Tõhusa kommunikatsiooni eeldused

Hanna Jõgi
Hanna Jõgi selgitab tõhusa kommunikatsiooni põhimõtteid

Vastutus sõnumi kohale jõudmise eest on selle andjal ehk oluline pole mitte see, mida sina ütled, vaid see, kuidas teine pool sellest aru saab.

Kas oled tundnud, et mõne inimesega on väga lihtne jutule saada ja teisega kohe üldse ei tunne ennast mugavalt? Või tajud lausa, et räägid nagu seinale. No tee mis tahad, aru ei saa ... või pärast selgub, et ta mõistis sind valesti, unustas midagi ära, toimis teisiti, kui oleksid oodanud jms. On suur tõenäosus, et sa ei räägi tema keeles ehk üritad talle enda kommunikatsioonistiili peale suruda.

Erinevad suhtlemisstiilid

Igaühel on loomuomane suhtlemisstiil, mida ta kasutab, ilma et peaks sellele otseselt tähelepanu pöörama. Infot võetakse vastu oma isiklike kogemuste, mõttemustrite, teadmiste filtri kaudu. See tähendab, et pole võimalik loota või eeldada, et sõnum jõuab kohale sellisena, nagu sina selle välja oled saatnud.

Vaikimisi eeldatakse sageli, et teistel on samasugune suhtlemismuster nagu meil. Kuid nagu vanasõna ütleb, on eeldamine kõigi arusaamatuste ema. Seetõttu on oluline kontrollida, kas ikka asjadest on õigesti aru saadud või vajab sõnum kordamist, ümbersõnastamist, selgitamist vms.

Infot ollakse valmis vastu võtma alles siis, kui tuntakse, et ollakse meiega ühel lainel. See on ka põhjus, miks sama tüüpi inimesed sageli omavahel hästi läbi saavad. Samas organisatsioonis ei saa ju valida, kellega suhelda, seal dikteerivad kommunikatsiooni töörollid ja -ülesanded. Näiteks kui raamatupidamisega seotud töös on oluline täpsus ja info kvaliteet, siis turunduses ja müügis head suhted, juhtimises kiire otsustamine jne. Samas ettevõtte seisukohalt on oluline, et erinevad pooled omavahel koostööd teeksid.

Suurepärased kommunikaatorid on need, kes suudavad (kas instinktiivselt või teadlikult) kohanduda vestlusparteri suhtlemisstiiliga. Kohandumist teiste stiiliga võib võtta kui keelte õppimist. Jah, alguses võib see olla sama mehaaniline kui uute sõnade õppimine mõnes võõrkeeles. Esialgu tundub ehk teise keelde kohandamine võõras ja harjumatu (sest me kasutame energiat, et teha midagi, mis ei ole meile otseselt omane), kuid mõne aja möödudes moodustuvad juba laused, millel on selge mõte sees ja teised inimesed hakkavad meist paremini aru saama.

Üks variant kommunikatsioonistiile (ja inimesi) mõista on erinevate isiksuste kaudu. Peter Urs Benderi käsitluse kohaselt jagunevad inimesed nelja põhitüübi vahel: analüütik, sõber, juht ja esineja.

Analüütik

Analüütik on enamasti viisakas, kuid pigem tagasihoidlik. Ta keskendub faktidele ja ülesannetele, mida tal on vaja täita. Tema peab tähtsaks täpsust ja korrektsust ning on oma töös suhteliselt süstemaatiline. Vahel võib jääda mulje, et ta pole hea otsustaja, kuid see tuleneb sellest, et tema jaoks on oluline enne otsustamist koguda kokku ja analüüsida kõiki fakte. Samuti võib ta nii mõnegi teise tüübi meeskonnas oma tähelepanuga üksikasjadele hulluks ajada.

Analüütiku tüüpi kolleeg:

  • tahab teada, kuidas asjad töötavad;
  • tahab olla kõikides andmetes täpne;
  • hindab numbreid, statistikat, ideesid;
  • on hea üksikasjades;
  • on sageli pigem introvert;
  • ei näita enamasti oma tundeid avalikult välja.

Organisatsioonis leiab analüütikuid kõige sagedamini finantsosakonnast.

Sõber

Sõber on kaastöötajana usaldusväärne ja lojaalne. Ta on tõeline meeskonnamängija, kellega on lihtne läbi saada, kes on hea kuulaja ning keda paljud usaldavad. Koostööd tehes püüavad sõbrad konflikte vältida või kui see ei ole võimalik, siis neid siluda. Nende tähelepanu on pööratud rohkem teistele inimestele ning seetõttu on neil sageli meeskonda tasakaalustav ja rahustav mõju.

Sõbra tüüpi kolleeg:

  • tahab teada põhjuseid;
  • tahab luua ja hoida häid suhteid;
  • naudib teiste inimeste toetamist;
  • hindab teiste ettepanekuid;
  • pelgab otsest vastandumist ja konflikte;
  • pigem emotsionaalne, kuid siiski sageli introvert.

Sõber-tüüpi inimesi leiab tihti klienditeenindusest ja osaliselt ka personaliosakonnast.

Juht

Juhi tüüpi kaastöötaja on keskendunud eesmärgile ega pelga nende saavutamiseks riske võtta. Tegemist on ekstravertse inimesega, keda kannustab suur sisemine tahe, kes on otsekohene, organiseeritud ja otsustav. Teda innustavad kiired tulemused, mistõttu suhted kollektiivis jäävad sageli teisejärguliseks. Ei juhtu just tihti, et juhi tüüpi inimene läheks kompromissile. Ta võib sageli paista domineeriv, kontrolliv, kannatamatu ja kärsitu ning unustab mõnikord isegi viisakusreegleid järgida (sest tal ei ole nende jaoks lihtsalt aega).

Juhi tüüpi kolleeg:

  • tahab teada, mis on tema kasu ühes või teises asjas;
  • soovib hoida kokku aega;
  • hindab konkreetseid tulemusi;
  • naudib, kui olukord on tema kontrolli all;
  • on enamasti küll ekstravertne, kuid ei näita oma emotsioone sageli välja.

Kuigi juht võib olla ja sageli ka on organisatsiooni sees juht, siis võib seda tüüpi inimesi leida pea kõikidest osakondadest. Tavaliselt tunneb nad selle järgi ära, et nad kas liiguvad karjääriredelil suhteliselt kiiresti üles või on nad need, kellega kaastöötajatel on lihtne konflikti minna.

Esineja

Esineja on väga aktiivne ja veenev suhtleja, kes kohaneb kergesti erinevate inimtüüpidega. Talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis ning ta on alati valmis proovima midagi uut ja põnevat (eriti koos teistega). Tal on võime oma entusiasmiga teisi kaasa tõmmata ja inspireerida ning teisalt keerukaid olukordi diplomaatiliselt lahendada. Ta võib näida oma suhtumisega veidi organiseerimatu, kohati kärsitu ja liialt üldsõnaline, kuid samas jagab hea meelega infot ja kogemusi. Teda motiveerib teistelt saadav tunnustus.

Esineja tüüpi kolleeg:

  • tahab teada, kes veel on kaasatud;
  • tahab tunda ennast väärtustatuna ja saada tunnustust;
  • armastab sotsiaalset suhtlust;
  • naudib teiste inspireerimist.

Esinejaid leiab tihti turunduse ja müügiga seotud ametikohtadelt, kuid ka personaliosakonnast.

Üldiselt võib öelda, et kõige keerulisem on juhil suhelda sõbraga ja analüütikul esinejaga. Kuid hea tahtmise ja veidikese arusaamisega stiilide eripärast on see siiski täiesti võimalik.

Mida teha, mida mitte?

Erinevad ametikohad eeldavad eri suhtlemisstiile. Selleks et tervik harmooniliselt kokku kõlaks, on vaja erinevusi mõista, aktsepteerida ning edukaks suhtlemiseks nendega kohanduda. Kõige kasulikum on see, kui inimesed teavad, milliste isiksustega neil igapäevaselt suhelda tuleb. Ideaalis võiks kogu meeskonnaga ühiselt uurida (näiteks mõne töötoa vormis), millised inimesed tiimis on ning määrata kindlaks ootused ja soovi korral isegi reeglid, kuidas üksteisega kõige efektiivsemalt suhelda.

Kuid nagu õpetaja Laur ütles: „Kui tervet ei jõua, siis tee pool. Aga tee hästi!” ehk et kui terve meeskonnana pole mahti asja ette võtta, siis anname mõned nipid, kuidas erinevate kommunikatsioonistiilide esindajatega ühele lainele saada (vt joonist).

Eriti tähtis on kohanduda just vestluse või suhtluse alguses. Nii tunneb teine pool, et tegemist on „oma inimesega” ning ta on valmis sinu pakutavat vastu võtma.

Nagu juba öeldud, suhtlevad inimesed selles „keeles”, mis neile on kõige omasem. Üks asi on ise sõnumi edastajana kohanduda teiste inimestega, kuid mida teha siis, kui oled info vastuvõtja rollis? Kui sa juba tead, mis tüüpi stiil sinu puhul kõige domineerivam on, siis tasub sellest ka teistele teada anda. Andes teistele mõista, mida sina vestlusest ootad, on neil ka lihtsam sellele vastata. Pole midagi halba, kui ütled teistele, et sina oled faktide ja numbrite inimene või vastupidi, et liiga palju üksikasju ajavad sind lihtsalt hulluks.

Kolm nõuannet edukaks suhtlemiseks:

  1. Tunne enda kommunikatsioonistiili ja anna sellest teistelegi teada.
  2. Tea või proovi aimata oma vestluspartnerite kommunikatsioonistiili.
  3. Kohandu (vähemalt vestluse alguses) teise inimese suhtlusstiiliga.

 

Osale arutelus

  • Hanna Jõgi, PersonaliDisain OÜ juht, personalijuhtimise konsultant ja koolitaja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad