Töötajate netotöötasu ootused

Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Palgainfo Agentuur viis kevadel 2017 läbi töötajate ja tööotsijate palgaootuse uuringu.

Keskmine netopalgaootus on kasvanud 3,9%
Uuringus osalenute keskmine netopalgaootus oli 1490 eurot, mis on 3,9% kõrgem kui aasta tagasi aprillis, mil see oli 1434 eurot (Joonis 1). Mediaannetopalga ootus, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, kasvas 100 euro võrra ja oli 1300 eurot kätte. 100 euro võrra on kasvanud ka protsentiil 10 (10% vastajatest soovib vähem palka saada, 90% rohkem), esimene kvartiil (25% soovib vähem palka saada) ja kolmas kvartiil (75% soovib vähem palka saada, 25% rohkem). Protsentiil 90 ehk piir, millest 10% palgaootustest on veel kõrgemad, muutunud ei ole ja on jätkuvalt 2500 eurot kätte.

Netotasu ootuste teadasaamiseks palutakse töötajate töötasude uuringule vastajatel märkida, millistel ametikohtadel nad sooviks töötada ja kui suurt töötasu saada.

Soovitud ametite valik näitab, milliste ametite esindajad millistel ametikohtadel töötada sooviks. Võrreldes töötajate praegust ja soovitud ametikohta, on näha, et rohkem soovitakse töötada juhtide või ametnikena, vähem müügi- ja teenindustöötajate, oskustööliste või  masinaoperaatoritena. Seega iseloomustab kõrgem palgaootus ka töötajate soovi liikuda  karjääriredelil edasi ja töötada juhtivatel ametikohtadel.

Netotasu ootus on kasvanud pea kõigis ametirühmades
Ametirühmade lõikes on netopalgaootus (mediaan) kasvanud valdkonnajuhtide ja projektijuhtide, müügi- ja teenindustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukite ja liikurmasinate juhtide ametirühmades (Joonis 2).

Palgaootuse kasv on kõigis nimetatud ametirühmades 100 eurot, välja arvatud müügi- ja teenindustöötajate ametirühm, kus palgaootus kasvas 90 euro võrra. Kuigi müügija teenindustöötajate palgaootused on võrreldes teiste ametirühmadega madalamad, on erinevus saadava ja oodatava palga vahel selles rühmas kõige suurem, mis tähendab ka suuremat palgasurvet.

Palgasurveindeks aastaga muutunud ei ole
Töötajate saadav palk moodustab oodatud palgast tavaliselt 70% (Joonis 3). Erinevust saadava ja oodatava palga vahel kirjeldab palgasurveindeks. Võrreldes aastataguse ajaga ei ole keskmine palgasurveindeks muutunud: see on endiselt 33%. See tähendab, et töötajate oodatud palk on praegusest 33% suurem.

Töötajate palgaootus on tõusnud eelkõige madalama palgaga töötajate gruppides, kus ka palgasurve ehk erinevus saadava ja oodatava palga vahel on suurem.

Ametirühmade lõikes on palgasurve suurem müügi- ja teenindustöötajate ametirühmas, väiksem ametnike rühmas (Joonis 4).

Ametite lõikes on palgasurve suurem korrakaitsetöötajate, nt turvatöötajate, sotsiaaltöö tippspetsialistide ning kaubandussektori müügi- ja teenindustöötajate ametites. Nendes gruppides on ka keskmine palgatase madalam.

Paremini vastavad töötasud ootustele info- ja telekommunikatsiooni tippspetsialistide, ehituse oskustööliste ning ostu-, müügi- ja turundusvaldkonna juhtide ametirühmades.

Töötasu osad – põhipalk ja muutuvpalk
58% töötajatest sai kuue kuu jooksul erinevaid lisatasusid (Joonis 5).

Töötajate töötasude uuringus paluti vastajatel märkida, kas nende põhiametikohal on viimasel kuuel kuul (nov 2016 – apr 2017) makstud lisatasusid. Üle poole (58%) vastajatest märkis, et neile on makstud lisatasusid.

Tööga seotud lisatasudest oli kõige sagemini viimase kuue kuu jooksul makstud aasta, poolaasta või muu perioodi preemiat, mida oli saanud 28% lisatasusid saanud töötajatest (Joonis 6). Ületunnitöö tasu oli saanud 23% ja öösel või riiklikel pühadel töötamise lisatasu 21% vastajatest. Erinevaid tulemustasusid – individuaalseid ja/või meeskondlikke, igakuiseid või muu perioodi lõikes arvestatavaid – oli saanud 37% töötajatest. Harvem oli makstud staažitasu ja toetusi isiklike sündmuste vms puhul. 1% vastajatest märkis, et nad olid saanud ka mitteametlikku tasu.

Veerand (24%) töötajatest ei osanud täpset lisatasude suurust öelda
Kuna lisatasud võivad olla kuude lõikes erinevad ja mõnel kuul ei pruugi neid olla, siis küsiti töötajatelt, kas nende aprillikuu töötasu sisaldas lisatasusid (Joonis 7). Pooled (53%) nendest töötajatest, kellele oli viimase kuue kuu jooksul lisatasusid makstud, said ka aprillikuu töö eest lisatasusid, 43% töötajatest ei olnud aprillikuu eest lisatasusid saanud ning 4% ei osanud öelda, kas nad on mingeid lisatasusid saanud.

Lisatasude summasid aprillikuu töö eest sai märkida brutos või netos. Kuna varasemate uuringute tulemused on andnud põhjust oletada, et mitmed töötajad ei tea täpselt, millises summas nad erinevaid lisatasusid saavad, oli võimalik märkida ka „Ei oska öelda täpset lisatasude suurust brutos ega netos“.

Peaaegu veerand (24%) aprillis lisatasu saanutest ei osanud märkida täpset lisatasude suurust. Võib oletada, et ka töötajate seas, kes märkisid, et nad saavad ainult põhipalka, on lisatasude saajaid, kes ei tea või ei oska oma töötasus lisatasusid eristada.

Neist, kes oskasid märkida lisatasude suurust, eelistasid pisut üle pooled (53%) teha seda brutos ja ülejäänud (47%) netos.

2017. aasta aprillikuu eest said töötajad lisatasudest kõige sagedamini (28%) igakuiselt arvestatavat individuaalset tulemustasu. Igakuiselt arvestatavat meeskonna tulemustasu sai 14% vastanutest. 22% sai ületunnitöö tasu ja sama paljud öösel või riiklikel pühadel töötamise lisatasu.

Lisatasude saajate osatähtsus on ametirühmades erinev
Kuna põhipalga ja lisatasude andmeid kogutakse nii organisatsioonidelt kui ka töötajatelt, annab see võimaluse hinnata lisatasude saajate osatähtsust ametirühmades, tuginedes mõlemale andmeallikale.

Organisatsioonide töötasude uuringu andmetel maksti regulaarseid lisatasusid (seadusega ettenähtud lisatasud, tulemustasu ja muud lisatasud) 2017. aasta aprillis 38%-l uuringusse esitatud ametikohal, aasta tagasi oli ameteid, kus maksti lisaks põhipalgale ka lisatasusid, 35%. Erinevused töötajate ja organisatsioonide uuringuga kogutud andmetes tulenevad pisut erinevast ametite osatähtsusest, samuti sellest, et töötajate uuringus osalenud lihtsamate tööde tegijad ei pruugi oma töötasus lisatasusid eristada.

Rohkem oli lisatasude saajaid seadme- ja masinaoperaatorite, müügi- ja teenindustöötajate ning esmatasandi juhtide ametirühmades. Vähem on lisatasude saajaid tippspetsialistide ametirühmas.

Keskmine lisatasude osatähtsus töötasus on vähenenud
Organisatsioonide ja töötajate töötasude uuringu tulemused näitavad, et keskmine regulaarsete lisatasude ehk muutuvpalga osatähtsus töötasus oli 2017. aasta aprillis 17%. Arvesse on võetud tööga seotud regulaarsed lisatasud ja jäetud välja puhkusetasud ja toetused, samuti aasta vm pikema perioodi eest saadud preemiad.

Aasta tagasi aprillis oli keskmine lisatasude osatähtsus 21%, seega on lisatasude osatähtsus töötasus vähenenud. Vähesel määral võib mõjutada aastataguse aprillikuu lisatasude osatähtsuse suurust see, et töötajate uuringus ei eristatud igakuiselt ja pikema perioodi eest saadud tulemustasusid.

Lisatasude osatähtsus töötasus on vähenenud peaaegu kõikides ametirühmades, suuremad on muutused lihtsamate tööde puhul.

Lihtsamate tööde tegijate seas võib lisatasude saajate osatähtsuse ja lisatasude osatähtsuse vähenemise põhjus olla lisatasude skeemide muutumine, mida survestavad töötajate rahulolematus lisatasude teenimisvõimalustega ning lisatasude asemel pigem stabiilse põhipalga eelistamine. Samuti võib lihtsamate tööde puhul lisatasude osatähtsuse vähenemist töötasus mõjutada alampalga kasv, mis suurendab põhipalga osakaalu töötasus. Töötajate uuringust on näha, et tükitöö alusel töötavate töötajate osatähtsus on väiksemaks jäänud. Kuna tükitöö puhul moodustab tavaliselt muutuvpalk suurema osa töötasust, siis võib ka see keskmist lisatasude osatähtsust vähendada.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad