Töötervishoiu reeglite täitmine kaugtöö korral

Töötervishoiu reeglite täitmine kaugtöö korral
Millele pöörata tähelepanu kodukontori korral

Nõuandeid jagab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.

Töölepinguseaduse (TLS) § 6 lõige 5 määratleb, et kaugtöö on tavapäraselt tööandja ettevõttes tehtava töö tegemine väljaspool tööandja ettevõtet (sh töö tegemine töötaja elukohas). Kaugtöö eeldus on vastav kirjalik kokkulepe tööandja ja töötaja vahel. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused seoses töötervishoiu ja tööohutusega sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS). TTOS § 4 lõige 2 määratleb, et tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu, ning TTOS § 12 lõige 1 sedastab, et tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. See tähendab, et töötajate tervis ja tervishoid on ühtemoodi oluline, olenemata konkreetsest tööst või töötamise kohast.

Ohutu töökeskkonna tagamine on kõigi töösuhte poolte ülesanne. Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötaja peab järgima tööandja reegleid ja ei tohi kahjustada oma tegevusega enda ega teiste isikute elu, tervist ega vara. Tööandjal ei ole õigust anda oma kohustusi ja vastutust üle töötajale. See tähendab, et tööandja ei saa töötajaga kokku leppida, et töötaja töötab nii, kuidas talle parasjagu sobib ja vastutab ise võimalike tagajärgede eest.

TTOS ei näe kaugtöö puhul ette erandeid. See tähendab, et tööandja on ka kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses (läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jm). TTOS kohaselt on tööandja ja töötajad kohustatud ohutu töökeskkonna nimel koostööd tegema. Kui pooled lepivad kokku kaugtöö tegemises, siis seaduse kohaselt peab töötaja tööandja soovil teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Tööandjal on õigustatud huvi teada saada, millistes tingimustes töötaja kaugtööd teeb, seega peaks tööandjal olema võimalik tutvuda töötaja töötamiskohaga tema kodus ja hinnata seal esinevaid võimalikke ohtusid. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et kuvariga töötamiseks kasutatav töötool ei ole püsikindel või istme kõrgus ei ole reguleeritav, siis tuleb tööandjal ja töötajal leida koos võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks.

Kui töötaja peaks keelama tööandjal oma koju siseneda, siis on tööandjal võimalik kasutada riskianalüüsi läbi viimiseks alternatiivseid variante – näiteks küsida töötajalt pilte tema kodus asuva töökoha kohta ja/või panna etteantud küsimustiku alusel töötajale endale ülesandeks kaardistada töökeskkonna riskid ja edastada vastav info tööandjale. Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma arvutitöökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas (näiteks rannas, pargis või mujal). Küsimusi tekitab ka hilisem töökoha kontroll – kas tööandja saab seda koostöös töötajaga kodukontoris kohapeal teha või lepitakse kokku alternatiivina küsimustiku täitmine, jooksvalt piltide tegemine vms. Jooksev kontroll on oluline, et tagada töökoha seisukord ja töökorraldus algselt kokkulepitud kujul. Sellisel juhul on tööandja läbi riskianalüüsi veendunud töökoha ohutuses, vajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks, töötajat juhendanud (selgitanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on) ning hiljem ka töökohta kontrollinud. See tähendab, et tööandja on oma kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel töötaja kodukontoris täitnud.

Konkreetsed kokkulepped ja tööandjapoolsed reeglid on mõistlik fikseerida kirjalikult tööandja ja töötaja vahelises kaugtöö kokkuleppes. Ohutusalased dokumendid, st riskianalüüs, ohutusjuhendid, juhendamiste registreerimine peavad samuti olema kõik kirjalikul kujul. Töökoha kontrolli tulemused ei pea olema kirjalikult fikseeritud, kuid soovitame ka kontrolli tulemused kirja panna ja neid säilitada.

Kaugtööl on hulga positiivseid külgi, tööandjal tuleks aga arvestada ka võimalike ohtudega nagu näiteks töökoha kehv ergonoomika, ebapiisav valgustus, õnnetusjuhtumi ohud, pikk üksinda töötamine, ebapiisav kontakt kolleegidega, liigne paindlikkus tööaja osas ja muud psühhosotsiaalsed ohutegurid. Väljaspool kontoriruume on oluliselt lihtsam tööd teha, kui seda toetavad selge juhtimisviis, kommunikatsioonikorraldus, tehnilised lahendused ja ettevõttes kehtestatud reeglid kaugtööle.

