liisi sõnul koostöösuhteid asjaolu, et praeguseks on ettevõte jõudnud seisu, kus koostöösuhteid saab veidi juba valida. „Tunnistan, et mul on nüüdseks teatav vabadus valida ennekõike nende koostöösuhete kasuks, mis jooksevad ladusalt ja tõrgeteta ning mida ka ise naudin, nagu kasvõi varem mainitud huumorisoone klapp,” põhjendab ta ning lisab, et siiani on paljudel siiski levinud kuvand raamatupidajaist kui „kriipssuu ja krunniga tädidest”, kes kunagi ei naerata ja kelle puhul igasugune naljaviskamine on täiesti välistatud.

Rebecca Liisi sõnul on ka ettevõtte kliendid harjunud, et büroosse tulles ootab neid ees rõõmsa moe ja lahke olemisega seltskond „Meie kliendid teavad seda. Küllalt tihti tuleb ette, et tahetakse vahel sisse astuda niisamagi, kui ka otsest vajadust pole,” rõõmustab Rebecca Liis, kes näeb põhjust oma klientide üle südamest rõõmu tunda. „Eks pingeid ja keerulisi hetki tekib igal pool ja kõigil, kuid kõigest saab avatult rääkida ja kõik on lahendatav,” on Rebecca Liisi seisukoht. „Ent ma võin julgelt öelda, et meil on siin maailma õnnelikem raamatupidamisbüroo, sest kõigiga on hea ja avatud suhe ning kõigest kõneldakse ausalt ja otse,” lausub ta.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad