Töölähetus ja lähetuskulud

Verner Silm
Rödl & Partner Advokaadibüroo advokaat Verner Silm

Töölähetustel käiakse järjest enam tööturu ja majanduse üha kiirema arengu tõttu, see võimaldab töötajatel omandada kogemusi kogu Euroopas.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on töölähetusega tegemist, kui tööandja lähetab töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemas tähtajas. Loomulikult tuleb arvestada ka seda, et rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.

Töölähetust tuleb eristada lähetatud töötajast, mille mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 96/71/EÜ, mis on omakorda reguleeritud Eestisse lähetatud töötajate töötingimiste seadusega. Lähetatud töötaja on seaduse tähenduses füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks käesoleva seaduse tähenduses, kui see vastab töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.

Artiklis heidame pilgu töölähetusega seotud kulude käsitlusele. Kõik töölähetusega seotud kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Seadusandja ei ole töölähetusega seotud kuludele ette näinud piirmäärasid (v.a maksuvaba päevaraha).

Päevarahad

Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist võlaõigusseaduse § 628 lõigete 2–4 kohaselt. Siinkohal tuleb esile tuua, et kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine ja iga tööandja ning samuti töötaja peaks vältima võimalikku konflikti. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist, mis on otseselt seotud töölähetusega. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.

Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha.

Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Siinkohal tuleb arvestada mõningate eranditega:

1) välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00;

2) välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00;

3) välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses;

4) tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Maksustamisele ei kuulu makstav välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Seega iga euro, mis makstakse rohkem kui piirmäär 50 eurot, kuulub maksustamisele kui töötasu. Kui tööandja otsustab riigisisesel töölähetusel ikkagi päevaraha maksta, on nimetatud väljamakse puhul tegemist palga osaga ja see tuleb maksustada ning deklareerida nagu palk. Seega peab tööandja olema tähelepanelik Eesti-sisesel lähetamisel, et ei lähtutaks välislähetuse päevarahade määrast ja maksuvabastusest.

Majutuskulud

Majutuskulud on kindlasti kõige lihtsamini tõendatav kulu ehk lähetusega kaasnevad transpordikulud kuuluvad maksuvabalt hüvitamisele sõltumata kulu suurusest. Samuti tuleks siinkohal jälgida tulumaksuseadust (TuMS § 48 lg 56), erisoodustuseks ei loeta enam tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;

2) kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.

Transpordikulu

Lähetusega kaasnevad transpordikulud kuuluvad maksuvabalt hüvitamisele sõltumata kulu suurusest. Töölähetusega ei ole tegemist ja töölähetuse määrusega kehtestatud hüvitisi ega päevarahasid ei maksta, kui töötaja teeb sõite elukoha ja töölepinguga määratud koha vahel (palun vaadata eelviimast lõiku).Kehtib üldine reegel, et kõik kulud peavad olema dokumenteeritud ja vastavalt tööandjale esitatud.

Isiklik sõiduauto

Määruste „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord” ja „Välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” alusel hüvitatakse töötajale sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud ja täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.

Isikliku sõiduauto lähetuses kasutamisel ei laiene töölähetuse määruse alusel makstavale hüvitisele isikliku sõiduauto hüvitise maksimaalne maksuvaba piirmäär 335 eurot. Ilma kuludokumentideta isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmisel rakendub sõiduauto määruses sätestatud maksimaalne maksuvaba piirmäär. Seega on tööandjal võimalik valida, kas töötaja isikliku sõiduauto kasutamine lähetuses hüvitatakse töölähetuse määruse alusel või sõiduauto määruse alusel.

Tegemist ei ole küll töölähetusega, kuid siiski muutus sellest aastast tulumaksuseadus (TuMS). TuMS-i järgi ei peeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei peeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

Seega ei pea olema tegemist ainult töölähetusega, kui tööandja saab tasuda töötaja transpordikulud, ilma et peaks sellelt erisoodustust tasuma.

Osale arutelus

  • Verner Silm, Rödl & Partner Advokaadibüroo advokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad