Intellektuaalne omand ja autoriõigused

Maret Hallikma
Vandeadvokaat Maret Hallikma selgitab intellektuaalse omandi ja autoriõiguste...

Materiaalse ehk nn käegakatsutava vara kõrval on üha enam tõusnud oluliseks vara liigiks loometöö tulemusel tekkinud vara ehk intellektuaalne omand, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks kehtivad spetsiifilised reeglid.

Artiklis antakse ülevaade intellektuaalse omandi olemusest ja sellega seotud maksureeglitest. Intellektuaalse omandina võib laiemas tähenduses mõista intellektuaalset kapitali ehk üldiselt kogu isiku intellektuaalseid väärtusi, näiteks oskused, teadmised ning ka suhted. Majandustegevuses tuleb kasutusele aga intellektuaalse omandi mõiste kitsamas tähenduses, milleks on sellised õiguslikult kaitstavad loometöö tulemused nagu ideed, leiutised, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara. Intellektuaalne omand on õigus, kuid selle õigusega saab tehinguid teha nagu asjadega ning seadusega on tagatud reeglid selle õiguse kaitseks.

Intellektuaalse omandi olemus

Intellektuaalse omandi legaaldefinitsioon tuleb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsioonist, mis sõlmiti Stockholmis juba 1967. aastal, Eesti ühines konventsiooniga 1993. aastal. Konventsiooni artikli 2 kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses:

• kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega;

• esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega ning raadio- ja teleülekannetega;

• leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades;

• teaduslike avastustega;

• tööstusnäidistega;

• kaubamärkidega, kaubanduslike nimede ja tähistega;

• jt õigusi mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, kirjanduse ja kunsti alal.

Nagu eespool toodud loetelust näha, on intellektuaalseks omandiks just igasuguse loometöö tulemusega seotud õigus, mitte loometöö tulemus ise. Kuigi intellektuaalne omand on sisuliselt õigus või õiguste kogum, mida ei saa määratleda füüsikaliste parameetrite alusel nagu materiaalset vara, on sellel materiaalse varaga palju ühiseid tunnuseid. Seda võib üürida, rentida või tasuta kasutusse anda, intellektuaalne omand võib olla ka ostu-müügilepingu objektiks, seda saab ka pantida jne. Näiteks võib kirjastus osta kirjanikult viimase loodud raamatu kirjastamisõigused, leiutaja võib tööstusettevõtjale anda üle oma leiutise kasutusõigused või arvutiprogrammi looja lubada ettevõtjatel kasutada näiteks omaloodud raamatupidamisprogrammi. Tavaliselt makstakse selliste õiguste kasutamise eest tasu, mida maksunduslikus mõttes nimetatakse üldiselt litsentsitasuks.

Lisaks n-ö füüsiliste mõõtmete puudumisele on intellektuaalse omandi peamiseks erinevuseks võrreldes materiaalse varaga see, et intellektuaalne omand kui õigus on enamasti tähtajaline. Näiteks kui omandiõigus kinnisasjale on tähtajatu ehk kehtib kuni kinnisasja võõrandamiseni, siis intellektuaalomandi õigused on tähtajalised. Näiteks muutub seaduses sätestatud tähtaja möödumisel autori teos vabalt kõigile kasutatavaks – ehkki sellised tähtajad võivad olla üsna pikad. Autoriõiguse seaduse kohaselt kehtib autoriõigus kogu autori eluaja jooksul ja veel 70 aastat pärast tema surma – selline tähtaeg on seatud teose kasutamise õigusele, kuid samas autori õigus teose autorsusele (autoriks olemisele) on tähtajatu.

Eesti õiguses eristatakse peamiselt kolme intellektuaalse omandiga seotud õigust: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ja tööstusomand.

Autoriõiguse tähendus

Autoriõigus on õigus, mis kaitseb teadus-, kirjandus-, ja kunstiteoste autoreid nende loometöö tulemuse – teose – kasutamisega seoses. Autoriõigus teosele tekib teose loomisega ning seda ega ka teost ennast ei ole vaja kusagil registreerida. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõigustega seonduvat reguleerib Eestis autoriõiguse seadus, samuti on Euroopa Liidus kehtestatud mitmeid direktiive seoses autoriõiguste kaitsega. Eesti on ühinenud ka mitme rahvusvahelise konventsiooniga, neist ilmselt tuntuim on Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, millega Eesti ühines 1994. aastal.

Autoriõiguse sisu moodustavad kahte sorti õigused: isiklikud ja varalised õigused.

Isiklikud õigused on sellised mittevaralised õigused, mis on autorist lahutamatud ning need ei ole üleantavad. Näiteks on sellisteks õigusteks õigus autorsusele, autorinimele autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina ning võimaldavad autoril saada majanduslikku kasu teose kasutamisest. Autori varalised õigused on tähtajalised ning selle tähtaja kehtivuse jooksul on võimalik teose kasutamine vaid autori nõusolekul. Autoriõigused on päritavad ja seega ei lõppe need mitte autori surma korral, vaid seaduses ettenähtud tähtajal.

Siinkohal ka üks näide autori isiklike ja varaliste õiguste eristamiseks: Oskar Luts jääb alatiseks „Kevade” autoriks, autorsuse õigus ei aegu, küll aga on autori varaliste õiguste tähtaja lõppemisel võimalik „Kevadet” tasuta kasutada – näiteks välja anda raamatust uus trükk. Samas tuleb eristada autoriõigust raamatule „Kevade” ja filmile „Kevade”, sest film on juba iseseisev teos ja autoriõigused filmile on filmi autoritel.

Kirjandus- ja filmiklassikast argisemate teemade juurde tulles tasub märkida, et tihtipeale ei oska tööandjad arvestada sellega, et näiteks töötaja poolt tööülesannete käigus loodud arvutiprogrammile tekivad töötajal samuti autoriõigused. Selleks tarbeks on autoriõiguse seaduses toodud säte, et töökohustuste raames loodud teose autori varalised õigused kuuluvad automaatselt tööandjale.

Autori isiklike õiguste üleandmiseks aga tuleb töötajal ja tööandjal selleks eraldi kokku leppida. Sellise kokkuleppe olemasolu võib teatud juhtudel olla tööandjale eluliselt vajalik.

Näitena võib taas tuua arvutiprogrammi loomise: töötaja loob oma töökohustuste raames arvutiprogrammi ja tööandja pakub seda programmi oma klientidele tasu eest kasutamiseks. Nüüd aga soovib üks klient programmi muutmist oma vajaduste järgi. Selleks oleks aga juba vaja autorist töötaja nõusolekut. Probleemide vältimiseks peaks seega tööandja ja töötaja kokku leppima, et töötaja annab tööandjale litsentsi isiklike õiguste kasutamiseks. Üha sagedamini sisaldub autorõigustele viitav punkt juba töötajaga sõlmitud töölepingus.

Autoriõigusega kaasnevad õigused

Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk nn naabrusõigused tulenevad autoriõigusega kaitstud teosest. Need on teose esitajate (nt näitlejate, muusikute), fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse pakkujate õigused. Naabrusõigused tekivad siis, kui vastav esitlus, saade vms tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kas sel juhul on näiteks saate salvestuse või muusikapala esitluse kasutamine teise isiku poolt lubatud jätkuvalt vaid autori loal.

Näide: Tšaikovski „Luikede järve” autoriõiguste tähtaeg on juba möödunud, kuid rahvusooper Estonia samanimelisele lavastusele on autoriõigused kehtivad.

Tööstusomandi mõiste

Mõiste tööstusomand tähistab õigusi kauba- ja teenindusmärkidele, patentidega kaitstud leiutistele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafiliste tähiste kasutamisele, mikrolülituste topoloogiale, uutele taimesortidele jne. Tööstusomandi õigusi reguleerivad Eestis mitmed seadused, nt kaubamärgiseadus, patendiseadus. Välislepingutes on tähtsaim ehk tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, nn TRIPS-leping ja Euroopa patendikonventsioon.

Erinevalt autoriõigusest ei teki tööstusomandi isiku õigus tööstusomandi alla kuuluva õiguse kaitsele automaatselt. Näiteks selleks, et kaitsta oma leiutist või kaubamärki, tuleb leiutis vastavas asutuses patenteerida ja kaubamärk kanda kaubamärgiregistrisse.

Litsentsitasude maksustamine

Nagu juba eelnevalt mainitud, siis kõiki intellektuaalse omandi kasutamisega seotud tasusid nimetab Eesti maksualane seadusandlus litsentsitasudeks. Seega selleks, et kindlaks teha, millised maksukohustused võivad intellektuaalse omandiga seotud tasudega kaasneda, tuleb maksuseadustest otsida litsentsitasu kohta käivaid reegleid.

Litsentsitasu mõiste leiame tulumaksuseaduse § 16 lõikest 2 ning selle kohaselt on litsentsitasuks tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. Sama paragrahvi lõige kolm laiendab litsentsitasu mõistet veelgi, liites litsentsitasu mõiste alla tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või sellealase oskusteabe kasutada andmise või kasutamise õiguse võõrandamise eest.

Tulumaksuseaduse viidatud paragrahv käsitleb litsentsitasu maksustamist füüsilistele isikutele makstavate litsentsitasude puhul ning näeb ette, et tegemist on füüsilise isiku maksustatava tuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks 20%. Tegemist võib olla nii ühekordse hüvitise kui ka perioodilise maksega, tulumaksukohustus tekib mõlema puhul.

Maksustamisel on oluline eristada litsentsitasu näiteks ettevõtlustulust ja palgatulust, mille maksustamiseks on omad reeglid.

Litsentsitasuna maksustatakse sellised tasud, mida saab intellektuaalse omandi õiguste omanik nende õiguste kasutada andmise või võõrandamise eest. Litsentsitasu on liigitatav nn passiivse tulu hulka ehk tegemist ei ole ettevõtlustuluga. Õiguskirjanduses on litsentsitasusid nimetatud ka üüritulu (renditulu) erivormiks, kus kasutada antakse immateriaalne vara. Samas olukorras, kus autorile makstakse tasu spetsiaalselt tellija jaoks uue teose loomise ja selle kasutamise eest, võib autorile makstav tasu maksustamise mõttes olla hoopiski käsitletav ettevõtlustuluna või võlaõigusliku lepingu alusel makstava tasuna teenuse eest, mis kuulub maksustamisele nii tulu- kui sotsiaalmaksuga.

Tulumaksuga on maksustatav ka mitteresidentidele (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele) makstav litsentsitasu, tulumaksumäär on tavamäärast erinev: 10%. Eesti äriühingutel tuleb arvestada sellega, et mitteresidentidele makstava litsentsitasu korral on väljamakse tegijal tulumaksu kinnipidamise kohustus. Litsentsitasu on tavaliselt eraldi reguleeritud ka rahvusvahelistes maksulepingutes ning olenevalt konkreetse riigiga sõlmitud lepingust, võib leping näha ette litsentsitasule soodsama maksumäära (5%) või üldsegi maksuvabastuse. Ka tulumaksuseaduses sisaldub üks maksuvabastus, mis võimaldab maksuvabalt maksta litsentsitasu seotud ettevõttele, kui täidetud on vajalik minimaalne osaluse määr (§ 31 lg 4).

Käibemaksu puhul on vajalik teada, et litsentsitasud on maksustatavad standardmääraga, käibemaksuseaduse mõttes on tegemist teenuse käibega. Käibemaksuseaduse § 10 lõige 5 nimetab intellektuaalse omandi kasutada andmisega seotud tasusid nn immateriaalse teenusena, ehk siis tuleb selliste tasude maksmisel järgida käibemaksuseaduses sätestatud erireegleid teenuse käibe tekkimise koha kohta.

Osale arutelus

  • Maret Hallikma, advokaadibüroo Primus vandeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad