Välisvaluutatehingud ja nende kajastamine

Juta Tikk
Juta Tikk käsitleb välisvaluutatehinguid

Püsiva rahaühiku kontseptsiooni järgi tuleb majandusüksuse finantsaruanded koostada ja esitada riigis ametlikult kehtivas valuutas.

Riigipiiride ületamine äritegevuse raames, näiteks allüksuste rajamine, kaubavahetus või ettevõtete suundumine välisturgudele toob suuremal või vähemal määral kaasa tehingud, mis on fikseeritud või mille arveldamine toimub välisvaluutas. Välisvaluutatehingute kajastamist käsitleb Raamatupidamise Toimkonna juhend 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted”.

Aruannete esitusvaluuta
Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 15 (5) järgi koostatakse ja esitatakse raamatupidamise aastaaruanne eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas vääringus, seega on aruannete esitusvaluutaks Eestis euro. Ka arvestusvaluutaks (st majandustehingute jooksva arvestuse pidamiseks kasutatavaks vääringuks) on Eestis otstarbekas valida euro, sest valdav osa majandusüksuse tehingutest (tulusid ja kulusid põhjustavad tehingud) toimub eurodes, niisiis peegeldab see valuuta kõige objektiivsemalt Eesti majanduskeskkonnaga seotud riske. Kui aga valdav osa majandusüksuse tulusid ja kulusid põhjustavatest tehingutest toimub väljaspool Eesti majanduskeskkonda (näiteks Eesti emaettevõtte Taanis tegutseva tütarettevõtte äritegevus), võib osutuda põhjendatuks Eestis ametlikult kehtivast vääringust erineva arvestusvaluuta kasutamine. Sellisel juhul arvutatakse konsolideeritud aruannete koostamisel tütarettevõtte finantsnäitajad ümber välisvaluutast (arvestusvaluuta) Eestis kehtivasse vääringusse (esitusvaluuta) Raamatupidamise Toimkonna juhendi (edaspidi RTJ) 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted” § 90 järgi:
•    varad ja kohustised hinnatakse ümber bilansipäeva Euroopa Keskpanga (edaspidi EKP) kursi alusel;  
•    tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursi alusel (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi);
•    ümberhindlusel tekkinud vahed kajastatakse muu koondkasumi või -kahjumina koondkasumiaruandes.

Kui aga majandusüksus, kes peab oma jooksvat arvestust Eestis ametlikult kehtivas vääringus, soovib lisaks koostada veel täiendavaid Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvaid aruandeid mõnes välisvaluutas (näiteks esitamiseks välisinvestoritele), lähtub ta finantsnäitajate ümberarvestamisel Eestis kehtivast vääringust (arvestusvaluuta) välisvaluutasse (esitusvaluuta) samast juhendist (st RTJ 1 § 90).

Tehingute arvestusvaluutaks on majandusüksuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (kõik muud vääringud on antud majandusüksuse jaoks välisvaluutad) ja aruannete esitusvaluutaks riigis ametlikult kehtiv vääring.

Praegu toimub enamik rahalisi tehinguid sularahata arveldamise korras, kusjuures sagedamini sooritatakse tehingud pangakontorisse minemata – elektrooniliselt (internetipank, telepank). Maksetehinguid teostab pank vastavalt ettevõtte esitatud maksekorraldustele. Pangatehingute (laekumisi ja väljamakseid majandusüksuse pangakontolt) sooritamist kinnitab pank kontoväljavõttega.

Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode aruandlus
Eestis toimub välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode aruandlus eurodes. Kui ostetakse välisvaluutat, kajastatakse seda ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga. Kui raha laekub välisvaluutas ja seda ei konverteerita kohe eurodesse (pangas avatakse välisvaluuta arvelduskonto), kirjendatakse tehing välisvaluuta laekumise päeva EKP euro vahetuskursi alusel eurodes ja esitatakse finantsseisundi aruandes.

EKP esitab valuutakursid tabeli kujul, kus tabelis esitatud kurss väljendab ühe euro hinda välisvaluutas, st 1 euro = X ühikut välisvaluutat.

Kui Eesti ettevõtte välisvaluuta arvelduskontole laekub nõue ostjalt, kellega arveldamine toimub välisvaluutas (nt USD), arvestatakse raamatupidamises kajastamiseks välisvaluuta summa ümber Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse (eurodesse) tehingupäeval kehtiva EKP euro vahetuskursi alusel.

Aastaaruande koostamisel arvutatakse välisvaluuta jääk ümber aruandekuupäeval kehtiva EKP euro vahetuskursi järgi. Vahetuskurss võib olla vahepeal muutunud. Sel juhul arvutatakse kursimuutusest tingitud vahed ja kajastatakse need kasumiaruande muude finantstulude ja -kulude kirjel.

Kuigi kasumiaruande koostamisel üldjuhul kehtib tulude ja kulude saldeerimise keeld, siis mittepõhitegevuslike ja ebaoluliste sarnaste tehingute tulud on lubatud saldeerida samade tehingute kuludega ja kanda kasumiaruandesse netosummas. Siia alla kuuluvad ka valuutakursside ümberarvestusest tekkinud tulud ja kulud, mida on lubatud kajastada netosummas.

Näide:
Majandusüksuse USD arvelduskontole laekus 01.12.X0. a 10 000 USD, mis laekumispäeva EKP euro vahetuskursi järgi ümberarvestatuna on 8447,37 EUR (1 EUR = 1,1838 USD). Detsembrikuus välisvaluuta arvelduskontol muutusi ei toimunud.
Aastaaruande kuupäeval 31.12.X0. a on EKP kurss: 1 EUR = 1,1830 USD
Välisvaluuta jääk arvelduskontol arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeva kursiga
10 000 USD : 1,1830 = 8453,08 EUR
Ümberarvestuse tulemusena suurenes arvestuslik jääk ja vahe ulatuses tekkis finantstulu valuutakursi muutusest
8453,08 – 8447,37 = 5,71

Välisvaluuta kursimuutusest tekkinud vahe kajastamise raamatupidamiskanne on järgmine:
D: Arvelduskonto (USD konto) 5,71
K: Muud finantstulud ja -kulud 5,71 (finantstulu valuutakursi muutusest)

Raha jääk majandusüksuse USD arvelduskontol on endiselt 10 000 USD-d, küll aga on eurodesse ümberarvestatud arvelduskonto saldo valuutakursi muutuse tõttu suurem.
Kui toimub välisvaluuta arvelduskonto ümberhindamine aruannete esitusvaluutasse bilansipäeval EKP fikseeritud euro vahetuskursi alusel, siis tekkinud finantstulu (vahe ulatuses) kajastatakse:
D: Vastava välisvaluuta arvelduskonto  
K: Muud finantstulud ja -kulud (valuutakursi muutusest)

Finantskulu arvele võtmiseks (vahe ulatuses) tehakse raamatupidamiskanne:
D: Muud finantstulud ja -kulud (valuutakursi muutusest)
K: Vastava välisvaluuta arvelduskonto

Välisvaluutas fikseeritud nõue ostjale
Välisvaluutas fikseeritud nõue ostjale kirjendatakse majandustehingu toimumise päeva EKP euro vahetuskursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud nõue laekub välisvaluutas ja konverteeritakse kohe eurodesse, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga. Nõuded ostjatele, mis on fikseeritud välisvaluutas, arvutatakse ümber aastaaruande kuupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruande muudes ärituludes või -kuludes. Ka siin on lubatud valuutakursi muutusest tekkinud tulude saldeerimine samade tehingute kuludega.

Kontrolli oma teadmisi ja lahenda ülesannne SIIN.

Osale arutelus

  • Juta Tikk, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad