Lugeja küsib, asjatundjad vastavad

Lugeja küsib, asjatundjad vastavad
Küsimused ja vastused

Raamatupidamise Praktiku lugejate küsimustele vastavad Leinonen OÜ nõustamisüksuse eksperdid ning Tööinspektsiooni nõustamisjuristid ja konsultandid.

• Kui töötaja lahkub töölt ette teatamata päevapealt, kas siis tööandjal on õigus väljamakselt hüvitist nõuda nende päevade eest, mil ta varem lahkub? Mida sellisel juhul saab teha?

Vastab Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja

Töölepingu seaduse § 100 lg 5 näeb ette hüvitise juhuks, kui töötaja või tööandja teatavad ülesütlemisest vähem ette. Eelnevatel aastatel on töövaidlusorganid tõlgendanud sätet selliselt, et nii töötajal kui ka tööandjal on õigus nõuda teiselt poolelt vähem etteteatatud aja eest hüvitist tööpäevade ulatuses, mis jäävad vähem etteteatatud aja sisse. Nüüd kohaldub see säte sellisena eelkõige tööandjatele, kes etteteatamistähtaegadest kinni ei pea. Töötajate puhul on Riigikohus (3-2-1-126-14) niisugusest tõlgendusest loobunud. Enam ei piisa üksnes asjaolust, et töötaja on vähem ette teatanud, vaid tööandjale peab tekkima reaalne kahju. See tähendab, et kui töötaja teatabki ülesütlemisest vähem ette, siis tööandja saab töötajalt nõuda üksnes reaalselt tekkinud kahju hüvitamist.

Seega kui tööandjal tekib vähem etteteatatud aja tõttu kahju, on tööandjal õigus kahjunõudega pöörduda töötaja poole. Lisan, et ilma nõusolekuta kahju n-ö lõpparvest kinni pidada ei saa. Kui pooled kokkuleppele ei saa, lahendab vaidluse töövaidluskomisjon või kohus.

• Mida teha, kui ületunde ei hüvitata ning tööandja pole nõus töökorralduses muudatusi tegema, nt vahetustega tööd pakkuma?

Vastab Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingut sõlmides kokku sobivas tööajakorralduses. Kui töötaja soovib tööajakorralduses muudatusi, peavad pooled selles kokkuleppele jõudma. Kui töötajale senine tööajakorraldus ei sobi ja kokkulepet ei saavutata, on töötajal võimalus töösuhe korraliselt üles öelda.

Mis puudutab ületunnitööd, siis seda tehakse kokkuleppel. Seega, kui töötaja on nõus ületunde tegema, tuleb tööandjal ületunnid ka hüvitada. Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse ületundidega võrdelises osas tasulise vaba ajaga. Pooled võivad aga kokku leppida, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Kui pooltel on kokkulepe ületunnitöö rahas hüvitamises, peab tööandja hüvitama ületunnid 1,5-kordselt. Kui tööandja vabatahtlikult ületunde ei hüvita, on töötajal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Lisan, et summeeritud tööaja kokkuleppe korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus. See tähendab, et kui näiteks tööaega summeeritakse nelja kuu kohta, võib juhtuda, et mõnel kuul on rohkem tunde (n-ö normist) kui teisel. Tähtis on, et arvestusperioodi lõpuks on kokkulepitud tööaeg tagatud. Kui tunde on rohkem, hüvitatakse ületunnitöö arvestusperioodi lõpus.

• Kuidas peab kajastama käibemaksu tehingu puhul, kui ettevõte võtab kauba peale Eestist, viib selle Soome ja koostab selle kohta arve kauba saajale (Eesti ettevõte)? Kauba saaja omakorda koostab ise arve Soome.

Kuidas oleks siis, kui kauba üleminek toimuks Soomes ja kauba ostja poleks Soomes käibemaksukohustuslane?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Eesti ettevõtte kauba müük teisele Eesti ettevõttele koos selle kauba toimetamisega teise liikmesriiki on ühendusesisene käive, mis tuleb maksustada 0% käibemaksumääraga. Selle eelduseks on see, et kauba ostja Eesti firma on Soomes käibemaksukohustuslane.

Kui ostja firma teeb arve edasi Soome firmale, siis see on juba koos Soome käibemaksuga.

Kui nüüd Eesti ostja ei ole Soomes käibemaksukohustuslane, siis tuleb Eesti müüjal maksustada see kaup 20% käibemaksuga. Siin tuleb muidugi ka jälgida, millal toimub kauba üleminek. Kas Eestis või Soomes.

