Autor: Raamatupidaja.ee • 26. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on summeeritud tööaja arvestus?

Töötamine graafiku alusel- summeeritud tööaeg
Foto: https://pixabay.com
Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna selgitab summeeritud tööajaga töötamise tingimusi.

Küsimus: Läksin uude töökohta tööle ning sain töögraafiku. Graafikus olen tööl korrapäratult ning ka tööpäevad langevad nädalavahetustele. Töötunde tundub samuti palju olevat. Kas nii võib?

Vastab Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja: Kirjeldusest lähtuvalt eeldan, et asusite tööle summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.

Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üheks selliseks tingimuseks, milles tuleb saavutada kokkulepe on tööaeg, mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu seadus eeldab, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).  Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses. Töölepingu seadus lubab pooltel kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg).

Summeeritud tööaja puhul ei ole töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ühtlane ehk töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Tööaja summeerimisel võivad graafikujärgsed tööpäevad langeda ka riigipühadele või nädalavahetusele. Kui riigipühadel töötamine tasustatakse 2-kordselt, siis nädalavahetusel töötamist täiendavalt ei hüvitata.

Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul (st 1, 2, 3 või 4 kuu lõpus selgub, kas töötajal tekkisid ületunnid või tekkisid alatunnid). Oluline on, et töötaja tööaeg kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Lisaks peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11-tundi järjestikkust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning iganädalane puhkeaeg (tööaja summeerimisel 36 tundi järjestikkust puhkeaega 7-päevases vahemikus).

Seega summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib päevade, nädalate ja kuude lõikes kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja, sest kokkulepitud töötundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi lõpuks. Nii võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast ning tööpäevad võivad langeda ka nädalavahetusele. Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.

Allikas: tooelu.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700