Valdur Laid: MTA areng jätkub maksumaksjat toetaval ja nõustaval kursil

Valdur Laid
MTA peadirektor Valdur Laid.

Valdur Laid on MTA juhina toimetanud täpselt kümme nädalat (intervjuu toimus augusti keskel – toim) ning senise hinnangu kohaselt ei näe ta olulisteks kursimuutusteks põhjust – ameti tähelepanu keskmesse jäävad ka tema eestvedamisel avatus, ettevõtjakesksus ning digiteerumine.

„Juhtimine, organisatsioonid ja inimene on mind alati huvitanud, ning seda suhtelisest varasest noorusest,” alustab Laid vastusena küsimusele, mil moel tajub ta MTA hoiakuid ja väärtusi ning kuidas kavatseb senist, ka rahvusvahelist juhtimiskogemust telekommunikatsiooniettevõttes uude konteksti rakendada. „Selle taustal on kogemus eelkõige seotud inimese ja organisatsioonide juhtimisega. Sisu või valdkonnad võivad olla erinevad, kuid inimeste ja protsesside juhtimine on minu kogemuse põhjal suhteliselt sarnased, seda organisatsiooni tüüpidest sõltumata. Kui nüüd maksu- ja tolliameti eripärasid välja tuua, siis tegemist on väga suures mahus IT- ja n-ö automatiseeritud ja digiteeritud äriprotsesside organisatsiooniga. Selles vaates on kindlasti minu varasem taust ja kogemused kasuks tulnud,” räägib Laid, kes elas rahvusvahelist telekommunikatsiooni ettevõtet juhtides koos perega pikka aega Soomes. Kolmanda olulise aspektina toob ta välja eraettevõtte juhtimise kogemuse rahvusvahelisest organisatsioonist. „See loob päris arvestatava võrdlusbaasi, sealhulgas teiste riikidega,” lisab ta.

Uuendatud e-maksuamet/e-toll ei ole lõplikult valmiv toode, vaid pidev arendus

Valdur Laid kinnitab, et uuendustööd e-maksuameti/e-tolliga (e-MTA) jätkuvad ning ei saa selgelt välja tuua kuupäeva, mil uus maksukeskkond n-ö lõplikult valmib. „Paralleeli võiks tuua ehk linna ehitamisega, mis samuti iialgi valmis ei saa, ometi toimub areng pidevalt ning etapiti tehakse parendustöid ühes või teises linnaosas. Ometi ei saa linn kunagi päriselt valmis. Nii on ka e-MTA-ga – ta on kogu aeg valmis, ja siis ta uueneb,” ütleb ta. „Mõnes mõttes on e-MTA ümberehitus võrreldav ka sõitval autol osade vahetamisega käigupealt – asjad peavad toimima kogu aeg maksumaksja jaoks ning samal ajal loome uusi tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, mida eelmisel, 15 aastat tagasi valminud süsteemil ei olnud,” ütleb Laid. „Esimesed etapid, mis puudutavad maksumaksjate autentimist ja isikuandmete haldust, saavad valmis 2018. aasta sügisel, täiendavad mugavusvõimalused valmivad 2019. aasta kevadel.”

Kliendikeskne vaade on MTA-s tugevalt juurdunud

Ametisoldud kümne nädalaga on Laid saanud MTA-st selge tunnetuse, et organisatsioon on hästi asja tundvate, pühendunud ning kogenud inimeste nägu. „Teiseks on tegu väljastpoolt sisse vaatava organisatsiooniga. Tihtipeale, eriti kui on tegemist sellise kontrollfunktsiooniga, siis maksu- ja tolliametit kiputakse ikka käsitlema kontrolli- ja järelevalve organisatsioonina. Tegelikult on ametis juba mitmeid aastaid viidud ellu strateegilist muutust, et enne järelevalvemeetmeid anda maksumaksjale võimalikult palju tuge ning asjatundlikku nõu maksuasjade korda saamiseks. Selline kliendi- ja maksumaksjakeskne vaade on väga tugevalt juurdunud,” ütleb Laid.

Jätkuvalt on MTA kurss Laidi kinnitust mööda maksude tasumise hoiakute kinnistamisel, et tegemist on meie kõigi riigiga, mida on võimalik vaid ühiste maksudega hoida ja edendada.

„Arvan, et maksumaksjate hoiakutega tuleb jätkuvalt tegeleda ning teha pidevalt selgitustööd –tööpõld on selles kontekstis lõputu. Ent fookus on seatud pikemale perspektiivile – ei ole primaarne üksnes see, kui palju makse suur tööandja või mõne muu näitaja järgi oluline maksumaksja tasub näiteks aasta jooksul. Oluline on see, kui suure osa riigieelarvest võib see maksumaksja täita näiteks viie aasta jooksul ja kuidas saab MTA oma teenustega teda toetada,” täiendab Laid.

Kui võrrelda eestlaste hoiakuid soomlastega, siis siin on Laidi hinnangul nii MTA-l kui riigil laiemalt kommunikatsioonis tööd veel küll. „Selgitama ja harima peab inimesi maast madalast, mismoodi üldse riik toimib. Et kogutakse makse ja maksumaksmine pole mitte asi iseeneses, vaid seesama raha on see, millest makstakse nii sotsiaaltoetusi kui ka pensione. Lisaks saavad sellest palka avalikus sektoris töötavad inimesed, sealhulgas arstid ja õpetajad, kes pakuvad kõigile elanikele ühiselt korraldatud teenuseid. Selle loogika süstimisest Eesti inimesele sügavamale DNA-sse oleks kindlasti abi, sest kui ma võrdlen seda kõike Soomega, siis seal on see ikka rohkem juurdunud,” leiab Laid.

Soomlased võivad küll kõrgeid makse kiruda, ent teadvustavad nende vajalikkust

„Jah, eravestluses kõik kiruvad, et riigis on tohutud maksud ja need veel progresseeruvad pealekauba, kuid ometigi järgneb sellele enamasti kohe lause „aga tänu sellele on meil heaoluriik ja me saame endale väga palju asju lubada”. Mõistetakse, et maksude eest toimibki see riik ja pakub neid teenuseid. Seetõttu on ka palju tugevam kogu riigis tajutav aktsepteerimatus igasuguste ümbrikupalkade ja varimajanduse suhtes, mida meiegi püüame siin hoiakute tasandil ühiskonda kinnitada,” lausub Laid.

Kommunikatsioonikanaleid ja -meetodeid, mida maksutasumise hoiakute tugevdamiseks kasutada, on erinevaid. „Üks on kindlasti kõikvõimalikud kampaaniad ning ka maksude tasumise lihtsus, mis puht tehniliselt on juba võrdlemisi mugav. Väga olulist rolli näen aga koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega, et mõjutada ettevõtete maksekäitumist ja -hoiakuid,” jätkab Laid. „Kui kojad ja erialaliidud hakkavad juba ise küsima andmeid ja panevad tähele, kui näiteks palgad on nende sektoris keskmisest madalamad, siis on see juba väga hea märk,” leiab Laid. „See on see koht, kus valdkond ise kehtestab endale selgelt uusi standardeid ega aktsepteeri varimajandust. Seda siis koostöös meiega, pakkudes lahendusi, mida konkreetselt annaks ette võtta. Igal juhul on see laiem koostöövõrgustik, mis suures pildis toimib kõik õiges ja mõistlikus suunas,” avab ta.

Meie „maksuauk on seitse protsenti

Laid ütleb, kui võtta aluseks reaalseid numbreid, siis Eesti keskmine „maksuauk” ehk see osa maksudest, mis teoreetiliselt kätte saamata jääb, on suhtena kogumaksudesse vähenemas. Praegu on see seitse protsenti, mis on juba kaunis hea,” tõdeb ta. „See on mõistagi teoreetiline number, aga seda trendi me jälgime ja see liigub allapoole,” lisab Laid.

Vastusena küsimusele, kas ta on uues rollis nüüdseks juba kohanenud, toob Laid välja argumendi, et tegelikult ei lõppe kohanemisprotsess üheski ettevõttes kunagi. „Niikaua kui oled organisatsioonis, kohaned sa kogu aeg. On olnud kahetine aeg – ühest küljest on olnud suvi ja inimesed on enamasti puhkusel olnud, kuid teisalt on see andnud võimaluse rahulikult süveneda, lugeda ja kohtuda inimestega,” leiab ta. „Kui mu varasem kogemus mulle midagi õpetanud on, siis üks on kindlasti see, et kõigepealt tuleb asjadest aru saada, mitte tulla välja mingite oma nägemustega, kui sa tegelikult ei tunne organisatsiooni ega olukorda. Sestap on mõtet rahulikult kuulata ja aru saada. Seda enam, et tegemist on avaliku sektori kontekstis väga hästi juhitud organisatsiooniga ning seniselt pinnalt väga heade juhtidega, on mõtet pigem esialgu kuulata ja aru saada, kui kohe oma arvamustega peale lennata.

Makse makstakse, mitte ei korjata

Üks paradigmaatiline eelis meie riigis maksuhalduri lähenemises võrrelduna mõne teise riikidega on Laidi hinnangul see, et makse makstakse, mitte ei korjata. „Sestap tuleb hoida maksusüsteem võimalikult lihtsana, muuta see võimalikult mugavaks ja automatiseerituks ning läbipaistvaks,” lausub Laid.

Just sellesama lähenemise või filosoofia toob Laid välja ka põhjusena, miks ta otsustas MTA juhi ametikoha vastu võtta. „See lähenemine sobis mulle väga ja tundus õige, soovin samal kursil kindlasti ka jätkata,” ütleb ta. „Eks praegu tuli ju palju maksumuudatusi korraga, mida on operatiivselt vaja ellu viia, kuid üldise suuna mõistes jah, jätkan kindlasti sama filosoofiaga,” kinnitab Laid.

„Mis puutub eelmise juhi „kingadesse astumisse”, siis usun, et nii minu kui Mareki (Marek Helm, MTA eelmine juht – toim) puhul kehtib ennekõike loogika, et ükski tippjuht ei tee üksinda midagi ära, küsimus on ennekõike, mismoodi see meeskond, kes siin on, mõtleb. Ja minu meelest see tiim siin mõtleb just nõnda, nagu peaks, väga õiges suunas,” rõõmustab Laid.

Armastab eesmärgipäraste ja jätkusuutlike organisatsioonide arendamist

Äri- ja majandusmaailmas võlub Laidi tema enda ütlust mööda ennekõike asjaolu, et ta armastab inimeste ja organisatsioonide juhtimisega tegeleda ja arendada valdkonnast sõltumata terveid ja jätkusuutlikke organisatsioone, mis hakkab sellest peale, et inimesed tunnevad end selles organisatsioonis hästi ja on pühendunud, tajuvad, et neil on arenguks sobiv keskkond. „See on see, mis mind võlub ja selle baasilt saan iseenda jaoks motivatsiooni, see on see, mis teeb hommikul tuju heaks ja mõnusaks, on driver,” räägib Laid.

Laid ei ole enda sõnul telekommunikatsiooni tehnilise sisu asjatundja. „Kindlasti ei käi ma kodus ringi ega võta televiisoreid lahti, et näha, mis seal sees on,” naljatab Laid. „Selles suhtes on maksude temaatika märkimisväärselt arusaadavam kui telekommunikatsioon ja IT, juhtimise mõttes mõneti talupojamõistuslikum,” lisab ta. „Tahan öelda, et organisatsiooni valdkond ja sisu ei olegi niivõrd motivatsiooni allikas minu jaoks - kuigi ka see peab sobima -, kuivõrd seda on protsessid ja inimesed neis,” tõdeb ta.

Juhiks juba 24-aastaselt

Koolivalik oli Laidi sõnul võrdlemisi lihtne. „Kuna lõpetasin kooli Tallinnas mingit laadi medaliga ega tahtnud samas Tallinnast ära minna, siis TTÜ majandusteaduskond oli selge valik, mis soosis medaliga lõpetanute sissesaamist, nii valisin matemaatikaeksami põhjal sisseastumise, sest see oli mulle kaunis lihtne. Eriala sai keerulise nimega – majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise organiseerimine,” naerab Laid ja lisab: „Tõsi, nüüd on selle nimi lihtsalt IT.”

Laid ütleb, et ega organisatsioonipsühholoogia vastu poleks ta osanud varem kuigivõrd huvi tunda ega seda sel tasandil teadvustada, ent kuna tema elu viis teda juba väga noore ülikoolilõpetanuna, 24-aastaselt juhipositsioonile, on kõik need kogemused, mida need erinevad ettevõtted ja rollid talle on andnud, kujundanud ümber ka tema enese väärtusi ja fookusi.

Valdur Laid on abielus ning tal on kaks last ja kaks koera. „Lapsed on täisealised, koerad alaealised,” naerab mees. „Tegelikult on koerad vanuses kaks ja kaksteist,” lisab ta.

Vabal ajal teeb Laid sporti, sõidab rattaga ning mängib tennist ja jookseb, talvel armastab suusatada. „Palju käin kinos. Ja raamatuid loen ka,” kinnitab Laid.

Ehkki mees elas pikka aega Soomes, pole tal seal enda sõnul n-ö päris sõpru. „Palju häid tuttavaid ja sidemeid on küll, ent sõbrad olid varem ja on ka nüüd ennekõike Eestis,” ütleb Laid.

Ettevõtluskonto tuleb, ent see on ennekõike eraisikuile

Ettevõtluskonto on ennekõike mõeldud eraisikuile, kes väikeses mahus tegelevad ettevõtlusega, müües kaupu või teenuseid teistele füüsilistele isikutele. „See annab inimestele hea võimaluse kasutada soodsamat maksumäära, väga mugavalt maksud ära maksta ja mitte karta, et midagi deklareerimata jääb,” selgitab Laid. Tema sõnul on üks asi ettevõtluskonto faktiline ja juriidiline jõustumine, teine aga praktiline pool - pangad peavad selle ettevõtluskonto oma süsteemidega ühitama, integreerima ning kogu selle loogika välja mõtlema ja arendama. „Praeguse seisuga ei usu ma, et see enne järgmise aasta teist poolt valmis saada võiks,” lausub Laid.

Majanduses on olukord parem kui aasta tagasi

Küsimusele meie majanduspoliitilise keskkonna suhtelise ebastabiilsuse kohta kostab Laid, et elu on pidevas muutumises ja lõpuni stabiilseid olukordi ei ole vaat et kunagi. „Kõikidele põlvkondadele tundub, et muutuse kiirus on võrreldes eelmise põlvkonnaga märksa kiirem, see on nõnda olnud juba aastatuhandeid,” ütleb ta. „Ent konkreetsemaks minnes on tõsi, et ettevõtjate ja pikaajaliste investeeringute seisukohalt on teatav ettearvatus ja etteaimatavus vajalik. Lühiajalises plaanis kõik need muutused mõjutavad meid loodetavasti ikka õiges suunas, ent pikas perspektiivis võivad liialt sagedased muutused võtta ettevõtjailt, ennekõike investorilt julguse investeerida. „Et mängureeglid ei muutuks poole mängu pealt,” lisab ta.

Meie majanduse „tervisliku seisundi” kohta arvab Laid, et meie majandus on praegu märksa paremas olukorras kui kaksteist kuud tagasi.

Euroala puhul tervikuna on Laid seisukohal, et see ei lagune. „Ei laskuks sel teemal isegi mitte pikemasse arutellu, ei näe praegu mingit ohtu sellele,” kinnitab Laid.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad