Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. E-residentsuse maksuprobleemid
Vandeadvokaat Anne Veerpalu ja jurist Anne-Lii Kask tutvustavad e-residentsuse maksuprobleeme
Foto: erakogu
Ainuüksi tublist kodutööst ja ettevõtlikust enesekindlusest e-residendi puhul maksulepingu lugemisel tõenäoliselt ei piisa. Tõlgendamise puudused jäävad lihtsalt detailse analüüsita märkamatuks ning maksuotsust saades on uuel majandusaastal e-residendil probleeme rohkem, kui asi algselt väärt oli.
Jätkuvalt kõneainet tekitava e-residentsuse teemal on märgata pigem ühekülgset vaimustust, kui välismaalastele võimaldatud digitaalset ja turvalist ligipääsu Eesti e-teenustele. E-residentsust tõendava ID-kaardi saab taotleda Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) keskkonnas. Seal saab teha erinevaid toiminguid, näiteks esitada maksudeklaratsioone, kuid sellega kaasnevad maksuriskid, mis vaikitakse maha. Peamine oht, mida tuleks selgitada e-residentsuse soovijatele, on ühe ja sama tulu maksustamine eri riikides ehk topeltmaksustamine, mis põhineb kahe riigi erineval lähtepositsioonil käsitleda sama isikut oma residendina.