Kui kauba üleminek toimub Soomes, siis on Soome käibemaks ? kaup on Soomes ja müüakse Soomes.

• Milline on mõistlik saatelehtede/veodokumentide säilitamise aeg, mille jooksul võiks kliendid ning vedajad tõestada kaupade üleandmist ja vastuvõtmist?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Soovitame käsitleda ka saatelehti jm veodokumente raamatupidamise algdokumendina, sest üldjuhul arve ei kanna kogu infot, mida on vaja tehingu toimumise tõendamiseks. Algdokumente tuleb raamatupidamise seaduse § 12 lõike 1 kohaselt säilitada 7 aastat.

Kui eraisik annab mittekäibemaksukohustuslasest MTÜ-le rendile ruume ning nad sõlmivad omavahel üürilepingu, siis kas tulumaksu peab tasuma kumbki pool? Millised on nõuded ja kas eraisik võib ka ise tulumaksu tasuda?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen, OÜ nõustamisüksuse juht

Mingeid erilisi nõudeid ei ole, kehtib tavaline võlaõiguslik leping. Tulumaksu kinnipidamise kohustus on MTÜ-l. Eraisik ise ei tohi tulumaksu tasuda, sest TuMS-i § 41 ütleb, et tulumaks peetakse kinni mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punkt 2) ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3).

• Kas lapsehoiuteenust osutav MTÜ võib klientidele igakuiselt arvet mitte esitada, sest lepingu alusel on see summa teada. Lapsevanem tasub lepingu alusel lihtsalt kindla summa, mis lepingus on, aga vastu arvet ei saa.

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Raamatupidamise seadus räägib algdokumentide kohustusest, mille abil peab olema võimalik tuvastada tehingute sisu. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument peab sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:

1)toimumisaeg;

2)majandusliku sisu kirjeldus;

3)arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

Arve esitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses juhul, kui tehingu teiseks pooleks on raamatupidamiskohustuslane. Füüsiline isik seda ei ole. Seega raamatupidamise seaduse põhjal füüsilisele isikule arve esitamise kohustust ei tule. Eriti veel olukorras, kus on olemas leping, milles on sätestatud toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldus, hind ja summa.

Käibemaksuseaduse § 37 alusel on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul. See kehtib maksukohustuslase kohta KMS-i tähenduses. Nimetatud juhul ma ei tea, kas see MTÜ on käibemaksukohustuslane. Juhul kui ta isegi on käibemaksukohustuslane, siis arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks.

Kui nüüd need asjaolud kokku panna, siis otsest kohustust füüsilisele isikule arvet esitada ei ole, kui on olemas konkreetne leping.

Kui ettevõte esitab ettemaksuarve augustis (raha laekus septembris), aga teenus ise osutatakse detsembris, siis mis kuus tekib ettevõttel käive?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Küsimusest võin eeldada, et tegemist on tavalise Eesti-sisese tehinguga. Kui see on nii, siis ettemaksu puhul tekib käive septembris. KMS-i kohaselt tekib käive siis, kui raha laekub või teenust osutatakse. Kuna siin tuleb raha enne, siis tekib ka käive raha laekumise järgi.

Ettevõttel on põhivarana arvel maja (ettevõtte põhitegevus ei ole seotud kinnisvaraga), mis soetati eesmärgil teenida renditulu. Ettevõttesse asus tööle töötaja, kes vajab tööl käimiseks püsivat elamispinda. Kui ettevõte annab töötajale kasutada selle elamu, siis kas seda saab määratleda ametikorterina ja millised maksukohustused ettevõttel sellega seoses tekivad?

Töötaja elab Tallinna külje all, aga töökoht, mis vajab igapäevast kohalolekut, asub Viljandis.

Praegu on töötaja maksnud koostatud arve alusel üüri ja kommunaalteenuste eest. Soovime teada, et kui töötaja üüri ei maksaks, siis millised maksukohustused ettevõttel sellega seoses tekiks?

Vastab Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Selle küsimuse arutasime maksu- ja tolliametiga läbi. Tahtsin teada, kuidas mõjutab sellist olukorda augustist jõustunud tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt erisoodustust ei ole enam:

(56) Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;

2) kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.

Ehk siis nimetatud olukorras saab tööandja maksuvabalt hüvitada 100 euro ulatuses töötaja majutuskulusid. Kõik, mis üle 100 euro, on erisoodustus.

Osale arutelus

  • Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja
    Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad