Raamatupidaja puhkuseasendus

Raamatupidaja puhkuseasendus
Kairi Oja teeb ülevaate raamatupidajate puhkuseasendusest

Raamatupidamisteenust osutavate firmade juhid kinnitavad kui ühest suust, et spetsiaalselt asendajaid puhkuste perioodiks üldjuhul tööle ei võeta. Peamiste argumentidena tuuakse välja suur detailide hulk, mis raamatupidamisteenuse osutamisega kaasas käib.

„Tõsi ta on, puhkuste perioodiks me üldjuhul eraldi inimesi tööle ei võta, sest raamatupidamisteenuse osutamine on seotud hulga detailide ja õigustega, mida pole mõistlik nii lühikeseks ajaks kolmandale isikule õpetada ega delegeerida,” alustab BDO Eesti AS-i turundus- ja kommunikatsioonijuht Karin Luiga, kelle sõnul on professionaalsed raamatupidajad harjunud oma puhkust planeerima nii, et tähtsad tegevused ka sel perioodil tehtud saaksid. Enamasti tähendab see paraku küll puhkuse jagamist erinevatesse perioodidesse.

„Oleme teenuse osutamisel lähtunud alati võimaluse korral nelja silma printsiibist ja nii on kliendiga ka argipäevaselt seotud kaks inimest, mis puhkuste perioodil annab võimaluse tööd jagada nii, et suvel reaalselt ka puhata saaks,” kostab Luiga.

„Mulle tundub, et kontoritöötajate ning eriti klienditeenindamisega seotud rollide puhul neli nädalat jutti „levist väljas olemine” enamasti ei tööta ning tänapäevane elurütm eeldab asjade oskuslikku korraldamist igal ajal,” leiab Luiga ning jätkab, et samas on ühest küljest piir töö- ja eraelu vahel hägusemaks muutunud. Teisalt aga on asjade korraldamine kõigile sobival moel töötaja/kliendijuhi/projektijuhi professionaalsuse küsimus.

„Nagu ka minu rahvusvahelised kolleegid märgivad, on ameteid, mille puhul eeldatakse mingil määral töötegemist igasugusel ajal (nn gate keeper’id). Tihti ei oodata neilt asjade ärategemist, vaid lahenduseks vajalike poolte ja lahenduste vahendamist ning infovahetusel silma peal hoidmist,” jätkab Luiga.

Vaatamata eeltoodule on suvi Karin Luiga sõnul eurooplastele üldjuhul puhkuste aeg ja on vaikimisi aktsepteeritud, et sel ajal tegutsetakse veidi teises rütmis. „Tegeletakse pakiliste asjadega ja võetakse muus osas veidi vabamalt, et lõppenud hooaja energiavarusid taastada ja uueks valmistuda,” ütleb ta.

Töid ja tegemisi saab suveperioodiks ette teha ja planeerida

Nii Norras (Agente AS) kui ka Eestis tegutsevate ettevõtete juhtimisega seotud Kristel Finstad ütleb, et ka nemad ei otsi oma ettevõtetesse puhkuste ajaks ajutisi asendajaid. „Kuna meie töö on väga spetsiifiline, siis Eestist juba väljaõppinud spetsialisti leida ei ole võimalik, või vähemalt on väga keeruline. Kui oleme juba inimese välja õpetanud, siis hoiame teda ka enda juures tööl,” lausub Finstad ja jätkab, et nende ettevõtte kogemuste kohaselt on hea spetsialisti väljaõppeaeg 6?12 kuud ning seda olenemata sellest, milline kogemus ja haridustaust inimesel on. „Enamasti pole ka nii kiireid asju, mida planeerida ei anna. Ka kliendid peavad aru saama, et raamatupidaja on puhkusel ja parimal juhul eelnevalt kokku leppima, kes lahendab vajalikud ülesanded. Kui seda teha ei ole võimalik või lihtsalt ei suudeta ette planeerida, siis on meil alati keegi tööl, kes saab teha kõige kiiremad asjad ära,” räägib Finstad.

Kuna Norras on tähtajad (näiteks käibemaksu aruanne või TSD) tunduvalt inimlikumad kui Eestis, siis enamasti Finstadi ütlust mööda probleeme ei teki. „Näiteks mai ja juuni käibemaksu deklaratsiooni tähtaeg on 31. august – enamasti on see valmis enne puhkust, aga kui ei ole, siis jääb ka pärast puhkust piisavalt aega, et see valmis teha,” sõnab ta.

Finstad on veendunud, et ka raamatupidaja vajab puhkust. „Nii-öelda vanal ajal kehtis ka meil rusikareegel, et raamatupidajad puhkasid enamasti ühtejärge kaks nädalat, maksimaalselt kolm. Neli nädalat jutti on ilmselt pigem ebatavaline ka tänapäeval – meie töötajad alguses suisa kaebasid mulle, et nad ei oska ka juba kolme nädalaga midagi ette võtta ega ole kunagi nii pikalt jutti puhanud,” räägib Finstad kerge muigega.

Nüüdseks ollakse tema sõnul juba ka nende ettevõtetes harjunud, et puhkus on puhkus. „Pigem on siiski ebatavaline, et võetakse puhkust rohkem kui neli nädalat jutti. Küll aga need kaks kuni neli nädalat, mis korraga võetakse, on „pühad”. Helistame oma inimestele puhkuse ajal ainult tõsise häda korral ja tööle ei kutsu kunagi,” kinnitab Finstad.

„Puhkus on puhkus ja sel ajal tööle ei tulda,” ütleb Finstad. „Kui on mingeid planeeritavaid ülesandeid, mida on vaja lahendada, siis lepib töötaja enne puhkusele minekut teise töötajaga kokku. Kui aga tekivad ootamatud ülesanded, siis neile leiame ka enamasti jooksvalt lahenduse,” räägib ta.

Väljastpoolt maja asendajaid ei otsi

Samuti raamatupidamisteenuste osutamisele orienteeritud ettevõtte Pallas & Partnerid OÜ tegevjuht Helari Pallas tõdeb, et nemad puhkuste ajaks asendajaid ei otsi. „Asendavad oma töötajad või tegevjuht ise,” sõnab Pallas.

„Kui tööd saab organiseerida oma maja siseselt ringi, siis mina ei näe probleemi, kui töötajad puhkaksid kauem kui 28 päeva. Pallase sõnul ei puhka nende raamatupidajad ei „paberil” ega reaalsuses kunagi neli nädalat jutti. „Raamatupidajal on võimalik puhkust võtta 14 päeva (pluss üks või paar päeva) ning me ei soovi ega eelda kunagi, et sellel ajal tööd tehakse,” kinnitab Pallas.

Mistahes asendamised tehakse ettevõttes Pallas & Partnerid ettevõtte juhi sõnul alati ainult majasiseselt. „Ei näe võimalust, et võõras inimene väljastpoolt saaks paariks nädalaks asendajaks tulla. Sellisel juhul oleks lihtsam ise asendustöö ära teha, sest inimese juhendamisele kuluks rohkem aega,” leiab ta. „Tavapärane uue töötaja sisseelamine võtab keskeltläbi kolm-neli kuud. Seetõttu ei näe asendusel efekti ettevõtte jaoks,” ütleb Pallas.

Võimalus puhata pea iga kuu lõpus

Eve Ingel ettevõttest Teie Raamatupidamisteenus OÜ kinnitab, et ei ole kunagi isegi mõelnud otsida raamatupidajatele asendajat – alati on hakkama saadud oma töötajatega. „Meie töö on organiseeritud nii, et puhata saavad kõik raamatupidajad, ka rohkem kui ettenähtud neli nädalat, ent seda jah, küll nädala või kahe kaupa,” räägib Ingel ja jätkab, et paraku ei ole ka nende ettevõtte raamatupidajail võimalust puhata neli nädalat jutti. „Tõtt-öelda pole seni keegi ka soovi avaldanud korraga neli nädalat järjest puhata. Meil on töö korraldatud nii, et kõige kiiremad ajad on iga kuu 20-ndani, pärast seda on igal raamatupidajal võimalik puhata järgmise kuu alguseni ja veel mõned päevad peale. Ühtekokku ca kaks nädalat, olenevalt sellest, kui aktiivsed on kliendid kuu alguses olnud, sest kui midagi teha ei ole, siis ei pea ka kontoris niisama istuma. Seega on meie raamatupidajatel võimalik puhata pea iga kuu lõpus,” avab Ingel.

Ka tema ei ole varem kokku puutunud asendajate koolitamisega. „Ent arvestades, et ettevõte pakub raamatupidamisteenust erinevatele klientidele, kes tegelevad mitmesugustel tegevusaladel, siis lihtne see olla ei saaks ning see on ilmselt ka üks põhjus, miks naljalt lühikeseks ajaks raamatupidajale asendajat otsima ei hakkaks,” põhjendab ta.

Üle kahe nädala ei puhka raamatupidajad ka tänapäeval

Enno Lepvalts raamatupidamisettevõttest Vesiir OÜ ütleb, et raamatupidaja asendajat on iseenesest küllaltki lihtne leida, aga keeruline on lühikese aja jooksul kogu vajalik info üle anda.Lepvaltsi sõnul kehtib rusikareegel, et raamatupidaja üle kahe nädala puhata ei saa, edasi ka praegusel ajal. „Ei ole ka meie otsinud kedagi väljastpoolt oma ettevõtet, ega ole pidanud seda kunagi põhjendatuks ega otstarbekaks,” kinnitab Lepvalts.

KOMMENTAARID

• Kuuldavasti saavad nüüdsel ajal paljud raamatupidajad küll „paberil” neli nädalat jutti puhata, ent tegelikkuses töötavad siiski pidevalt. Kuidas kommenteerite?

Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja

Kindlasti on ettevõttes n-ö võtmeisikuid, kelle eemalviibimise tõttu võib olla töö häiritud. Samal ajal tuleb arvestada, et tööandjal on kohustus korraldada tööd selliselt, et iga töötaja saab kasutada oma seadusega ettenähtud puhkust. Puhkusel on oma eesmärk ja puhkuse kasutamata jätmine ei ole seadusega kooskõlas.

Puhkuse eesmärk on anda töötajale lisaks igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale täiendavat töövaba aega töövõime taastamiseks. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 5 alusel tuleb põhipuhkust kasutada kalendriaasta jooksul. TLS-i § 70 lg 3 kohaselt on tühine kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal. Keelu eesmärgiks on vältida ületöötamist ning pakkuda töötajale võimalust reeglipäraselt igal aastal väljuda töörutiinist.

Heli Raidve, magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja

Äripäeva ja Pärnu Konverentside „Parim koolitaja 2015”

Meie kogemus on vastupidine. Iga endast lugupidav firma soovib, et tema töötajad oleksid puhanud ja töövõimelised. Suveperioodil on tavapärane, et suurfirmade raamatupidajate e-kirja aadressilt saabub automaatteade puhkusel viibimise kohta ning vastus saabub paari nädala pärast, kui raamatupidaja tõesti puhkuselt naaseb. Üldjuhul on suurtes firmades korraldatud omavaheline asendamine.

Väikefirmades, kus töötab ainult üks raamatupidaja, on tema tööülesandeks tavaliselt ka 10-ndaks ja 20-ndaks kuupäevaks maksude deklareerimine. Seetõttu püüavad raamatupidajad oma puhkuse sättida nende kuupäevade vahele ja tavapäraselt 28 kalendripäeva korraga ei puhka. Samas on levinud ka kokkulepe, et raamatupidaja puhkab suvel kaks nädalat ning ülejäänud osa võtab välja nädalakaupa. Paljud kasutavad seda näiteks nädalaseks puhkusereisiks.

• Millised kompensatsioonid on ette nähtud puhkudeks, mil raamatupidaja kutsutakse puhkuselt tagasi, sest tööülesannetega lihtsalt ei kannata oodata ja puhkus tuleb katkestada?

Anni Raigna: Kui töötaja kasutab puhkust, on tal õigus tööst keelduda. See õigus on n-ö püha. Tööandjal on tulenevalt TLS-i § 69 lõikest 5 õigus töötaja puhkus katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegemist peab olema erandliku olukorraga, mida ei olnud võimalik ette näha ja mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja puhkus katkestada ja töötaja tööle kutsuda, tööajakava vastavalt ümber tehes. Raamatupidaja tööd ja toimetused on üldjuhul ette teada ning tavapäraste tööülesannete täitmine ei ole põhjus puhkuse katkestamiseks. Siinkohal saab ja peab töötaja ka ise oma õigust (puhata) aktiivselt realiseerima.

Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või töötajaga kokkuleppel mingil muul ajal. Tööandja peab lisaks veel arvestama sellega, et kui ta katkestab töötaja puhkuse, paneb seadus (TLS § 69 lõige 5) talle kohustuse hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Mingeid muid eritasusid seadus ette ei näe. Kui puhkus katkestatakse, siis töötaja tööle asumisel on tegemist tööajaga ning töö tasustatakse vastavalt töölepingus kokku lepitule. Kui aga puhkuse katkestamine tähendab ka näiteks reisile minemata jätmist, on tööandjal kohustus seetõttu tekkinud kahju (nt lennupiletid) hüvitada.

Riskide maandamiseks on tööandjal suurepärane võimalus koostada aasta alguses puhkuste ajakava, mis aitab tööd paremini planeerida. Kui muud moodi pole võimalik, peab tööandja leidma asendaja. Asendajat saab kasutada põhitöötaja äraoleku ajal, kuid raamatupidamist saab vajaduse korral ka teenusena sisse osta. Igal juhul peab tööandja lahenduse leidma, ilma et töötaja heaolu ja tervis kannataks. Iga töötaja, olenemata tema olulisusest ettevõttes, peab saama puhata. Lisaks peab tööandja arvestama, et alati on võimalus, et töötaja ootamatult haigestub või lahkub ettevõttest. Ka see eeldab teatavat valmisolekut olukorraga toimetulekuks. Seetõttu oleks igati asjakohane, kui tööandjal oleks asendaja (või teenus) kohe võtta.

Igal töötajal, olenemata ametist, on õigus puhkusele. Ainult ettenägematu hädavajadus saab olla põhjuseks töötaja puhkuse katkestamiseks – tööandja õigeaegne töö korraldamata jätmine ei ole ettenägematu hädavajadus.

Heli Raidve: Puhkuse katkestamise korral viiakse see üle muule ajale. Rahaliselt saab kasutamata jäänud puhkuse hüvitada alles töölepingu lõppemisel.

• Mida soovitate ettevõtjatele raamatupidajate puhkuste perioodiks, mil kõik teised oma kauaoodatud puhkuse välja võtavad, raamatupidajad aga justkui ei tohikski seda endale lubada?

Anni Raigna:Töötaja peab puhkamist ehk õigust tööst keelduda aktiivselt kasutama. See tähendab, et puhkuse ajal tööd tegema ei pea ? ei omal algatusel ega ka tööandja nõudmisel. Kui töötaja seda aga teeb, siis tuleb tööandjaga tingimustes kokku leppida, et hiljem ei oleks arusaamatusi. Oleks äärmuslik, kui ülemus helistab sooviga küsida, kus mingi kaust asub, töötaja vastab kõnele ja seetõttu on puhkus katkenud. Puhkuse katkestamine eeldab ennekõike ikka seda, et töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja katkestab puhkuse, täidab tööajal kokkulepitud tööülesandeid ning kasutamata puhkuseosa lükkub edasi. Kui puhkust ei katkestata, siis on töötajal õigus töötamisest (sh kõnedele vastamisest) keelduda.

Heli Raidve: Eestis on palju ametikohti, mille puhul suvel kogu puhkuse korraga väljavõtmine on keeruline. Üldjuhul on see võimalik lihtsamatel nn sinikraelistel ehk asendatavatel ametikohtadel. Mida kõrgem positsioon ja suurem vastutus, seda ebatõenäolisem, et sellisel ametikohal nn valgekrae saaks 28 päevaks stepsli seinast välja tõmmata ja selle aja jooksul saab tema ajutine asendaja kõigega probleemideta hakkama. Raamatupidaja kui juhi parem käsi kuulub samuti kõrgendatud vastutust kandva juhtgrupi hulka. Iga mõistlik tööandja püüab korraldada töö nii, et ta saaks ise võimalikult palju järjest puhata ning püüab sama kindlustada ka oma meeskonnale. Kui tegemist on ebamõistliku tööandjaga, kes aastaid järjest raamatupidajat puhkusele ei luba, siis on alati võimalik hääletada jalgadega ja filmiklassikat tsiteerides – otsida endale uus ema.

Puhkuse katkestamise legaaldefinitsiooni seaduses ei ole. Seega tuleb seda mõistet tõlgendada nii, nagu heas usus käituv mõistlik inimene sellest aru saab.

Ei oska öelda, kas ma olen kõige mõistlikum inimene, aga telefoni teel suhtlemist ma puhkuse katkestamiseks ei pea. Pigem saan aru nii, et kui tavaliselt on raamatupidaja töö ajal kontoris ja vabal ajal kodus, siis puhkuse katkestamine algab sealtmaalt, kus ta tuleb ja asub kontoris tööle.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad