Ühel pool lauda olid e-arvete saatmist nõudvad ministeeriumi ametnikud, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ja eesootavast kohustusest uusi kliente võitvad e-arve operaatorid. Teisel pool lauda istusid Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Maksumaksjate Liit ja Envoice, kes väitsid, et erasektorile ei saa kohustust kehtestada seni, kuni ettevõtjale kaasneb avalikule sektorile e-arve saatmisega kulu. E-arve saatmise hind oli toona operaatorite kontrolli all ja vaba konkurentsi takistas e-arvete rändlusvõrgu suletus. Kaalukauss langes majanduskomisjonis ettevõtjate kasuks ja kohustus saata 1. jaanuarist 2017 avalikule sektorile e-arveid jäi raamatupidamise seadusest välja.
Aleksandr Beloussov, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja
Täna saab iga teenuse pakkuja e-arveldajas juba praktiliselt piiramatus mahus e-arved saata ja vastu võtta, mis tähendab, et on ainult aja küsimus, millal riigi viiest tuhandest e-arvete vastuvõtjast saab hüppeliselt 50 tuhat või isegi rohkem. Seda soodustab kindlasti ka see, et riigi pakutava e-arveldaja e-arve operaatori teenusega saavad lisaks raamatupidamise tarkvaradele liidestuda ka kõik muud tarkvarad (näiteks veebipoed, arvete loomise keskkonnad jt), mis aitab loodetavasti juba lähitulevikus ka nende klientide jaoks igapäevase e-arveldamise oluliselt mugavamaks muuta.
Majanduskomisjoni liikmete julgus ametnikele vastu astuda tekitas ametkondades palju paksu verd. Järgnenud arengud ja e-arvete rändlusturu avamine võivad aidata erasektoril omavahelises ja ka riigiga arveldamises vabatahtlikult, ilma seadusandja sunnita e-arvetele üle minna. Selleks on vaja ainult turuosaliste head tahet kaheosalise plaani elluviimisel. Oluline on märkida, et e-arvetele üleminekul on Eesti Põhjalast maha jäänud, regiooni liidriks on tõusnud Norra. Aga inimtöötundide kulutamine ostuarvete andmesisestuseks ei sobi hästi kokku kõrge tööviljakuse ja tunnipalgaga riigiks saamise sooviga.
Järgnevalt kirjeldan vajalikke samme e-arvetele ülemineku teostamiseks kogu riigis.
Esiteks peaksid raamatupidamistarkvarad aktiveerima e-arvete rändluse kõigile tarkvara kasutajatele. Majanduskomisjonis peetud lahingute järel avas riik e-arvete rändlusturu e-arveldaja platvormil ja iga raamatupidamistarkvara saab sõlmida e-arvete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kokkuleppe e-arveldajaga. E-arveldaja pakutav e-arvete rändlusteenus maksab ettevõttele 50 senti kuus – sellise hinnaga sai eelmisel aastal saata operaatori võrgust vaid ühe e-arve! Poliitilise otsusega on e-arvetele ülemineku kiirendamiseks võimalik ka see madal kuutasu kaotada. Väike juriidiline pidur on küll juhatuse liikmelt nõutav e-arvete aktiveerimise kinnitus äriregistris, kuid piisava arvu meeldetuletuste peale saab selle kinnituse tarkvara kasutajalt kätte. Riigil on võimalik ka seda regulatsiooni ülemineku lihtsustamiseks leevendada.
Teise sammuna peaksid majandustarkvarad edaspidi müügiarve koostamisel automaatselt äriregistrist arve saaja registrikoodi alusel kontrollima tema e-arvete vastuvõtu võimekust. Selline võimalus tekkis 1. veebruaril 2017. Varem vahetasid operaatorid e-arveid vastuvõtvate ettevõtete andmeid omavahel Exceli failiga. Juhul kui juhatuse liige on oma kinnituse andnud äriregistris, saab ostjale müügiarve saata masinloetava e-arvena otse raamatupidamistarkvarasse.
Milline on aga selle masinloetavatele e-arvetele ülemineku laiem tähendus ja tähtsus Eesti jaoks? Kutsekoja koostatud arvestusala 2016. aasta raporti kohaselt on Eestis arvestuslalal hõivatud 22 600 inimest. See on 3,4% tööga hõivatud elanikkonnast. Masinloetavatele e-arvetele üleminek nii era- kui ka avalikus sektoris võimaldab tõhusama töökorralduse saavutamisel vabastada tuhandeid töökäsi, mida Eesti majandus praegu hädasti vajab.
Autor: Ivar Veskioja, Envoice OÜ juhatuse liige