Lisatasud tasustamises

Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Põhipalgale lisaks makstakse enamikus organisatsioonides ka lisatasusid, kas siis igal kuul makstavat tööga seotud lisatasu või aastas korra makstavat preemiat. Lisatasude liike ja maksmise aluseid on mitmeid ning enamasti on need üsna organisatsioonispetsiifilised. Ka lisatasude maksmise eesmärgid võivad olla erinevad – näiteks rahavoogude kõikumisest põhjustatud riskide maandamine, töötajate käitumise mõjutamine ja/või ettevõtte müügi, kvaliteedi, tootmise vm eesmärkide toetamine.

Lisatasude süsteemi ülesehitamisel on keerulisi küsimusi: mida oodatakse töötajalt põhipalga eest, mis tegevuste või pingutuse eest makstakse lisatasu; milliseid mõõdikuid kasutada, et need oleksid lihtsad ja arusaavad ning toetaksid soovitud eesmärkide saavutamist; kui suur peaks lisatasu olema suhtes põhipalgaga; kuidas tagada lisatasude süsteemi õiglus ja motiveerivus töötajate erineva võimekuse ning muutuvate olude tingimustes; kuidas vältida seda, et töötajad lisatasude süsteemi ära kasutavad ja tulemustega manipuleerivad jne.

Lisatasude liigid
Lisatasusid võib eristada järgmiste asjaolude alusel:
* kui korrakindlalt neid makstakse – kas igal kuul või harvem;
* millest lähtuvalt lisatasusid makstakse – kas lisatasu makstakse õigusaktide või organisatsioonisisese tasustamise alusel;
* kas lisatasud on individuaalsed või meeskondlikud.
Palgainfo Agentuuri töötasude uuringus eristatakse regulaarseid tööga seotud lisatasusid ja ebaregulaarseid lisatasusid.
Regulaarsete lisatasude alla kuuluvad:
* seadusega ette nähtud lisatasu, nt öötöö, ületunnitöö, töötamine riiklikel pühadel;
* töö tulemusega seotud tasud:
- tulemustasu, mis arvestatakse organisatsiooni või üksuse kasumi, käibe vm majandustulemuste, töötaja müügitulemuse (tehingute sõlmimise), kokkulepitud eesmärgi täitmise vms pealt. Tulemustasudes eristatakse individuaalseid ja meeskondlikke tulemustasusid
- tükitöötasu, mis arvestatakse nõuetekohaselt tehtud töökoguselt või ühikutelt ehk tükkidelt
- kvaliteeditasu, mis makstakse välja tööülesannete nõuetekohasel täitmisel, praagi ja vigade puudumisel, töödistsipliinist kinnipidamisel;
* muud regulaarsed lisatasud – siia kuuluvad:
- lisatasu kvalifikatsioonitaseme või lisaoskuste eest – näiteks keeleoskuse vms eest
- staažitasu – lisatasu, mis lisandub töötasule alates mingist tööstaažist organisatsioonis
- puuduva töötaja asendamise tasu.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud
Pikemaajaliste eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise eest makstavad lisatasud – need võivad olla määratud suhtena põhipalgast, fikseeritud summana või juhtkonna otsusega määratud summana.
* Tulemustasu – kvartali, poolaasta, aasta või mõne muu pikema perioodi tulemuse eest makstav individuaalne ja/või meeskondlik tasu.
* Projektipreemiad – projekti lõppedes makstavad lisatasud eesmärkide saavutamisel või projekti kasumilt jt näitajatelt arvestatavad lisatasud.
* Toetused ja lojaalsuspreemiad – töötamisega otseselt mitteseotud rahalised preemiad, lisatasud ja toetused, mida võib pidada ka soodustuste paketi osaks, näiteks:
- preemiad riiklike tähtpäevade või muude tähtsündmuste puhul, nt jõulupreemia
- toetused isiklike sündmuste puhul, nt lapse sünni, koolimineku vms puhul
- puhkusetoetus.

58% töötajatest sai kuue kuu jooksul erinevaid lisatasusi

Palgainfo Agentuuri mais 2017 korraldatud töötajate töötasude uuringus paluti vastajatel märkida, kas nende põhiametikohal on viimasel kuuel kuul (nov 2016 – apr 2017) makstud lisatasusid. Üle poole (58%) vastajatest märkis, et neile on makstud lisatasusid.

Organisatsioonide erinevate perioodide töötasude uuringud näitavad, et enamik (üle 90%) uuringus osalenud organisatsioonidest maksab osadele töötajatele lisatasusid.
Tööga seotud lisatasudest olid töötajad kõige sagemini saanud aasta, poolaasta või muu perioodi preemiat. Viimase kuue kuu jooksul oli pikema perioodi eest preemiat saanud 28% lisatasusid saanud töötajatest. Ületunnitöö tasu oli saanud 23% ja öösel või riiklikel pühadel töötamise lisatasu 21% vastajatest. Erinevaid tulemustasusid – individuaalseid ja/või meeskondlikke, igakuiseid või muu perioodi lõikes arvestatavaid – oli saanud 37% töötajatest. Harvem oli makstud staažitasu ja toetusi isiklike sündmuste vms puhul. 1% vastajatest märkis, et nad olid saanud ka mitteametlikku tasu. Säärast tasude maksmise sagedust näitab ka organisatsioonide töötasude uuring.

Keskmine lisatasude osatähtsus töötasus on vähenenud
Organisatsioonide ja töötajate töötasude uuringu tulemused näitavad, et keskmine regulaarsete lisatasude ehk muutuvpalga osatähtsus töötasus oli 2017. aasta aprillis 17%. Arvesse on võetud tööga seotud regulaarsed lisatasud ja jäetud välja puhkusetasud ning toetused, samuti aasta vm pikema perioodi eest saadud preemiad.

Aasta tagasi aprillis oli keskmine lisatasude osatähtsus 21%, seega on lisatasude osatähtsus töötasus vähenenud. Vähesel määral võib mõjutada aastataguse aprillikuu lisatasude osatähtsuse suurust see, et töötajate uuringus ei eristatud igal kuul ja pikema perioodi eest saadud tulemustasusid.

Lisatasude osatähtsus töötasus on vähenenud peaaegu kõigis ametirühmades, suuremad on muudatused lihtsamate tööde puhul.

Lihtsamate tööde tegijate seas võib lisatasude saajate osatähtsuse ja lisatasude osatähtsuse vähenemise põhjus olla lisatasude skeemide muutumine, mida survestavad töötajate rahulolematus lisatasude teenimisvõimalustega ning lisatasude asemel pigem stabiilse põhipalga eelistamine. Samuti võib lihtsamate tööde puhul lisatasude osatähtsuse vähenemist töötasus mõjutada alampalga kasv, mis suurendab põhipalga osatähtsust töötasus. Töötajate uuringust on näha, et tükitöö alusel töötavate töötajate osatähtsus on veidi väiksemaks jäänud. Tükitöö puhul moodustab enamasti muutuvpalk suurema osa töötasust, seetõttu võib ka see keskmist lisatasude osatähtsust vähendada.

Lisatasude saajate osatähtsus on ametirühmades erinev
Kuna põhipalga ja lisatasude andmeid kogutakse nii organisatsioonidelt kui ka töötajatelt, annab see võimaluse hinnata lisatasude saajate osatähtsust ametirühmades, tuginedes mõlemale andmeallikale.

Organisatsioonide töötasude uuringu andmetel maksti regulaarseid lisatasusid (seadusega ettenähtud lisatasud, tulemustasu ja muud lisatasud) 2017. aasta aprillis 38%-l uuringusse esitatud ametikohal, aasta tagasi oli ameteid, kus maksti lisaks põhipalgale ka lisatasusid, 35%. Töötajate uuringus osalejatest 28% märkis, et nad said aprillis lisatasusid.

Erinevused töötajate ja organisatsioonide uuringuga kogutud andmetes tulenevad pisut erinevast ametite osatähtsusest, samuti sellest, et töötajate uuringus osalenud lihtsamate tööde tegijad ei pruugi oma töötasus lisatasusid eristada.

Järgneval graafikul on toodud lisatasude saajate osatähtsus ametirühmade kaupa nii töötajatelt kui ka organisatsioonidelt kogutud andmete põhjal. Sinine tulp näitab töötajate osatähtsust ametirühmas, kes said vastava perioodi eest ainult põhipalka, tumehall tulp näitab töötajate osatähtsust, kes said lisaks põhipalgale ka lisatasusid.

Rohkem oli lisatasude saajaid seadme- ja masinaoperaatorite, müügi- ja teenindustöötajate ning esmatasandi juhtide ametirühmades. Vähem on lisatasude saajaid tippspetsialistide ametirühmas.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik oktoobrinumbris.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad