Toetuste kajastamine põllumajandusettevõttes

Toetuste kajastamine põllumajandusettevõttes
Aino Vooro, atesteeritud maaettevõtlus ja finantskonsulent, kirjutab toetuste...

Atesteeritud maaettevõtlus ja finantskonsulent Aino Vooro annab nõu, kuidas tuleb põllumajandusettevõttes kajastada erinevaid toetusi.

Põllumajandusettevõtted saavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel erinevate meetmete kaudu nii riiklike kui ka Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetusi.

Antud olukorras on tegemist sihtfinantseerimisega, mida teostatakse ettevõttele teatud ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaksmääratud kriteeriumitele. Samas on PRIA kodulehel toodud nii taime- kui ka loomakasvatuse valdkonna toetuste ning investeeringutoetuste eesmärgid, millega peab arvestama toetuse kajastamisel põllumajandusettevõtte raamatupidamises:

• Taimekasvatuse toetuste eesmärkideks on hüvitada täiendavaid kulutusi, mis on põhjustatud põllumajandusliku tootmise eripärast ning maade hooldamise kulude hüvitamine, et säilitada põllumaade viljakus. Samas on nende toetuste eesmärgiks parandada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust ning aidata säilitada poollooduslikke kooslusi, avatud maastikke ja väärtuslikke maastikuelemente, säilitada maakasutus ning hüvitada tehtud kulutused ebasoodsamates ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades ning aidata kaasa mahepõllumajanduse levikule. 
• Loomakasvatuse valdkonna toetused on suunatud peamiselt põllumajandusliku tegevusega tegelevatele isikutele, kes kasvatavad veiseid, ammlehmi või uttesid.
• Investeeringutoetuse abiga on võimalik ehitada ja rekonstrueerida tootmishooneid, söödahoidlaid ja soetada vajalikke seadmeid.

Toetuse kajastamisel saaja raamatupidamise aruannetes tuleb lähtuda Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 12 „Valitsusepoolne abi”. Antud juhendi kohaselt saab põllumajandusettevõtetele määratud toetused jagada kahte rühma:

• Tegevuskulude sihtfinantseerimine;
• Varade sihtfinantseerimine.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise toetustega (ühtne pindalatoetus (ÜPT), keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) jne) on põllumajandustootjatele kehtestatud veel terve rida nõudeid, nn nõuetele vastavuse süsteemiga tagatakse, et põllumajandustoetusi makstakse täies mahus vaid neile põllumajandustootjatele, kes täidavad erinevatest seadustest tulenevaid kohustuslikke majandamisnõudeid ja järgivad maa heas põllumajandus- ja keskkonna seisundis hoidmise nõudeid.

Investeeringutoetuste näol on tegemist varade sihtfinantseerimisega, mille põhitingimuseks on, et seda saav ettevõte peab kas ostma, ehitama või muul viisil (rajama istandikke) soetama teatud põhivara. 
Investeeringutoetuste saamise korral peab ettevõte valima vastavalt RTJ 12 meetodi, kuidas sihtfinantseerimist ettevõttes kajastada, kas selleks kasutada:
• soetusmaksumuse meetodit või
• netosoetusmaksumuse meetodit

Ettevõtte otsustada on, kumb meetod talle sobib:
• soetusmaksumuse meetodi alusel tuleb sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele võtta tema soetusmaksumuses;
• netosoetusmaksumuse puhul kajastatakse põhivarades vara soetusmaksumus, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa. 
Investeeringutoetuste kajastamisel raamatupidamises tuleks kindlasti arvestada PRIA nõudega, mis näeb ette eristada selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

Ettevõtte kohustus on tagada ka toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on ainult need kulud, mis on projekti eelarves ettenähtud ja PRIA poolt rahuldava otsuse saanud. Projektis ettenähtud kulud peavad olema tasutud ainult pangaülekannetega, sularahas tasutud kulud ei ole abikõlblikud. Tehtud kulud peavad olema tõendatud raamatupidamise algdokumentidega ja vastama asjakohastele õigusaktidele.

Kui ettevõte ei suuda endale võetud kohustusi täita ja saadud toetus tuleb tagastada, siis RTJ 12 kohaselt sihtfinantseerimise tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastamise vajadus sai teatavaks. Seega, kui ettevõte on mingil perioodil sihtfinantseerimise (näiteks keskkonnasõbraliku majandamise toetus) juba tuluna kajastanud (kuna juhtkonna hinnangul oli ettevõte täitnud sellega seotud tingimused), kuid järgnevatel perioodidel ilmneb, et sihtfinantseerimise teel saadud vahendid tuleb siiski tagastada, kajastatakse tagastamise mõju kuluna perioodis, mil tagastamise vajadus ilmnes.

Artikkel ilmus põllumajandus.ee teemaveebis.

Osale arutelus

  • Aino Vooro, atesteeritud maaettevõtlus ja finantskonsulent

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad