Kauplemiseesmärgil soetatud väärtpaberite kajastamine finantsaruannetes

Juta Tikk
Tartu Ülikooli lektor Juta Tikk

Finantsseisundi aruande käibevara osas finantsinvesteeringute kirjel kajastatakse kauplemiseks soetatud väärtpabereid ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille väljaostutähtaeg saabub 12 kuu jooksul aruandekuupäevast.

Väärtpaber on võlaõigusseaduse § 917 (1) järgi iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Väärtpaber tõendab selle omaniku (investori) nõude-, omandi- või osalusõigust ning tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud tingimustel.

Väärtpaberid jagunevad kõige üldisemalt järgmiselt:

1) omandiõigust tõendavad väärtpaberid (näiteks aktsia- või investeerimisfondi osak);

2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (näiteks võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat);

3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid ehk tuletisväärtpaberid (näiteks optsioonid või futuurid).

Omandiõigust tõendavad väärtpaberid

Kui ostate ettevõtte aktsiaid, saate üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale aktsiaseltsi varast ja kohustistest. Aktsiale omistatakse kokkuleppeline väärtus, mida nimetatakse nimiväärtuseks ja mille suurus määratakse aktsiaseltsi põhikirjaga. Nimiväärtus ei ole siiski päris vabalt kokku lepitav. Äriseadustiku § 223 kehtestab aktsia väikseimaks nimiväärtuseks 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem, peab see olema 10 sendi täiskordne. Aktsiaselts võib välja lasta ka nimiväärtuseta aktsiaid. Sel juhul omistatakse aktsiale arvestuslik väärtus, minimaalselt samuti 10 senti. Küll aga ei tohi üks aktsiaselts emiteerida nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiaid.

Aktsiad saavad olla nimelised või kuuluda nende esitajale. Viimasel juhul on tegemist esitajaaktsiatega.

Kõige levinum aktsialiik on lihtaktsia. Sageli koosnebki aktsiaseltsi aktsiakapital ainult lihtaktsiatest. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul, st lihtaktsionär saab osaleda ettevõtte juhtimises. Samuti on lihtaktsia omanikul õigus saada dividendi, mille suurus sõltub aktsiaseltsi töö tulukusest. Dividendi makstakse tavaliselt kord aastas. Dividendi maksmise otsus võetakse vastu aktsionäride üldkoosolekul, aktsiaseltsil ei ole dividendi maksmise kohustust. Kui otsustatakse kogu kasum reinvesteerida, panustatakse arengule ja võimalusele teenida aktsia väärtuse tõusult tulevikus.

Lihtaktsiate kõrval emiteeritakse mõnikord ka eelisaktsiaid. Äriseadustiku § 237 piirab eelisaktsiakapitali suurust – eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisaktsia omanikule garanteeritakse dividend vastavalt dividendimäärale, mis fikseeritakse aktsiaseltsi põhikirjas ja esitatakse tavaliselt protsendina eelisaktsiakapitali nimiväärtusest. Eestis kehtib kumulatiivne eelisdividend, s.t jooksval aastal väljamaksmata dividendi käsitatakse kohustisena ning lisatakse järgmis(t)e aasta(te) dividendile, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses.

Aktsiatega saab vabalt kaubelda. Suurettevõtete aktsiad on sageli noteeritud ühel või mitmel eri börsil, kus kasutatakse eri valuutasid. Kui ettevõttel on raha, mida ta lähemal ajal ei vaja, siis ta otsib võimalusi raha lühiajaliseks kasumlikuks investeerimiseks. Üheks alternatiiviks on kas börsil noteeritud või börsil noteerimata aktsiate ostmine eesmärgiga need lähemal ajal kasumlikult ära müüa. Loomulikult peab sellele eelnema taustauuring ettevõtte äritegevuse perspektiivide ja aktsia atraktiivsuse kohta. Kui aga aktsiad on kauplemiseesmärgil soetatud, võetakse nad arvele soetusmaksumuses ja esitatakse finantsseisundi aruandes käibevara osas finantsinvesteeringute kirjel.

Ettevõte (või eraisik), kes omab aktsiaid või teisi väärtpabereid, peab nende hoiustamiseks avama väärtpaberikonto pangas, sarnaselt raha hoiustamisega arvelduskontol.

Võlakohustust tõendavad väärtpaberid

Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab võlakirja emiteerija kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal võlakirja ostjale ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Võlakirja ostja (investor) on laenuandja rollis ja võlakirja emiteerija on laenuvõtja. Võlakirjad emiteeritakse tavaliselt tagatiseta. Niisiis võime võlakirja vaadelda kui tagatiseta laenu, mis on vormistatud väärtpaberina. Võlakirjadele, nagu ka aktsiatele on omistatud nimiväärtus, mis võlakirjade puhul on intressimaksete arvutamise aluseks ning üldjuhul langeb kokku lunastustähtpäeval investorile makstava rahasummaga. Investor saab võlakirjadelt tulu regulaarsete intressimaksete kaudu. Intressimaksete sagedus ei ole standarditud, selles lepitakse kokku. Selliseid võlakirju nimetatakse tavavõlakirjadeks.

Näites esitatud tehingu sisuks on, etAS Emiteerija sai AS-ilt Investor 210 000 eurot laenu, mille ta peab tagasi maksma viie aasta pärast võlakirja nimiväärtuses, milleks on 200 000 eurot. Intress arvutatakse alati nominaalintressimäära järgi võlakirja nimiväärtusest. Intress on 12 000 eurot, mille võlakirja emiteerija maksab ja investor saab igal intressikuupäeval. AS-i Investor tasu laenu andmise eest on igal intressikuupäeval talle laekuv intress.

Kõrvuti tavavõlakirjadega on olemas intressi mittekandvad võlakirjad. Selliseid võlakirju nimetatakse ka diskontovõlakirjadeks, sest nad müüakse nimiväärtusest odavama hinnaga ehk diskontoga, kuid ostetakse tagasi nimiväärtuses. Diskontovõlakirjalt saab investor tulu võlakirja soetushinna ja tagasimüügihinna vahena. Just lühiajalised kuni aastase lunastustähtajaga võlakirjad emiteeritakse tihti diskontovõlakirjadena

Selles näites sai AS Emiteerija 96 000 eurot laenu, mille ta peab tagasi maksma sama aasta lõpul võlakirja nimiväärtuses, s.o 100 000 eurot. AS-i Investor tasu laenu andmise eest on soetushinna (96 000 eurot) ja müügihinna (100 000 eurot) vahe, s.o 4000 eurot.

Eelnevatest näidetest nähtub, et erinevalt aktsiatest on võlakirjadel kokkulepitud lõpptähtaeg, mida nimetatakse lunastustähtajaks ja mis avalikustatakse võlakirjade emiteerimisel. Võlakirjad võivad olla väga erineva pikkusega – alates mõnest kuust kuni mitmekümne aastani.

Võlakirju kui väärtpabereid noteeritakse samuti väärtpaberibörsil ning neid saab osta ja edasi müüa. Samuti on võimalik võlakirju soetada börsiväliselt, eeldusel, et emiteerija on usaldusväärne ja võlakirjad toovad investoritele piisavalt tulu. Kauplemiseesmärgil soetatud võlakirjad võetakse arvele soetusmaksumuses ja esitatakse finantsseisundi aruandes käibevara osas finantsinvesteeringute kirjel.

Tuletisväärtpaberid

Tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta või müüa mingit finantsvara. Levinumad tuletisväärtpaberid on optsioonid ja futuurid.

Optsioon annab tema omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse müüa või osta vastaspoolelt finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsiooni väljaandjal on kohustus finantsvara samadel tingimustel osta või müüa.

Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab kokkulepitud finantsvara ostma või müüma varem kokku lepitud ajal ning kohas kindla hinnaga.

Kauplemine tuletisväärtpaberitega on rohkem spetsiifilisi teadmisi nõudev valdkond kui näiteks kauplemine aktsiatega. Kui aga tuletisväärtpaberid on soetatud kauplemiseesmärgil, võetakse nad arvele soetusmaksumuses ja näidatakse finantsseisundi aruandes käibevara osas finantsinvesteeringute kirjel.

Kauplemiseesmärgil soetatud väärtpaberite arvestus

Väärtpaberiinvesteeringutega kauplemise peamiseks eesmärgiks on tulu teenimine väärtpaberite soetushinna ja müügihinna erinevustelt. Investeeringute kajastamist finantsaruannetes selgitab RTJ 3 „Finantsinstrumendid”. Juhend on küll mõeldud kasutamiseks majandusüksustele, kuid juhendis on väärtuslikke nõuandeid ka eraisikutele, kes investeerivad väärtpaberitesse.

Parimaks indikaatoriks väärtpaberi õiglasest väärtusest on tema turuväärtus, s.o summa, mille eest on väärtpabereid võimalik osta või müüa aktiivsel turul toimuva tehingu käigus. Väärtpaberite, mille õiglane väärtus on adekvaatselt määratav (näiteks börsil noteeritud väärtpaberid) soetusmaksumusse ei lülitata tehingukulutusi (RTJ 3 §12). Väärtpaberite soetusmaksumus võib erineda väärtpaberite nimiväärtusest. Juhul kui väärtpaberite eest tasutakse kohe rahas, on soetusmaksumuseks makstud rahasumma. Kui aga tasumine toimub pikema perioodi möödudes (näiteks aasta pärast), loetakse soetusmaksumuseks tulevikus makstava rahasumma nüüdisväärtus. Nüüdisväärtuse arvutamisel kasutatakse diskontomäärana sarnaste väärtpaberite turuintressimäära või sarnaste ettevõtete keskmist laenuintressimäära, võttes arvesse ostva ettevõttega seotud spetsiifilisi riske.

ÜLESANNE

AS Investor ostis 01.01.X1. a kiire edasimüügi eesmärgil AS-i Edukas aktsiaid. AS-i Edukas aktsiatega kaubeldakse aktiivselt. AS Investor sai hiljuti pangast laenu intressimääraga 10%. Lepingu järgi peab AS Investor tasuma AS-i Edukas aktsiate eest järgmised summad:

1) kohe 250 500 eurot

2) 01.01.X2. a 300 000 eurot

Ostutehingu nõustamise eest tuleb AS-il Investor maksta konsultandile 5050 eurot.

Kui suur on aktsiate soetusmaksumus (eurodes) AS-is Investor?

Kauplemiseesmärgil soetatud aktsiate edasine kajastamine finantsseisundi aruandes toimub õiglases väärtuses juhul, kui aktsiate õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav.

Näide 3: AS Sigma soetas aktsiabörsilt 2016. aasta novembris kauplemiseks aktsiad, mille kogused, soetusmaksumus ja õiglane väärtus majandusaasta lõpul 31.12.2016 on toodud tabelis 1.

Tabel: AS-i Sigmaväärtpaberid seisuga 31.12.2016

Kuna aktsiate õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav, korrigeerib AS SIGMA soetatud aktsiad õiglasesse väärtusesse alljärgnevalt.

Deebet: kahjum finantsinvesteeringult (AS-i Alfa aktsiad)       2000

Kreedit: finantsinvesteering AS-i Alfa aktsiatesse                   2000

Deebet: finantsinvesteering AS-i Gamma aktsiatesse             3000

Kreedit: kasum finantsinvesteeringult (AS-i Gamma aktsiad)  3000

AS-i Beeta aktsiate soetusmaksumus ühtib nende õiglase väärtusega ja korrigeerimise vajadus puudub.

AS Sigma kajastab finantsseisundi aruandes aktsiad õiglases väärtuses.

Väljavõte finantsseisundi aruandest (vt RTJ 2 lisa 1, lk 14)

Väljavõte AS-i Sigma finantsseisundi aruandest (käibevara, eurodes) 31.12.2016

Finantsinvesteeringud                                    111 000

Aktsiate õiglasesse väärtusesse korrigeerimisel tekkinud vahe kajastatakse kasumiaruandes.

Väljavõte kasumiaruandest

Skeem 1 (vt RTJ 2, lisa 2, lk 20) või skeem 2 (vt RTJ 2, lisa 2, lk 21)

Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt

Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh müügist ja ümberhindlustest õiglasele väärtusele

Mittepõhitegevuslike ja ebaoluliste sarnaste tehingute tulud on lubatud saldeerida samade tehingute kuludega ja kanda kasumiaruandesse netosummas, niisiis tasaarveldab AS Sigma Alfa aktsiate kahjumi 2000 eurot ja Gamma aktsiate kasumi 3000 eurot.

Väljavõte AS-i Sigma 31.12.2016 lõppenud majandusaasta kasumiaruandest

Kasum finantsinvesteeringutelt                                  1000

Kui aktsiate õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, s.t nendega ei toimu aktiivset kauplemist, kajastatakse neid jätkuvalt soetusmaksumuses. Sel juhul ei ole vaja väärtpaberite soetusmaksumust bilansipäeval korrigeerida.

Juhul kui ettevõte müüb võlakirjad enne lunastustähtaega, kajastatakse need õiglases väärtuses. Võlakirjade õiglane väärtus on üldjuhul usaldusväärselt hinnatav, kuna nendest tulenevate rahavoogude (näiteks intresside ja tagasimaksete) summa ja ajastus on teada või usaldusväärselt hinnatav.

Finantsseisundi aruande kauplemiseesmärgil soetatud väärtpaberite kirje selgituseks koostatakse lisa, milles avalikustatakse alljärgnevad faktid.

1. Õiglases väärtuses kajastatavate aktsiate, lunastustähtajani mittehoitavate võlakirjade ja muude lühiajaliste finantsinvesteeringute kohta rühmade lõikes:

  • nende bilansiline väärtus perioodi alguses ja lõpus;
  • õiglase väärtuse mõõtmise alus (s.t kas õiglane väärtus on noteeritud hind aktiivsel turul või on saadud mõõtmistehnikat kasutades);
  • juhul kui kasutati mõõtmistehnikat, avalikustatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatud olulised eeldused, näiteks intressimäärad või diskontomäärad.

2. Tuletisinstrumentide kohta avalikustatakse aastaaruandes nende bilansiline väärtus perioodi alguses ja lõpus ning olulised tuletisinstrumentidega seonduvad tingimused.

3. Soetusmaksumuse meetodil kajastatavate investeeringute kohta avalikustatakse nende bilansiline väärtus rühmade lõikes perioodi alguses ja lõpus.

Korralduslikust küljest on tänapäeval väärtpaberitesse investeerimine muutunud väga lihtsaks. Väärtpaberikonto on võimalik avada ja väärtpaberid soetada lausa ühe päeva jooksul. Tegevusala üldise atraktiivsuse foonil maksaks olla siiski ettevaatlikult optimistlik iga üksiku ettevõtte väärtpaberite suhtes.

Kasutatud kirjandus

RTJ 2 „Nõuded esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”

RTJ 3 „Finantsinstrumendid”

RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon”

Võlaõigusseadus

Äriseadustik

TEST LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTEGA KAUPLEMISE KOHTA

KÜSIMUS 1. Mis on diskonteerimine? Kas see on …

a)    maksete laekumine võrdsete summadena teatud perioodi jooksul;

b)   intressimäära kasutamine raha nüüdisväärtuse arvutamiseks;

c)    annuiteedi tulevase väärtuse arvutamine;

d)   annuiteedi nüüdisväärtuse arvutamine.

KÜSIMUS 2. Esitatud on järgmised väited.

Kas

a) ükski väide pole tõene;

b) kõik väited on tõesed;

c) ainult esimene väide on tõene;

d) ainult teine väide on tõene;

e) ainult kolmas väide on tõene.

 KÜSIMUS 3. Mis on emiteerimine? Kas see on …

a) raha väärtuse säilitamine;

b) monetaaranalüüsi sünonüüm;

c) väärtpaberite käibele laskmine panga või ettevõtte poolt;

d) väärtpaberite tagasiostmine lunastustähtajal.

KÜSIMUS 4. Kus paikneb finantsseisundi aruandes kirje, millel kajastatakse kauplemiseesmärgil soetatud väärtpaberid? Kas

a) vahetult pärast kirjet „Muu immateriaalne põhivara”;

b) vahetult enne kirjet „Nõuded seotud osapoolte vastu”;

c) vahetult enne kirjet „Maksude ettemaksed ja tagasinõuded”;

d) vahetult pärast kirjet „Raha”.

KÜSIMUS 5. AS Miku emiteeris intressi mittekandva võlakirja, mille ostis AS Juku 9870 euro eest. Võlakirja nimiväärtus oli 10 000 eurot. Kui suur oli AS Juku tulu? Kas

a) tulu ei tekkinud, sest võlakiri oli intressi mittekandev;

b) 10 000 eurot;

c) 130 eurot;

d) 9870 eurot.

KÜSIMUS 6. 20.06.2017 müüs AS Sigma kõik AS-i Alfa aktsiad, mis olid 31.12.2016 jäägis (vt tabel 1) 7000 euro eest. Missugune oli tulem AS-i Alfa aktsiate müügist (eurodes)? Kas

a) kasum finantsinvesteeringult 1000;

b) kasum finantsinvesteeringult 3000;

c) kahjum finantsinvesteeringult 1000;

d) kahjum finantsinvesteeringult 3000.

VASTUSED

Ülesande lahendus

Soetusmaksumus: 250 500 + 272 730* = 523 230

*300 000 nüüdisväärtus (n = 1 aasta; i = 10%, nüüdisväärtuse faktor on 0,9091): 300 000 x 0,9091 = 272 730. Kui väärtpaberite õiglane väärtus on adekvaatselt määratav, ei lülitata soetusmaksumusse tehingukulutusi. Need kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes.

Testi vastused

Küsimuse 1 vastus: b)

Küsimuse 2 vastus: d)

Küsimuse 3 vastus: c)

Küsimuse 4 vastus: d)

Küsimuse 5 vastus: c)

Küsimuse 6 vastus: c)

Osale arutelus

  • Juta Tikk, Tartu Ülikooli lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Wellman otsib ÄRI- JA FINANTSANALÜÜTIKUT

Wellman OÜ

08. veebruar 2018

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

26. jaanuar 2018

Data Print otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Data Print OÜ

08. veebruar 2018

Uudised

Tööriistad