Millele tuleks kodukontori puhul tähelepanu pöörata?

Töölaud ja töötool. Kas töötaja kodus on olemas laud ja tool, mis võimaldavad head tööasendit? Töölaud või tööpind peab olema küllaldaselt suur, et sinna mahuksid arvuti ja muud vajalikud abi- ja töövahendid ning laual oleks ka piisavalt toetuspinda kätele. Tooli ja töölaua paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. See tähendab, et tool peab olema reguleeritav, et töötajal oleks võimalik seda enda kehale sobivaks seada. Soovitused arvutitöökoha kujunduse kohta on leitavad SIIT.

Valgustus. Kodudes ei ole tihti arvestatud sellega, et seal hakatakse muuhulgas ka tööd tegema – st valgustuslahendus on pigem hämaram ja õdusam. Siiski peab ka kodukontoris olema töökoht piisavalt valgustatud. Kui üldvalgustid ei taga piisavat valgustatust, siis tuleb lisaks kasutada sobivaid kohtvalgusteid (näiteks laualamp või põrandalamp).

Arvuti. Kas töötaja põhitöövahendiks on lauarvuti või sülearvuti? Kas sülearvuti jaoks on olemas lisavarustus, et töökohta ergonoomiliseks kujundada? Pidev sülearvutiga töötamine põhjustab pingeid kaelas ja õlavöötmes, sest sülearvuti ekraani vaatamiseks peab töötaja vaatama püsivalt alla. Sülearvuti kasutamisel on abiks näiteks spetsiaalne dokk või juhtmed ja eraldi kuvar, klaviatuur ja hiir või sülearvuti alus ja eraldi klaviatuur ja hiir

Ümbritsev keskkond. Töötaja kodus on töökoha ümbrusega seotud ohtude kaardistamine küll üsna keerukas, kuid tööandjal tuleb arvestada sellega, et ka kodus juhtunud õnnetus võib olla tööõnnetus ning seda tuleb uurida. Seega tuleks tööandjal töötajaga rääkida ka muudest võimalikest ohtudest ja nende vältimisest (libisemine, komistamine ja kukkumine jms).

Tööaeg. Kodus töötades võivad kaduda selged piirid tööaja ja puhkeaja vahel, nii et inimene on iseenda töö- ja puhkeaja peremees. Ühest küljest võib selliselt kaduda töödistsipliin, teisest küljest võib töötaja unustada ennast tööd tegema. Soovitame lisaks töökoormuse ja töötundide kokkuleppele mõelda koostöös töötajaga ka tööaja kaardistamise võimalustele. See oleks abiks mõlemale poolele – tööandja täidab oma tööaja arvestuse kohustust ning saab mõistlikkuse piires kontrollida töötaja tegevust ja ka töötaja saab ise analüüsida oma tööaega. 

Töökorraldus. Vaatamata sellele, et kaugtöö võimaldab paindlikkust, tasub tööandjal teatud asjad siiski kokku leppida. Küsimuse kohaks on tihti see, kas töötaja peaks olema kaugtööd tehes kättesaadav igal ajahetkel. Arusaamatuste vältimiseks on mõistlik leppida kokku konkreetsed ajad, mil töötaja on kindlasti tööandja jaoks kättesaadav. Kodus töötades on oht, et töötaja võõrandub kollektiivist. Tööandjal tasub mõelda tegevustele ja reeglitele, mis soodustavad töötajate omavahelist suhtlust ka töötajatega, kes töötavad kaugemal. Samuti tasub panna paika üldisemad reeglid kodust väljaspool töötamise kohta, et tööd ei tehtaks pidevalt asukohtades, kus ei ole võimalik ergonoomilisi töötingimusi tagada.

Juhendamine ja kontroll. Kaugtöö puhul teeb töötaja tööd eemal, st tööandjal on keeruline tema töötingimusi jälgida ja kontrollida. Seega juhendamine ja töötaja teadlikkuse tõstmine mängivad väga olulist rolli, et töötaja järgiks ettenähtud reegleid ja käituks oma tervist säästvalt. Kaugtööle ei tohi lubada töötajat, kes ei mõista tööga seotud ohtusid ja riske. Asjakohane on ka töötingimuste kontrollimine tööandja poolt. Kui töökohta ei ole võimalik vaadelda, siis saab tööandjal näiteks vestelda töötajaga ja uurida, millised ta töötingimused hetkel on.

Osale arutelus

  • Mari-Liis Ivask, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad