Abiks palgaläbirääkimistel

Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder uuris olulisemaid motivaatoreid, mis tõstavad töökoha väärtust töötaja silmis.

Palgaläbirääkimistel, ükskõik kas need toimuvad värbamise, arenguvestluse vm vormis, on oluline, et vestluse läbiviija teaks,
• milliseid väärtusi organisatsioon töötajatele pakub,
• usuks nendesse väärtustesse ja oleks veendunud, et neid tõepoolest ka pakutakse,
• tunneks siirast huvi töötaja jaoks oluliste väärtuste vastu.

Töötasu suurus on ainult üks osa töötingimustest. Laiemas tähenduses on töötasu kõik hüved, mida töötaja organisatsioonilt oma töö eest saab. Hea palga kõrval võivad olla olulised isikliku elukorraldusega sobiv töökoha asukoht või transpordikorraldus, sobiv tööaeg, aga ka huvitav töö ja arenguvõimalused, mis suurendavad töötaja väärtust tööturul. Palgast rääkides on tähtis, millised teised tingimused on töötaja jaoks vajalikud ja väärtuslikud.

Rahalisel töötasul on töötaja jaoks tarbimisväärtus – kuivõrd see võimaldab majanduslikult toime tulla ja lubada endale soovitud elukvaliteeti. Kui majanduslik toimetulek on tagatud, siis hakkavad rolli mängima teised tingimused, nagu huvitav töö, õppimine ja areng.

Palgainfo Agentuuri mais 2017 korraldatud töötajate küsitluse tulemused näitasid, et madalama palgaga töötajate jaoks on motivaatoritest olulisemad majandusliku toimetuleku vajadus ja kindel põhipalk. Palga kasvades muutub tähtsamaks huvitav töö ning õppimis- ja arenguvõimalused.

Uuringus osalenud töötajatel paluti valida toodud loetelust kolm kõige olulisemat motivaatorit ning reastada need tähtsuse järjekorras.

Tabelis 1 on toodud sagedamini esikohale asetatud motivaatorid netopalgagruppide järgi. (Netopalgagrupid jagavad uuringus osalejad netopalga suuruse järgi nelja võrdsesse gruppi, igasse gruppi kuulub 25% vastajatest. Kaks esimest gruppi teenisid alla mediaani, kaks järgmist gruppi üle mediaani.)

Tabelist on näha, et 300–626 eurot teenivatest töötajatest 22% reastas esimesele kohale majandusliku toimetuleku vajaduse, 15% kindla põhipalga ja 13% huvitava töö. 1192 eurot ja rohkem teenivatest töötajatest 22% asetas esikohale huvitava töö, 17% kindla põhipalga ja 12 % majandusliku toimetuleku vajaduse. See tähendab, et igas grupis on töötajaid, kelle jaoks on esmatähtis majanduslik toimetulekuvajadus, samuti on töötajaid, kelle jaoks on kõige olulisem huvitav töö.

Tabelis 2 on esitatud kõige sagemini esinenud motivaatorite järjestus netopalgagruppides. 300–626 eurot teenivate töötajate kõige tüüpilisem motivaatorite järjestus oli: majandusliku toimetuleku vajadus, kindel põhipalk ja kohusetunne. 1192 eurot ja rohkem teenivate töötajate kõige tavalisem järjestus oli: huvitav töö, kindel põhipalk ning õppimine ja areng.

Kui töötaja või potentsiaalse töötaja jaoks on kõige olulisem majanduslik toimetulek, siis tahab ta teada, kui palju raha ta reaalselt iga kuu kätte saab. See tähendab, et tulekski rääkida netosummast. See, et tööandja mõtleb brutos või et lepingusse läheb kirja brutotöötasu, ei ole töötaja jaoks tähtis. Küll aga võib olla tähtis see, et tema töötasult makstakse kõik maksud, tal on kehtiv ravikindlustus ning haiguse pärast puudumisel saab ta hüvitist ehk tema majanduslik toimetulek ei kannata oluliselt.

Küsitlused on näidanud, et töötajatele, eriti madalama palgaga töötajatele on esimeste haiguspäevade hüvitamine väga oluline. Lisagarantiid majandusliku toimetuleku tagamiseks võivad olla ka olulised argumendid värbamisel.

Kui tööd tasustatakse tunnitasu alusel ja/või töö toimub graafiku alusel, mis tähendab töötasu kõikumist kuude lõikes, tuleks ka sellest rääkida. Finantskohustused on tavaliselt igakuulised ning ei sõltu töötundide arvust kuus, seega peaks töötaja teadma, kuidas tema töötasu kõikuda võib ning millise summaga ta ikkagi arvestada saab.

Töötajatele, kellele majanduslik toimetulek on tähtis ja samas mitte elementaarne, on suurema väärtusega sellised tööandja pakutud soodustused, mis vähendavad nende igapäevaseid kulusid ja aitavad toime tulla. Näiteks transpordikorraldus või kompensatsioon tööle ja tagasi sõidul, tasuta või soodustingimustel toitlustus, korralik tööriietus jms. Need on ka olulised argumendid tasustamise läbirääkimistel, kui tööandja suudab näidata, kuidas tasustamise pakett töötajal toime tulla aitab.

Kindel põhipalk on oluline motivaatorkõigis palgagruppides (Joonis 1). Samas on rahulolematus põhipalgaga küllaltki suur – üle kolmandiku (34%) kevadel uuringus osalenud töötajatest ei olnud oma põhipalgaga rahul. Palgagruppide lõikes oli kõige rohkem rahulolematuid 300–626 eurot teenivate töötajate seas, kellest 66% ei olnud põhipalgaga rahul, 627–867 eurot kätte saavatest töötajatest ei olnud rahul 46%, 868–1191 eurot teenivatest 30% ja 1192 eurot ja rohkem teenivatest 15%. Seega sõltub põhipalgaga rahulolu suuresti palga tasemest.

Kindel põhipalk on töötajate jaoks oluline, sest sissetuleku stabiilsus tugevdab turvatunnet ning võimaldab oma kulutusi planeerida. Kui töökohal makstakse ka tulemusest vm sõltuvaid lisatasusid, tuleb nendest rääkimisel arvestada sellega et paljudele töötajatele on kindlustunne väga oluline. Kindlustunnet aitab parandada lisatasude maksmise põhimõtete selgus ning seos töötajate tööpanusega. Juhuslikkus ja tasu kõikumine töötajast mittesõltuvatel asjaoludel tekitavad ebakindlust ja rahulolematust. See tähendab, et juht peaks aru saama, mis on lisatasude maksmise eesmärk, põhimõtted ning prognoositavad summad erinevate kuude lõikes.

Lisatasu või preemia ei tohiks olla ainuke tagasiside töötulemuste kohta, mis jõuab töötajani raamatupidamisest väljatrükitud palgalehel. Vahetu juht võiks anda positiivset tagasisidet ka ootuspäraselt heade, mitte ainult erakordsete saavutuste või ebaõnnestumiste puhul. Samuti peaks töötaja teadma, mida saab tema teisiti või paremini teha, et oma tulemusi parandada ja töötasu suurust kasvatada.

Töö tasustamisel on oluliseks valuutaks saanud töö aja- ja kohakorraldus – töötajate jaoks on oluline iseseisvus töökorraldusel, kuna see võimaldab paremini töö kõrval isiklikku elu sättida. Töökoha valikul on sobiv tööaja korraldus olulisemaid kriteeriume, ebasobiv tööaeg aga oluline põhjus töökoha vahetamisel.

Ajaga on seotud ka töökoha asukoht, kuna tööl käimisele kuluv aeg tuleb töötaja isiklikust ajast. Seepärast on töö tasustamise läbirääkimistel oluline aru saada, milline on töötaja isikliku elu aja- ja kohakorraldus. Töötajale võib olla oluline väärtus, kui ta saab tulla pool tundi hiljem, et jõuaks lapsed kooli saata, või mõnel päeval kodus töötada, et hoida kokku tööle tulekule kuluvat aega ja raha. Tööaja ja -koha korralduses töötajale vastutulek võib palgasoovi allapoole tuua, tööaja ja -kohaga seotud ebamugavuste eest küsitakse aga suuremat kompensatsiooni.

Huvitav töö on majandusliku toimetuleku ja kindla põhipalga kõrval oluline motivaator üle mediaani teenivate töötajate jaoks, aga ka madalama töötasuga töötajate gruppides oli üsna palju neid, kes huvitava töö esimeseks motivaatoriks järjestasid.

Huvitav töö on seotud motivatsiooniga ning selle puhul on oluline, et töö eesmärgid oleksid innustavad, töötajate teadmised ja oskused piisaval tasemel eesmärkide saavutamiseks, samuti peaksid töövahendid ja -keskkond toetama parimate tulemuste saavutamist ning töötajale tuleb anda vahetut tagasisidet, kuidas tal tööülesannete täitmine õnnestub. Oluline on, et töötajal oleks võimalik keskenduda ülesannete täitmisele – pidev katkestamine ja segamine rikub töövoo ära.

Pingutusele järgnev eduelamus toodab positiivset energiat ning enesekindlust uute ülesannete täitmiseks. Kui aga eesmärgid ei kõneta, oodatud tulemus on ülejõukäiv või nt kehvade töövahendite tõttu võimatu, tekitab see negatiivseid emotsioone ja stressi.

Huvitava töö vastand on igav töö – igavus töö juures kahandab oluliselt rahulolu ja motivatsiooni. Häda on aga selles, et see, mis oli täna huvitav, ei pruugi seda enam homme olla. Tüütud tööülesanded ja igavlemine suurendavad palgasurvet, huvitavad väljakutsed võivad palgasoovi allapoole tuua. Ka töötajate rahulolu ja lojaalsus on tugevalt seotud tööülesannete huvitavusega.

Seepärast on palgaläbirääkimistel oluline teada saada, kas töötaja jaoks on huvitav töö oluline väärtus, mida tähendab tema jaoks huvitav töö ja kas tema praegune töö on huvitav.

Õppimine ja tööalased arenguvõimalused on olulisem motivaator kõrgema palgaga töötajale, aga ka madalama palgaga töötajate rahulolus mängib see olulist rolli. Kuna kehvad arenguvõimalused on oluline tegur töökoha vahetamisel, paluti küsitluses osalejatel hinnata, kui tähtsad on nende jaoks tööalased arenguvõimalused. Etteantud võimalusi paluti hinnata olulisuse järgi.

Uute oskuste omandamine töökohal oli väga oluline üle poolte (57%) töötajate jaoks ja seda kõigis palgagruppides (Joonis 2).

Uute lisaoskuste, nagu keelteoskus, arvuti kasutamise oskus vm omandamine töö käigus oli väga oluline 44% vastajate jaoks, sama paljude jaoks on oluline kaasa rääkida täienduskoolituste valikul. Seega on suure osa töötajate jaoks kõige tähtsam, et töö ise oleks arendav.

Seda võiks palgaläbirääkimistel arvestada, et täienduskoolituste kõrval on oluline ka oskuste arenemine töökohal, mis võib töökoha väärtust töötaja jaoks suurendada ja palgasoovi allapoole tuua.

Palga- või töötasu läbirääkimised on koht, kus uurida töötaja või potentsiaalse töötaja jaoks olulisi väärtusi, kommunikeerida organisatsiooni pakutavat ning leida nende kokkusobimise kohti. Palgainfo Agentuuri kevadine uuring näitas, et ebapiisav info tasustamisest on poolte töötajate jaoks põhjus, miks katkestatakse tööle kandideerimine. Töötajate puuduses peavad värbajad olema järjest enam heas mõttes müügiinimesed, kes aitavad töötajal jõuda arusaamiseni ja otsuseni, kas ta tahab organisatsiooni tööle tulla.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad