27. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koolitusarved ja käibemaks

Koolituse läbiviimine maksustatakse alati koolituse toimumise liikmesriigis
Foto: https://pixabay.com
Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling tuletab meelde, et koolituse läbiviimine maksustatakse alati koolituse toimumise liikmesriigis. Mida veel koolitusarvetel tähele tuleks panna?

Äripäeva käibemaksukool annab süsteemse ülevaate käibemaksu temaatikast.

27.02. 2018-24.04.2018

Lektor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ maksunõustamisüksuse juht, Sisekaitseakadeemia Finantskolledži Maksunduse ja tolli õppetooli juhataja

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Koolituse ja kõigi muude ürtituste maksustamisel tuleb eristada sissepääsuteenust ja ürituse korraldamise teenust. Korraldamise mõiste viitab sellele, et korraldaja ise ei koolita, vaid organiseerib ruumid, toitlustuse, koolitaja jne. Sissepääsuteenus viitab piletile või millelegi analoogsele, mille eest koolituse läbiviija raha küsib.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 10 lg 2 p 2 ja 2¹ reguleerivad mitmesuguste ürituste läbiviimise ja korraldamisega seotud teenuse käibe tekkimise koha määramist. Punkt 2 reguleerib kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenuse või messi või näitusega seotud teenuse osutamist füüsilisele isikule ja punkt 2¹ reguleerib sellise teenuse osutamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele.

Tavaliselt põhjustab rohkem segadust teise liikmesriigi maksukohustuslasele teenuse osutamine. Teenuse käibe tekkimise põhireegli B2B (business to business) kohaselt maksustatakse teenus teenuse saaja asukoha järgi. Ürituste sissepääsu teenus ja sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenused maksustatakse aga alati selles liikmesriigis, kus üritus reaalselt toimub.

See tähendab, et Eestis toimuva koolituse või mõne muu kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusürituse sissepääsuteenus maksustatakse igal juhul Eestis, isegi kui pileti lunastaja on teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane.

Tähelepanelik tuleb olla selles osas, mida üldse loetakse sissepääsuteenuseks ja mida sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenuseks. Siin on mõistlik välja tuua, kuidas on Rahandusministeerium vastavaid KMS sätteid kommenteerinud.

KMS § 10 lg 2 p 2 ja 2¹ aluseks on käibemaksudirektiivi artiklid 53 ja 54, mida aitavad selgitada Euroopa Liidu Nõukogu rakendusmääruse 282/2011 artiklid 32 ja 33. Üritusega seotud teenuse puhul tuleb kindlasti eristada ürituse sissepääsuteenust ja sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust ürituse korraldamise teenusest. Korraldamise teenus teise liikmesriigi maksukohustuslasele maksustatakse põhireegli kohaselt (saaja järgi). Sissepääsuteenus ja kõrvalteenused maksustatakse aga igal juhul ürituse toimumise kohas.

Sissepääsuteenuse peamine tunnus on üritusele juurdepääsuteenuse andmine tasu eest, milleks võib olla näiteks pilet, abonement, hooajapilet või perioodiline liikmemaks. Punkti 21 kohaldatakse eelkõige:

juurdepääsuõiguse andmisel etendustele, messidele, lõbustusparkidesse, kontsertidele, näitustele ning muudele sarnastele kultuuriüritustele;juurdepääsuõiguse andmisel spordiüritustele;juurdepääsuõiguse andmisel haridus- ja teadusüritustele, nagu konverentsid ja seminarid.

Näiteks teatripiletite müügil Eestis toimuvale teatrietendusele on käibe toimumise kohaks Eesti, sõltumata sellest kellele teatripilet müüakse.

Sissepääsuteenus ei hõlma võimlemissaalide või muude sarnaste rajatiste kasutamisvõimaluse andmist.

Kõrvalteenustena käsitatakse teenuseid, mis on otseselt seotud juurdepääsuga üritusele ning mida osutatakse üritustel olevatele isikutele eraldi tasu eest. Eelkõige on nendeks teenusteks riietehoiu ja sanitaarruumide kasutamine. Kõrvalteenusena ei käsitata piletimüügiga seonduvad vahendusteenused.

Sama moodi tuleb Eesti maksukohustuslastel arvestada sellega, et kui Eesti maksukohustuslane saadab oma töötaja teise liikmesriiki koolitusele, siis väljastatakse teile suure tõenäosusega arve koos kohaliku käibemaksuga, mitte 0% maksumääraga. Mis tähendab seda, et teise liikmesriigi käibemaksu tuleb hakata tagasi küsima piiriülese tagastusmenetluse kaudu, mis võtab kordades rohkem aega kui siseriiklik käibemaksutagastus. Kui aga teile esitatakse koolituse korraldamise eest arve, siis esitatakse see 0% käibemaksumääraga ja kuulub Eestis pöördmaksustamisele. Korraldamise teenuse eristamine sissepääsuteenusest ei ole alati kerge, aga eelpool toodud juhised peaksid seda natuke lihtsamaks muutma. Kindlasti on Eesti maksukohustuslasele mugavam saada nullprotsendilisi arveid ja neid siis Eestis pöördmaksustada, kui küsida käibemaksu teisest riigist tagasi.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700