E-residentsuse maksuprobleemid

E-residentsuse maksuprobleemid
Vandeadvokaat Anne Veerpalu ja jurist Anne-Lii Kask tutvustavad e-residentsuse...

Ainuüksi tublist kodutööst ja ettevõtlikust enesekindlusest e-residendi puhul maksulepingu lugemisel tõenäoliselt ei piisa. Tõlgendamise puudused jäävad lihtsalt detailse analüüsita märkamatuks ning maksuotsust saades on uuel majandusaastal e-residendil probleeme rohkem, kui asi algselt väärt oli.

Jätkuvalt kõneainet tekitava e-residentsuse teemal on märgata pigem ühekülgset vaimustust, kui välismaalastele võimaldatud digitaalset ja turvalist ligipääsu Eesti e-teenustele. E-residentsust tõendava ID-kaardi saab taotleda Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) keskkonnas. Seal saab teha erinevaid toiminguid, näiteks esitada maksudeklaratsioone, kuid sellega kaasnevad maksuriskid, mis vaikitakse maha. Peamine oht, mida tuleks selgitada e-residentsuse soovijatele, on ühe ja sama tulu maksustamine eri riikides ehk topeltmaksustamine, mis põhineb kahe riigi erineval lähtepositsioonil käsitleda sama isikut oma residendina.

Tubli kodutöö on teinud ära need ettevõtjad, kes on kursis kohalduvate tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutega („maksuleping”), mille Eesti on arvukate välisriikidega sõlminud. Ettevõtjatel kipub aga vajaka jääma oskusest hinnata olukorda kriitiliselt, keskendudes pigem naiivselt maksulepingu olemasolule. Paljudele tuleb see kindlasti üllatusena, aga maksulepingu korrektne kohaldamine ei ole kõige lihtsamini teostatav ning kogenematu silm ei oskagi nüansse tekstides märgata. Tõeline reaalsustaju jõuab kohale aga siis, kui peale maksulepingu on selgitatud lisaks ka residentsuse määramise põhimõtteid vastava välisriigi riigisiseses seaduses.

Topeltmaksustamise alused

Kui füüsiline isik elab ühes riigis, aga töötab teises, juhtub tihti nii, et mõlemad riigid soovivad tema tulu maksustada ja tavaliselt on riikidel õigus seda teha oma maksuseaduste alusel. EMTA aga näeb e-residendi ettevõtlustulu tekkimist tuluallika lähtepositsioonist ning maksustab selle vastavalt siin, Eestis. Samas riik, kust Eesti ettevõtet juhitakse, võib näha (in real life) residentsusepõhist tulu tekkimist seal ning selle vastavalt ka maksustada. Siis tulebki vaadata selle riigi ja Eesti vahelist maksulepingut ja uurida, kuidas määrata peamine maksuresidentsus ning kuidas teha võimalikud mahaarvamised juba tasutud tulumaksust.

Näiteks ettevõtte juhatuse liige, kes elab ja töötab Taanis, saab töötasu ning dividende oma e-residentsuse alusel asutatud Eesti IT-ettevõttest. Tuleb mainida, et igapäevane töö toimub Taanis arvuti taga. Kas see tasu tuleb maksustada Eestis ja/või e-residendi asukohariigis? Maksulepingud ei räägi midagi e-residentsusest, mis ei pruugi ettevõtte elu sugugi lihtsamaks teha, kuna meie e-Estonia süsteem võimaldab ettevõtteid juhtida hoopis teisest asukohast, Eestist väljastpoolt. Isegi pärast edukat füüsilise isiku peamise maksuresidentsuse määramist võib rõõm jääda üürikeseks. On oht, et tema äriühingul tekib püsiv tegevuskoht riigis, kus algselt maksuresidentsust polnud üldse määratletud. Paljudele on üllatuseks, et juriidilise isiku maksustamine ei pruugi olla ainult seal, kus ettevõte on äriregistris registreeritud, vaid ka seal, kus tal on tekkinud püsiv tegevuskoht.

Püsiva tegevuskoha teke

Püsiv tegevuskoht on kindel koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus. Maksulepingute kohaselt on üks peamisi püsiva tegevuskoha tekke aluseid juhtkonna asukoht. Seetõttu võib püsiva tegevuskoha teke oleneda ainult üksikust ärimudelist, võttes arvesse, et maksulepingu kohaselt võib välisriigi isikul piisata lepingute allkirjastamise õigusest ettevõtte nimel, kui riik juba püsiva tegevuskoha teket tunnistab. Soome näite põhjal ei pruugi ka allkirjastamise volitusest või selle puudumisest midagi oleneda, sest alates kahest välistööjõust Soomes võib juba esile kerkida püsiva tegevuskoha tekke oht Eesti ettevõttele. Veelgi enam, ka kodukontori aadressi äriregistrisse registreerimine võib olla aluseks püsiva tegevuskoha tekkimiseks, nii juhul, kui juhatuse liige sellel aadressil töötab, kui ka siis, kui selle äriühingu majandusaasta aruande järgi on tekkinud oluline käive.

Samuti tasub välja tuua ehitusplatside ning montaaži- ja seadmestamistööde kohad, kestusega rohkem kui kuus kuud, mida välisriigid tihti tunnistavad kui püsivat tegevuskohta. Veelgi enam, vaidluse aluseks on sama tellija erinevad ehitusplatsid samas riigis, mida välisriik võib näha kui ühte ehitusplatsi. Ajaline määratlus mitme ehitusplatsi peale täidab kuue kuu nõude ning püsiv tegevuskoht ongi tekkinud. Juhul kui vastava riigi maksuamet tunnistab, et püsiv tegevuskoht on tekkinud, võib juhtuda, et tuleb proportsionaalne kasum püsivasse tegevuskohta eraldada selle maksustamiseks tulumaksuga. E-residendil tuleks hoolega kõik ärimudeli nüansid läbi töötada, et vältida e-residentsusest tulenevaid tehinguid välisriigis, millega on alus pandud püsiva tegevuskoha tekkele.

OECD BEPS-i projekt

OECD on juba pikalt oma ressursse kulutanud tegevuskavale Base Erosion and Profit Shifting (BEPS, eesti k maksubaasi õõnestamise ja kasumi nihutamise vastaste meetmete pakett). Paljud riigid on need mudel-tegevuskavad ka oma seadustega vastu võtnud. 15 alajaotusest koosnev raport on keskendunud nii püsiva tegevuskoha ühtsele arusaamisele ja määramisele, topeltresidentsuse vältimisele kui ka siirdehinna küsimustele. OECD peamine eesmärk on ühildada nii riigisiseste seaduste kohaldamine kui ka takistada maksumaksjaid kasutamast maksulepinguid nii, et tekib topeltmittemaksustamine või kasumi eraldamine madala maksumääraga territooriumile.

BEPS-i tegevuskava alajaotustes on läbiv põhimõte tunnustada tegeliku juhtimiskoha asukohta, mis peab keskenduma igale juhtumile individuaalselt, pannes rõhku eelkõige füüsilisele asukohale ning majanduslikule kontrollile äriühingu huvides.

Atraktiivseks stiimuliks on OECD seadnud põhimõtte, et kui riigid läbirääkimiste teel kokkulepet ei saavuta, ei tohi ka äriühingul olla õigus maksude mahaarvamisele. Ehk kui riigid soovivad äriühinguid enda territooriumil tegutsemas hoida, tuleb vältida topeltmaksustamisi ning leida kompromisse teise riigiga, kellaga erinevad arvamused residentsuse ning püsiva tegevuskoha hindamisega on tekkinud. Veelgi enam, „majanduslik sisu” ning „väärtuse loomine” on fundamentaalsed maksustamise põhimõtted, mida OECD läbivalt oma projektis rõhutab.

Eesti OECD projekti seadustanud pole (v.a Country-by-Country Reporting, finantsandmete infovahetuseks gruppide puhul, mille grupikäive ületab 750 miljonit eurot), samas pole BEPS tegevuskava ka välja töötanud e-residentsust arvestades. Küll on elektroonse majanduse osas OECD rõhutanud eelmainitud „majanduslikku sisu” ning „väärtuse loomise” olulisust. Kohaldades e-residentsuse levinumat IT-äriühingute struktuuri OECD maksustamise põhimõttega, saaks teha järelduse, et majandusliku sisu ja väärtuse loob juhtkond teises riigis ning Eestis ei tohikski olla tulumaksu kohustust. Veelgi enam, IT-arendajad võimalike võtmeisikutena tekitavad püsiva tegevuskoha ohu üldse kolmandas riigis, kus proportsionaalne kasum tulumaksuga võidakse maksustada.

BEPS-i projekt oleks teostatav täiustamiseks e-residentsuse ülesehitust ja printsiipe. Eestil tuleb ainult võtta initsiatiiv BEPS-i tegevuskava valguses ning töötada välja korrektne rahvusvahelise maksustamise põhimõte koostöös teiste BEPS-i projektis osalevate riikidega.

Mida teha ilma BEPS-ita?

Kuna Eesti veel BEPS-i ei rakenda, tuleb hakkama saada maksulepingutega. Olukorras, kus mõlemad asjaosalised riigid tunnistavad erinevatel põhjustel maksumaksja residentsust mõlemas riigis (või on selleks eeldusena tõenäoline oht), tuleb alustada kahe riigi vahelisi läbirääkimisi maksulepingus sätestatu kohaselt. Ilma kokkuleppeta kehtivad mõlema riigi riigisisesed seadused ning topeltresidendil pole õigus ühelegi maksude mahaarvamise eelisele. Kui arvatakse, et eelmainitu on tinglik rusikareegel maksulepingus, siis on see väär arusaam. Kõik maksulepingud sellist sätet ei sisalda ? mõnes saab topeltresidentsuse analüüsil määravaks riik, mille seaduste alusel äriühing on asutatud. Kuid ka selle seletusega maksulepingud ei piirdu.

Ajaga muutuvad kombed ning ka maksulepingud. Viimased maksulepingud keskenduvad jällegi juhtimisorgani asukohale residentsuse määramisel, millega oleme taas alguses tagasi – e-residentsuse alustala on ettevõtte juhtimine mujalt riigist ning kui juhatus on mujal, saab ka maksulepingu järgi tulu vastavas riigis maksustada. Huvitavaks läheb residentsuse analüüs lepingutes, kus on kohaldatud eelmainitud kolmest lähenemisviisist kahte korraga. Häid argumente leiab mõlemalt poolt – juhtkond on ju ühes riigis, aga e-residentsuse asutatud äriühing on Eesti seaduse alusel asutatud. Läbirääkimised on topeltresidentsuse lahendamisel bürokraatlikud ja võivad venida väga kaua, arvestades mõne riigi poliitilisi eelistusi ning mõne riigi aeglasemat reaktsioonikiirust ja prioriteetide seadmise puudulikkust.

E-residentsus peaks hoidma kokku raha, aega ja vaeva

Ainuüksi tublist kodutööst ja ettevõtlikust enesekindlusest e-residendi puhul tõenäoliselt ei piisa maksulepingu lugemisel. Tõlgendamise puudused jäävad lihtsalt detailse analüüsita märkamatuks ning maksuotsust saades on uuel majandusaastal e-residendil probleeme rohkem, kui asi algselt väärt oli. E-residentsuse algne idee oli suurepärane, kuid teostust detailselt läbi ei mõeldud.

Oleks äärmiselt tervitatav näha Eestis üha suuremat välismaa osalusega ettevõtete asutamise kasvu, kuid nüüdseks on ettevõtted muutunud piisavalt ettenägelikuks, et eeltöö juba eos õigusala spetsialistidega ära teha. Lõpuks muutub e-residentsuse atraktiivsus hoopis kulukaks lisakohustuseks, mis väljendub e-residentsuse populaarsuse vähenemises. Juba olemasolevatel e-residentide äriühingutel kella tagasi keerata ei saa, kuid vigade parandusi saab ikka teha. Tuleb (ümber) hinnata ohte topeltresidentsusele ning võimaliku püsiva tegevuskoha teket, samal ajal optimeerides makse. BEPS-i ootama jääda ei tasu, sest märgatavat tegutsemist Eestis selles küsimuses pole toimunud.

Osale arutelus

  • NJORD Advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Anne Veerpalu
    NJORD Advokaadibüroo jurist Anne-Lii Kask

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad