Spordi- ja tervisekulutuste hüvitamine

Tõnis Jakob
Tõnis Jakob käsitleb spordi- ja tervisekulutuste hüvitamist

Artiklis käsitletakse spordi- ja tervisekulutuste hüvitamise maksustamisega seotud aspekte eelkõige lähtudes tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS) tehtud muudatustest, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2018.

Kui praegu on tööandja poolt töötajate tervisespordiga seotud kulude tasumine või töötajale hüvitamine erisoodustus, siis alates 1. jaanuarist 2018 on TuMS-i § 48 lg 55 kohaselt teatud summa piires võimalik tööandjal katta töötajate tervise edendamise ja tervisespordiga seotud kulusid maksuvabalt.

Kohtupraktika näide

See, et praegu on tööandja kulud seoses töötajate tervisespordiga erisoodustus, tuleneb ka kohtupraktikast.

Näiteks on Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 3-08-1465 märgitud järgmist:

„6.2. Samas on kohus seisukohal, et TTOS-s peetakse tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavate abinõude all silmas eelkõige TTOS § 121 lg-s 2 loetletud tööandja ennetuspõhimõtete rakendamist töökohal, nagu näiteks töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks (p 5), töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule (P 6), ühiskaitsemeetmete ja -vahendite kasutamine (p 7) ning ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine (p 8). Eeltoodud ennetuspõhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada ka töötervishoiuarsti 17.06.2005 soovituste järgimist seonduvalt arvutitöökoha ergonoomiliseks muutmisega, töötajatele ergonoomilise koolituse läbiviimisega ning töötaja töökoha kujundamisega.

Arsti soovitust võimaldada töötajail basseinis käia ei saa pidada TTOS § 121lg-s 2 loetletud tööandja ennetuspõhimõtteks, nagu ei saa pidada sarnaseks ennetuspõhimõtteks ka töötajate füüsilist tegevust pärast tööaega. Need soovitused ei ole tuletatavad ühestki konkreetsemast viidatud sättes loetletud meetmest. Soovitusi basseinis käia ja saalis võimelda saab pidada töötajale, mitte tööandjale suunatuiks, kuna tööandjal puudub isiku eraelu puutumatust rikkumata õigus nõuda töötaja poolt eeltoodud soovituste täitmist ning kontrollida seeläbi soovituste rakendamiseks kantud kulude eesmärgipärasust ehk seotust tööandja ettevõtlusega.

Sellest tulenevalt ei ole töötajal õigus nõuda tööandjalt ka TTOS-i alusel nimetatud kulude kandmist. Kulutusi tervisespordile, sh võimlemisele ja ujumisele, tuleb pidada eelkõige töötaja, mitte tööandja huvides tehtud kulutusteks, olgugi, et need aitavad kaasa töötaja töö efektiivsusele konkreetses ettevõttes.

Töötajale tehtud soodustuse kvalifitseerimisel TuMS § 48 lg 4 mõttes erisoodustusena on oluline ka see, kas konkreetne kulutus on tehtud töötaja või tööandja huvides. Erisoodustuseks on sellised töötaja huvides tehtud kulud, mis ei ole otseselt vajalikud tööandja jaoks või mille vajalikkus või kasulikkus tööandja jaoks on teisejärguline võrreldes töötaja kasuga.”

Selles kohtulahendis märkis Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maksuotsuses on kulude käsitlemisel erisoodustusena lähtutud sellest, et ujula kasutamise puhul ei olnud tegemist töötervishoiuarsti ettekirjutatud raviprotseduuridega, vaid juba enne viidatud soovitusi alguse saanud praktikaga töötajate täiendaval motiveerimisel ning füüsilise vormi säilitamisel.

TuMS-i § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mis antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

Eeltoodud kohtulahendis märkis Tallinna Ringkonnakohus, et erisoodustuseks on sellised töötaja huvides tehtud kulud, mis ei ole otseselt vajalikud tööandjale või mille vajalikkus või kasulikkus tööandja jaoks on teisejärguline võrreldes töötaja kasuga.

Erisoodustus on kauba ja teenuse vormis füüsilisele isikule tema isiklikes huvides tehtud kingitus või tasuta antud hüve. Erisoodustuse tegemine on tööandja õigus ja mitte niivõrd tööandja kohustus. Kuivõrd töötajate tervise kaitsmine on äärmiselt oluline, siis näeb töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) ette rea kohustusi tööandjale, mida tööandjad peavad tegema. Tööandjatel tuleb kanda vastavaid kulusid, mida ei loeta erisoodustuseks, kuid TTOS-iga ei ole tehtud tööandja kohustuseks kanda töötajate tervisespordi kulusid.

Töötajate tervise edendamise ja tervisespordiga seotud maksuvabad kulud

Soodustamaks inimeste tervisespordiga tegelemist ei maksustata alates 1. jaanuarist 2018 TuMS-i § 48 lg 55 kohaselt erisoodustusena järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;

3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;

4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;

5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

Kuivõrd TuMS-i § 48 lg 55 tekst on mitmeti tõlgendatav ja näeb ette spetsiifiliste kulude piiranguid, siis on oluline selgitada, mida eelnõu koostajad silmas pidasid.

Kuigi TuMS-i § 48 lg 55 võeti vastu nn kobareelnõu menetluse käigus, siis eelnõu algse teksti ja seletuskirja oli koostanud eelmine valitsuskoalitsioon.

Kobareelnõu menetluse käigus täiendavaid selgitusi ei lisatud ja TuMS-i § 48 lõikesse 55 lisati algsele variandile juurde viies punkt, mis käsitles ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

TuMS-i § 48 muudatuse eelnõu seletuskirjas märgiti muuhulgas järgmist:

„Töötaja tervise edendamisega seotud kulutused, mis on kohustuslikud ning mida käsitletakse ettevõtlusega seotud kuluna TuMS § 32 lõike 2 kohaselt, on need, mis tulenevad muuhulgas TTOS § 13 lõikest 1 (sh tööandja on kohustatud korraldama töötajate tervisekontrolli ja kandma sellega seotud kulud ning oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab). Lisaks eespool käsitletule ei maksustata TuMS § 13 lõike 3 punkti 10 kohaselt tulumaksuga ka tööandja tehtud kulutusi töötaja või ametniku tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud terviskahjustuse raviks.

Tööandja võib ise otsustada, kas, milliseid tegevusi ja millises summas ta töötajatele soodustust kasutades võimaldab, ent maksuvabastuse piirmäär on ette nähtud töötaja kohta ega ole ülekantav tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse (nt järgmisesse kvartalisse). Näiteks kui tööandjal on kümme töötajat, kuid vaid kaks neist on oma tervist edendanud, ei saa kaheksa töötaja piirmäära selleks kasutada.”

Seega piirmäära 100 eurot kvartalis tuleb rakendada ainult nende töötajate puhul, kes tegelikult spordiga tegelesid ehk tervist edendasid ja teiste töötajate poolt kasutamata osa ei ole ülekantav spordiga tegelevale töötajale. Omaette küsimus on see, kuidas sellest põhimõttest kinnipidamist näiteks maksuhaldur kontrollib.

Teatud juhtudel maksusoodustus ei kehti

TuMS-i § 48 lg 55 preambulis on märgitud, et erisoodustusena ei käsitleta töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Praegu ei ole teada, kuidas tööandja peab tõendama, et neid kulutusi on võimaldatud kõikidele töötajatele ja mis saab siis, kui mõni töötaja ei tea sellest võimalusest midagi.

TuMS-i § 48 lg 55 punktis 1 on toodud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu. Selle kohta on eelnõu seletuskirjas märgitud, et rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid ürituste sarju ja üksiküritusi, kuid need hõlma näiteks ettevõttesiseseid spordipäevi või nendega sarnaseid kitsamale sihtrühmale suunatud üritusi, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe.

Ettevõttesisese spordipäeva korraldamise kulusid ja sellest osavõtu tasu ei aktsepteerita maksuvabana.

TuMS-i § 48 lõike 55 punktiga 2 kehtestatakse maksuvabastus sportimis- või liikumispaiga kasutamisega seotud kuludele.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud nende kulude kohta järgmist:

„Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse. Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud. Maksuvabade kulude loetelu on piiratud eelnõus loetletud kuludega. Kui tööandjal on näiteks kokkulepe spordiklubiga või kui töötajad kasutavad ettevõttesisest spordiklubi, tuleb tööandjal kindlaks määrata töötajad, kes seda võimalust kasutavad ning vastavalt töötajate arvule arvestada maksuvabastuse piirmäära. Sellist võimalust tuleks pakkuda kõikidele töötajatele ning kui töötaja ei soovi võimalust kasutada, ei ole lubatud selle töötaja maksuvabastuse piirmäära kasutada. Kui tööandja arvestab maksusoodustust töötaja nõusolekuta, maksustatakse konkreetse töötaja kohta kasutatud summa erisoodustusena.

Antud juhul on rõhutatud, et kui tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt ettevõtte spordipäevade tarbeks, siis maksusoodustus ei kehti. Ka siin on oluline pidada arvestust töötajate kohta, kes spordipaika kasutavad.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et tööandjal lasub nii töötajalt nõusoleku küsimise kui ka töötajapõhise maksuvabastuse piirmäära üle arvestuse pidamise kohustus, kuid täpsemaid juhiseid selleks ette ei nähta. Seega tuleb arvestada, et vajaduse korral oleks tööandjal võimalik esitada vastav arvestus maksu- ja tolliametile.

Eelnõu seletuskirjas ei ole täpsustatud, kuidas töötaja peaks oma nõusoleku andma ja kui tihti tuleks seda küsida ja anda.

Lisaks eeltoodule on selle punkti kohta eelnõu seletuskirjas märgitud veel järgmist:

„Kui tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe kohaselt on töötajal õigus ise valida sobiv spordiklubi, võib tööandja vastava kulu töötajale hüvitada kuludokumendi alusel, arvestades piirmäära. Sportimis- või liikumispaiga kasutamisega seotud kuludeks ei loeta vahendeid, riideid ega jalanõusid, mida tegevuse harrastamiseks võib vaja minna, kuna maksuvabastuse eesmärgiks ei ole katta tööandja poolt kõiki töötaja tervise edendamisega seotud kulutusi, vaid tegemist on tööandja ja töövõtja jagatud vastutusega.”

Eeltoodust võiks järeldada, et TuMS-i § 48 lõike 55 punkti 2 puhul võiks tööandja katta maksuvabalt töötaja poolt spordipaiga kasutamise tasu (nt pilet, kuupilet) ettenähtud summa piires.

TuMS-i § 48 lõike 55 punktis 3 käsitletakse tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi.

Selle punkti kohta on eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist:

„TuMS § 48 lõike 55 punktiga 3 kehtestatakse maksuvabastus olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele, mitte aga investeeringutele. Maksuvabastuse piirmäära ulatuses võib tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada, kuid maksuvabastus ei laiene uute spordirajatiste loomiseks tehtavatele kulutustele. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada võib nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad. Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi. Eraldi vajab märkimist, et erisoodustuse objekt, millele käesolev eelnõu sätestab maksuvabastuse, erineb TuMS § 48 lõikes 7 sätestatust ehk erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad.

Antud juhul on rõhutatud, et tööandja spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla ruumi ja seadmete remont, koristamine ja jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi, kuid mitte investeeringud vastavate ruumide ehitamiseks või oluliseks parenduseks ning ka sisustuse soetamine. Spordirajatiste ülalpidamiseks lisaks veele ja elektrile arvatakse tavaliselt ka kütte- ja valvekulud. On ilmne, et eelnõu seletuskirjas toodud näited on tinglikud, sest tegelikkuses esineb palju keerulisemaid juhtumeid. Ka eeltoodud näites on lähtutud eeldusest, et spordirajatist kasutab regulaarselt 10 töötajat, kuid tegelikkuses võib olla nii, et ühes kuus kasutab regulaarselt 10 töötajat, teises kuus 15 töötajat ja kolmandas kuus võib-olla kaheksa töötajat ning mida seejuures tähendab regulaarne kasutamine. Võib juhtuda, et paar korda kuus on spordisaali kasutanud enamik töötajatest, kuid pidevalt ainult kolmandik ehk kuidas arvutada kvartali maksuvaba summa lähtudes mõistest „regulaarne kasutamine”. Spordirajatise ülalpidamise kulude kokkuliitmine ilmselt probleeme ei tekita, kuigi need kulud kuude lõikes võivad erineda, ent kvartali kulude summa on ikkagi kindlaksmääratav lähtudes tegelikest kuludest.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et enim mõjutab uus kord neid ettevõtteid, kes võimaldavad töötajatel kasutada ettevõttesisest spordiklubi, kuna kindlaks tuleb määrata nii võimalust kasutavad töötajad kui ka spordiklubi ülalpidamisega seotud kulud.

TuMS § 48 lõike 55 punkti 4 kohta on eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist:

„TuMS § 48 lõike 55 punkti 4 kohaselt ei maksustata erisoodustusena ka kulutusi taastusravi teenustele. Taastusravi teenus on taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi osutatav teenus ägeda haiguse või vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funktsioonijäägi säilitamiseks. Taastusravi teenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kes on pädev hindama teenuse vajalikkust töötajale. Taastusravi teenuste loetelu on piiritletud teenustega, mille puhul on teenuse osutajal olemas kutsestandard või -tunnistus. Taastusarsti puhul on tegemist tervishoiutöötajaga ning füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul on olemas kutsestandardid ning spetsialistidele omistatakse kutsetunnistus. Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris, kust on võimalik kontrollida, kas teenust osutavale isikule on vastav kutsetunnistus omistatud.”

Nende kulude maksuvabastuse puhul on oluline, et tegemist oleks taastusraviga ning et vastavat teenust osutab asjaomast kutset ja pädevust omav meditsiinitöötaja.

TuMS-i § 48 lõike 55 punkti 5 kohta eraldi seletuskirja ei ole ja lähtuda tuleks seaduses toodud sättest, et erisoodustuseks ei loeta ravikindlustuslepingu kindlustusmakset ettenähtud piirmäära piires. On ilmne, et ilma eelnõu seletuskirja lugemata ei ole võimalik aru saada TuMS § 48 lõike 55 eesmärgist, piirangutest ja kuludest, mida võib maksuvabalt teha.

Töötajate tervise kaitsmisega seotud kulude tegemise kohustus

TuMS-i § 48 lõikes 55 nimetatud kulude kohta tuleb esitada maksu- ja tolliametile spetsiaalne deklaratsioon järgneva aasta 1. veebruariks.

Kui töötajate tervisespordiga seotud kulude maksuvabastus on toodud tulumaksuseaduses, siis töötajate tervise kaitsmisega seotud kulude tegemise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

TuMS-i § 32 lõige 2 märgib muuhulgas, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.

TTOS-i § 13 lõige 1 käsitleb tööandja kohustusi ning seal on toodud 24 alapunkti.

Näiteks TTOS-i § 13 lõike 1 alusel on tööandja kohustatud tegema järgmisi tegevusi, mis toovad kaasa otseseid kulusid:
1) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid;
2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
3) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud;
4) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
5) omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.

Lisaks eeltoodud TTOS-i §-s 13 toodud kuludele tuleneb TTOS-is toodud erinevatest sätetest veel suur hulk tööandja kohustusi ja kulusid seoses töötajate tervise kaitsmisega, mille hulka kuulub näiteks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite andmine, vaktsineerimine, nõuded töökohale ja tööolmele, sealhulgas töötajate puhkamiseks mõeldud ruumidele, nõuded välitingimustes töötamisel jne.

Kuigi TTOS näeb ette suure hulga tööandja kohustusi, tuleks kulude tegemisel arvestada, et teatud juhtudel võivad sellised kulud olla kas maksustatav erisoodustus või ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Näiteks on maksu- ja tolliamet oma kodulehel (https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid) märkinud järgmist:

„Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et tööandja ei ole kursis seadusandlusega ega täida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Ta teeb küll töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulutusi, kuna teab, et nimetatud seadus kohustab mõningaid väljamakseid tegema (nt nägemise kontroll, mõnikord vaktsineerimine, kummisäärikute soetamine jne), kuid ei ole kursis, millised dokumendid peaksid tal olema, et maksuhaldur ei käsitaks tema tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

Kirjalikult vormistatavad dokumendid

Selleks et töökeskkonnale tehtavaid ning töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevaid kulutusi käsitletaks ettevõtlusega seotud kuludena, peaksid tööandjal olema kirjalikult vormistatud:

1) riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohuolukorrad, ohutegurid ja ohustatud töötajad, hinnatakse riski suurust ning esinemise tõenäosust.

Töökeskkonna riskianalüüsi võib teha tööandja volitatud isik või see ostetakse töötervishoiuteenusena sisse.

2) tegevuskava, mis sisaldab meetmeid, mida on vaja rakendada töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ning töövõime säilitamiseks.”

Juhul kui tööandja on teinud kulutusi, mis ei ole tehtud eespool toodu alusel, maksustatakse kulu erisoodustusena, nt tööandja on lasknud kõiki töötajaid (10 töötajat) vaktsineerida ja selle eest tasunud, kuigi tulenevalt töö iseloomust ja töötervishoiu arsti soovitustest oli kohustatud vaktsineerima ainult kuus töötajat. Seega on nelja töötaja vaktsineerimiseks tehtud kulud erisoodustus.”

Eeltoodust nähtub, et TuMS-i § 48 lõikes 55 on toodud üsna palju tervisespordiga seotud kulusid, mida tööandjad võivad maksuvabalt teha, kuid seejuures on suur hulk piiranguid, mida tuleks jälgida. Tuleks pidada arvestust nii selliste kulude kui ka spordiga tegelevate töötajate kohta, kelle jaoks tööandja vastavaid kulusid on teinud.

Töötervishoiu kulude puhul on tööandjale TTOS-iga pandud kohustus teha kulutusi, kuid olenevalt asjaoludest võivad need olla kas maksuvabad või maksustatavad ja tähelepanu tuleks pöörata vastavate dokumentide koostamisele, mis põhjendavad töötervishoiu kulude tegemist ja seotust ettevõtlusega.

Osale arutelus

  • Tõnis Jakob, OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad