Käibemaksureform Euroopa Liidus

Käibemaksureform Euroopa Liidus
Käibemaks vajab Euroopa Liidus reformimist

Käibemaksuga ei ole Euroopas head lood. Selle maksuga maksustatakse tarbimist ja idee poolest peaks see arenenud Euroopas olema riikide riigieelarve nurgakiviks ning moodustama põhilise osa riigikassa maksutuludest.

Suund ei ole mitte vara, vaid tarbimise maksustamisele. Millegipärast aga ei laeku seda maksu Euroopa Liidus sugugi nii hästi kui võiks. Arvutuste kohaselt on lõhe selle vahel, kui palju maksu laekub ja kui palju seda tegelikult laekuda võiks, üsna üüratu. 2015. aasta kohta näiteks on välja käidud puudujäägi suuruseks 152 miljardit eurot. Samuti kimbutavad käibemaksu süsteemi pettused (arvevabrikud, karussellpettused), mille autorid kaovad pildilt enne, kui riigi maksuametil on võimalik kedagi korrale kutsuda ja maksusid sisse nõuda. Käibemaksuvaldkonna pettused lähevad EL liikmesriikidele igal aastal maksma umbes 50 miljardit eurot. Kõik see on viinud mõttele, et käibemaks vajab reformi.

Eesti meediast jooksis oktoobri alguses põgusalt läbi uudis, et Euroopa Komisjon plaanib käibemaksusüsteemi reformida.[1] Kuna see teema sattus õnnetul kombel valimistriangli ja Taavi Rõivase skandaaliga samale ajale, jäi kuiv majandusuudis mõistagi tähelepanuta. Seda aga teenimatult. Tegemist on vägagi põhimõttelise muudatusplaaniga. Uurisime asja, saime targemaks ja tutvustame plaane teilegi.

Ajaloost ja tulevikust

Lisandväärtuse maksuna toimiv käibemaks on vanim tarbimismaks Euroopa Liidus. Põhimõtteline nõusolek liikmesriikide vahel sellise maksu kehtestamiseks saavutati juba 1968. aastal ning liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamise kord kehtib praegusel kujul alates 1992. aastast. Nüüd tundub aeg muudatusteks küps.

Käibemaks sellisel kujul, nagu see praegu EL-is kehtib (liikmesriikide vaheliste tehingute puhul müüja õigus kasutada 0% maksumäära ja ostja õigus rakendada sihtriigis pöördmaksustamist), oli plaanitud ajutisena, sest kõrgemaks eesmärgiks oli, et kaupu tuleks maksustada nende päritoluriigis. Liikmesriikide vahel toimunud diskussioonid aga näitasid, et see eesmärk on praegugi veel poliitiliselt kättesaamatu, seepärast pakuti realistliku lahendusena sellist süsteemi, mille kohaselt maksustataks kaubatarneid ja teenuseid nende sihtriigis (ehk tarbimisriigis). Selline maksustamisviis kehtib juba praegu elektrooniliste teenuste puhul, mida osutatakse tavatarbijatele (ehk isikutele, kes ei ole käibemaksukohustuslased).

Iga riik on huvitatud oma maksutulude säilitamisest. Elektrooniliste teenuste pakkujal on aga küllalt lihtne luua oma asukoht kõige madalamate käibemaksumääradega liikmesriikides nagu Küpros või Luksemburg, mille tulemusena teiste riikide maksutulud kannatavad. See oligi käibemaksudirektiivi muutmise põhjus (muudatus võeti vastu juba 2008. aastal, aga rakendamiseks oli antud väga pikk üleminekuaeg — kohustuslikuks muutus elektrooniliste teenuste maksustamine uuel viisil alles 2015. aastast). See tähendab, et kui Eesti IT-firma müüb teenust nt Itaalia eraisikule, tuleb tal tasuda käibemaksu Itaalias kehtiva käibemaksumäära alusel. Selleks ei pea ennast Itaalias käibemaksukohustuslasena registreerima. Maksudeklaratsiooni esitamine ja maksu tasumine on võimalik Eestis niinimetatud ühe akna süsteemi põhimõttel (ingl k — one stop shop) ja meie maksuameti kaudu jõuab Itaaliale mõeldud maks õigesse riiki kohale.

Sellist käibemaksustamise printsiipi, et käibemaksu ei tasuta mitte lähteriigis, vaid sihtriigis, soovitakse tulevikus hakata rakendama kogu liikmesriikide vahelisele käibele. Uuel süsteemil on ka uus nimi: liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem.[2] Kuna sellise muudatuse tegemiseks läheb vaja kõigi liikmesriikide üksmeelt ja suhteliselt pikka üleminekuaega, on plaanis, et see saab reaalsuseks 2022. aastast alates. Seni on kavas teoks teha üleminekut hõlbustavad sätted, mis muudaksid kaubandustegevust liikmesriikides turvalisemaks ja lihtsamaks. Need peaks jõustuma 2019. aastast.

Probleemne maksuauk 152 miljardit

Septembris avaldati mahukas uuring käibemaksulõhe kohta Euroopa Liidu 28 liikmesriigis.[3] Käibemaksulõhe ehk käibemaksu alalaekumine, mis tähendab üldist erinevust eeldatavalt laekuva käibemaksusumma ja tegelikult kogutud summa vahel, osutab teravalt vajadusele radikaalse reformi järele, et liikmesriigid saaksid käibemaksutulu oma eelarves täiel määral ära kasutada. Ehkki käibemaksutulu kogumine on mõningal määral paranenud, on laekumata summad aruande järgi siiski lubamatult suured.

Tähele tuleb panna, et see 2015. aasta kohta antud arv — 150 miljardit eurot ületav käibemaksulõhe — on hinnanguline ja seda ei saa võrdsustada käibemaksupettuste tõttu saamata jäänud maksusummadega. Riigiti on lõhe suurus erinev, olles kõige väiksem Rootsis ja kõige suurem Rumeenias, Slovakkias ja Kreekas.

Käibemaksupettuste tõttu on liikmesriikidel saamata jääv käibemaksusumma aastas kuni 50 miljardit eurot. Selle eest saaks ehitada koole, haiglaid, teid, pakkuda avalikke teenuseid.

Käesoleva aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku EL käibemaksunormide ajakohastamiseks. Nii põhjalikke uuendusi, kui on selles ettepanekus, ei ole tehtud viimase 25 aasta jooksul. Käibemaksupettustega võitlemine peaks selle tulemusena muutuma lihtsamaks ja käibemaksu kogumine tõhusamaks. Hiljutistes meediakajastustes on ulatuslikke käibemaksupettusi seostatud ka organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismiga. Lahenduse saab sellele probleemile leida vaid liikmesriikide koostöö kaudu.

Brüsseli plaanid

4. oktoobril avaldati Brüsselis ühtse käibemaksupiirkonna toimimiseks vajalike reformide põhipostulaadid,[4] mille hulka kuulub kolme käibemaksu reguleeriva direktiivi muutmine ja täiendamine. Käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ muutmise eelnõuga[5] plaanitakse mõningaid muudatusi, mis rakenduksid juba 2019. aastast.

Direktiivi artikkel 13a sätestab sertifitseeritud käibemaksukohustuslase mõiste. Käibemaksukohustuslaseks registreerimisel ei toimu tavaliselt tuvastamist, kas isik on usaldusväärne või mitte. Sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni tarvituselevõtt tähendab, et isikut, kellele selline tunnus (sertifikaat) on omistatud, saab ülemaailmselt pidada usaldusväärseks maksumaksjaks (nii likviidsuse, maksekäitumise kui üldise maksukuulekuse poolest). See on oluline, sest teatud lihtsustusreeglid (mida oleks kurikaeltel maksupettuse puhul kerge ära kasutada), nagu nt 0% rakendamine ja pöördmaksustamine teises liikmesriigis, laienevad edaspidi ainult sertifitseeritud käibemaksukohustuslastele.

Järelikult muutub tulevikus üsna põhjalikult see, kuidas kauba ühendusesisest käivet maksustatakse. Seni on kauba müük Eestist Soome maksustatav 0% käibemaksuga, kui ostjaks on sealne VAT numbriga isik. Tulevikus tuleb selline tehing Eesti müüjal maksustada aga Soome käibemaksuga. Senist praktikat (nullprotsendilist müüki, mida saaja teises riigis pöördmaksustab) saavad jätkata vaid „eriti tublid“ — st sertifitseeritud käibemaksukohustuslased.

Direktiivi muudatuse kohaselt peavad liikmesriigid oma siseriiklikes seadustes need nüansid ise paika panema — täpsustades, millistele nõuetele isik peab vastama sertifitseeritud käibemaksukohustuslase staatuse saamiseks. Analoogselt on praegu näiteks tollis lubatud lihtsustatud protseduurid ettevõtjatele, kes on taotlenud omale vastava loa (deklarandi arvestuskande luba). Selle loa taotlejale on samuti kõrgendatud nõuded usaldusväärsuse osas ja varasemate rikkumiste puudumine ning maksevõime (hea finantsseisund).

Euroopa komisjoni välja pakutud muudatused on suunatud eelkõige ettevõtjatevaheliste tehingute käibemaksureeglite kaasajastamisele, eraisikutest lõpptarbijaid muudatused ei puuduta. Küll aga saab öelda, et käibemaksupettuste vähenemisest lõikab kasu ühiskond tervikuna.

Lihtsustusreeglid call-off tüüpi laotehingutele (ehk hoiuladudele). Hoiulao olemasolu tähendab, et käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõtjal on võimalus viia oma kaupa teise liikmesriiki hoiule, et sealt hiljem tarneid teha. Osas liikmesriikides on selliste tarnete jaoks lihtsustusreeglid, teistes need jällegi puuduvad. Segadust kui palju! Kerkib näiteks küsimus, millal tekib sellise kauba käive ja kas müüja peaks end käibemaksukohustuslaseks registreerima riigis, kuhu kaup müüakse. Call-off tüüpi hoiulao puhul viiakse kaup teise liikmesriiki hoiule ja kaubal on juba olemas kindel ostja, kes oma vajadustest lähtuvalt teeb laost soetusi. Asja mõte on selles, et ostjal ei ole vajadust kogu kaupa kohe välja võtta, sest ta toimetab vastavalt oma klientide tellimustele.

Ettepaneku kohaselt tekib sellise laotehingu puhul üks tarne ja justnimelt siis, kui ostja teeb laost soetuse (mitte siis, kui müüja kauba teise liikmesriiki hoiulattu toimetab). See tähendab, et müüja ei pea end käibemaksukohustuslaseks registreerima igas liikmesriigis, kuhu ta hoiulao tingimustel kaupa tarnib. Eestis toimuvad sellised tehingud võlaõigusseaduse komisjonilepingu sätete kohaselt ja mingeid erireegleid hoiuladudele kehtestatud ei ole.

Selgitused tehingupartneri käibemaksukohustuslase numbri kontrolliks. Selleks et müüjal oleks õigus teise liikmesriiki käibemaksukohustuslasest ostjale müüdavat kaupa 0% määraga maksustada[6], peab tõendama, et ostjal oleks kehtiv VAT number. Sellisel viisil käibemaksust vabastatud tehingud on paraku aga käibemaksupettuste nn kurja juureks. Lõplik ühendusesisese kaubanduse maksustamise süsteem (mis peaks kehtima hakkama 2022. aastast) peaks selle probleemi elimineerima, aga liikmesriigid ootavad kiiremat üleminekulahendust.

Lahenduseks on nõue, et kauba ühendusesisese käibe puhul on 0% määra kasutamise eeltingimuseks, et ostjal on teises liikmesriigis kehtiv VAT number. Et see ei oleks pelgalt formaalne nõue, vaid müüja peab esitama kinnituse selle kohta, et ostja käibemaksunumbrit on kontrollitud (VIES süsteemi väljavõte). Selle nõude eiramine võib müüjale kaasa tuua kohustuse maksustada tarne käibemaksuga, sest 0% maksumäära kasutamise õigus kaob, kui müüjal ei ole ostja käibemaksunumbri kontrollimise kohta esitada õiget tõendit.

Lihtsustusreeglid tehinguteahelale, mille puhul kaup müüakse mitu korda edasi, aga kahe liikmesriigi vahel toimub seejuures vaid üks transpordiepisood esialgselt müüjalt ahela viimase lüliks olevale ostjale. Ainult seda tarnet, millega on seotud kauba transport, on õigus maksustada 0% käibemaksumääraga. Direktiivimuudatus sätestabki täpsemad reeglid selle kohta, millisele ahela tehingule veoteenus omistatakse ning millisel maksukohustuslasel on õigus 0% määra rakendamiseks.

Tähtajad

Käibemaksudirektiivi muudatused on plaanis vastu võtta 2018. aastal ja kõik liikmesriigid peaks oma siseriiklikus õiguses vajalikud muudatused tegema nii, et uus süsteem oleks rakendatav alates aastast 2019.

Mis oleks kasulik Eesti ettevõtjaile?

Reformiga plaanitavad muudatused ei muuda olukorda paremaks mõnes üksikus liikmesriigis või mõne üksiku valdkonna ettevõtjate jaoks. Idee on just selles, et ärikliima paraneks üleüldiselt ning ettevõtjatel oleksid ühetaolisemad võimalused piiriülese äri tegemiseks. Hoolimata sellest, et käibemaks on maksudest üks enim ühtlustatud makse EL-is (erinevalt nt tulumaksust), on erisused siiski piisavalt suured, et liikmesriikidega peetud nõupidamised ja huvigruppide tagasiside kinnitavad, et erisused liikmesriikide vahel on piiriülest äri takistavaks faktoriks.

[1] Vt Laur Viirand. Euroopa Komisjon plaanib ELi käibemaksusüsteemi reformida. - ERR.ee uudised, 04.10.2017.

[2] Inglise keeles definitive system for the taxation of trade between Member States.

[3] Study and Reports on the VAT Gap in the EU 28 Member States. Vt: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/study_and_reports_on_the_vat_gap_2017.pdf.

[4] https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/vat/action-plan-vat/single-vat-area_en.

[5] https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/vat_proposal_-_definitive_system_for_the_taxation_of_trade_between_member_states_en.pdf.

[6] Erialakirjanduses nimetatakse seda maksuvabastuseks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega. Eestikeelses tekstis ja Eesti kontekstis on ilmselt kõige arusaadavam, kui räägime 0% maksumäärast, sest mõiste „maksuvaba käive“ seostub meil kinnisasjade, meditsiiniteenuste, kindlustusteenuste jm KMS §-s 16 loetletud maksuvabade teenustega.

Lugu on ilmunud Maksumaksjate liidu ajakirjas MaksuMaksja

Osale arutelus

  • Hiie Marrandi, Eesti Maksumaksjate Liidu jurist

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad